Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D K vastu kohustuse täitmiseks ja
nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond, e-post [email protected]). Kostja D K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, epost), lepinguline esindaja Reet Vokk (RV Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])..
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Aktsiaselts PlusPlus Capital hagis D K vastu kohustuse täitmiseks.
2.Menetluskulud jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
3.Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital D K kasuks menetluskulud summas 1728 eurot, mis tuleb tasuda RV Õigusbüroo OÜ kontole EE082200221057459894 Swedbank AS-s.
4.Kohustada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tagastada Eesti Vabariigil Aktsiaselts PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE082200221053320710 riigilõiv 275 eurot. Aktsiaselts PlusPlus Capital tasus 15.09.2021 riigilõivu 550 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE062200221059223099, selgitus: Pärnu MK Rapla KM ts. PlusPlus Capital hagi D K - 24851183.
6.Määrus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hageja nõue
1.Hageja palub: 1. Mõista kostjalt D K hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks välja lepingust 24851183, 12.02.2020.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 6847,74 € s.h põhinõue 6064,83 €, enne 12.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 782,91 €, viivised põhinõudelt 6064,83 € alates 16.05.2020 kuni 15.09.2021 summas 1775,78 € ja sissenõudekulu 35 €; 2. Mõista kostjalt D K välja hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 6064,83 € alates 16.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses;
3.Mõista kostjalt D K hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 550 € ja õigusabikulu summas 420 €; 4. Mõista kostjalt D K väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
2.24.05.2022 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks, kuna menetluses on ilmnenud uued asjaolud, millest hageja ei olnud hagi esitamisel teadlik ning kontrollides neid esialgselt võlausaldajalt, ilmnes, et esialgsele võlausaldajale õigusabiteenust osutanud ettevõtte oli hagi aluseks olevast lepingust tuleneva nõude osas esitanud hagiavalduse kriminaalmenetluses. Nimetatust tingitult palub Hageja võtta vastu hageja taotluse hagist loobumiseks ning menetluse lõpetamiseks. Hageja palub menetlus lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 poole tasutud riigilõivu s.o 275,00 euro tagastamist PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele EE082200221053320710 seoses hagist loobumisega. Maakohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
4.30.05.2022 teatas kostja esindaja, et kostjal puuduvad vastuväited hageja avaldusele menetluse lõpetamiseks. Kostja soovib esitada menetluskulude nimekirja.
5.Kohus leiab, et hageja hagist loobumise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu, kuna see ei riku olulist avalikku huvi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja loobus hagist. Hageja on vastavasisulise taotluse kohtule esitanud.
7.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Kohus leiab, et kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 8 .Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepinguline esindaja on teinud kokku 12 tunni ulatuses tööd, kusjuures ühe tunni hinnaks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 288 eurot, kokku 1728 (1440+288) eurot. Esindaja on teinud järgmisi toiminguid: kohtumine kliendiga, arutelu kaasuse asjaolude osas; seisukoha kujundamine, õiguspraktikaga tutvumine 1 tund 15 minutit; hagiavaldusele vastuse koostamine 2 tundi 45 minutit; hageja seisukohtadega tutvumine 30 minutit; ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund; osalemine kohtuistungil 30 minutit; tutvumine Harju Maakohtus kriminaalasjade nr 1-21-5142 ja 1-21-7838 kohtutoimikutega 3 tundi; tõendite analüüs ja esitamine kohtule 2 tundi 30 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit.
9.Hageja esitas vastuväiteid kostja menetluskuludele, mille kohaselt on hageja seisukohal, et kostja menetluskulud on ülehinnatud ajalisest ja hinnastamise faktorist lähtudes. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus lisab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks on kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 01.06.2016 tsiviilasja 3-2-1-39-16 kohtulahendis märkinud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb muuhulgas hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada advokaadi tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Käesolevas tsiviilasjas on kostjale õigusabiteenust osutanud jurist Reet Vokk. Jurist Reet Vokk on kostjale osutanud õigusabiteenust väidetavalt tunnihinnaga 120 ilma käibemaksuta. Hageja leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud juristi tunnitasumäär 120 € ilma käibemaksuta, ebamõistlik. Mõistlik saaks olla esindaja tunnitasumäär maksimaalselt 100 € tunni eest. Kostja esindaja on viidanud 02.06.2022 menetluskulude nimekirja punktis 2 riigikohtu lahendile 2-16-3785 p 31.4, kus tegelikult Riigikohus on asunud menetluskulude tunnitasu hindamisel seisukohale: "Asi on keskmisest mõnevõrra keerukam ja ka selle mahukus on kolleegiumi hinnangul keskmisest mõnevõrra suurem." Seega on hageja seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu hind ei ole proportsioonis asja keerukusega ning ei nõudnud erilist sisulist analüüsi asja keerukust arvesse võttes. Mõistlik saaks olla esindaja tunnitasumäär maksimaalselt 100 € tunni eest. Lisaks vaidleb hageja vastu kostja menetluskulude nimekirjas kirjeldatud ajakulule. Hageja hinnangul on selline ajakulu hagiavalduse vastusele koostamisele põhjendamatu, sest hagiavaldus koosnes sisulises osas üksnes 1414 sõnast, millest 864 sõna sisaldas isikuandmeid, seaduste väljavõtet ja kokkuvõtvat resolutsiooni. Seega oli hagiavaldus trafaretne ja lühike, millega õigusteadmistega jurist suudab koos lisatud tõenditega tutvuda mitte enam kui 40 minuti jooksul. Järgmise punktina on kostja märkinud kulunud ajana 2:45 h hagiavaldusele vastuse koostamisele – kostja vastus on kokku 5 leheküljel, millest esimene sisaldab 2/3 osas kohtu ja poolte andmeid ning viimane lehekülg üksnes esindaja andmeid. Ülejäänud kolmest A4 leheküljest 0,5 lehekülge on copy-paste osast hagiavalduse tekstis, üks A4 lehekülg viitab seadustele ning oluline osa on üksnes 1,5
leheküljel. Seega ei ole eluliselt usutav, et õigusteadmistega kostja esindaja kulutas 1,5 leheküljelise sisulise teksti koostamisele 2:45h. Maksimaalselt saaks sellise dokumendi koostamisele kuluda 45 minutit. Järgmise punktina on kostja esindaja kirjeldanud ettevalmistamist kohtuistungile ühe tunni ulatuses. Hageja hinnates asjaolu, et kostja esindaja koostas vastuse hagiavaldusele detsembris 2021, tutvus hageja vastusega jaanuaris 2022 ning et kohtuistung toimus juba aprillis 2022, siis tsiviilasja keerukust ja mahtu arvesse võttes, on ühe tunni pikkune kohtuistungiks ettevalmistamine ülepaisutatud. Maksimaalselt oleks õigustatud 30 minuti pikkune ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel. Ülejärgmise punktina on kostjal välja toodud Harju Maakohtus kriminaalasjadega 1-21-5142 ja 1-21-7838 kohtutoimikutega tutvumisena, ajakuluga kolm tundi. Hageja ei nõustu sellekohase ajakuluga põhjusel, et kriminaalasjade toimikud sai kostja esindaja ette tellida kirjaliku taotlusega (maksimaalselt 10 minutit) ning toimikutega tutvumisel ei saanud kostja esindajal kuluda üle 30 minuti, sest kõik kriminaaltoimikud on köidetud ja esimestel lehekülgedel on sisukord, kus on näidatud toimikus olevate dokumentide loetelu ja sisuline nimekiri, mille hulgast esialgse võlausaldaja 8Inbank AS) tsiviilhagiavalduse leidmine ja sellega tutvumine ei saanud igasuguse loogika kohaselt võtta rohkem aega kui 30 minutit. Seega ei ole eluliselt usutav, et õigusteadmistega esindaja kulutas kriminaalmenetluse toimikute tellimisele ja nendega tutvumisele aega enam kui 40 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega on kostja menetluskulude nimekirja koostamise hüvitamise taotlus hageja arvates põhjendamatu. Eelnevale tuginedes on hageja seisukohal, et kostja menetluskulude nimekiri ei saa olla põhjendatud suuremas ajalises ulatuses kui 6 tundi ja 05 minutit ning summas kui 605 eurot.
10.Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega selles, et kostja esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta on ebamõistlik. Kohtu hinnangul on hageja esindaja 120 euro suurune tunnihinne (ilma käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu praktikas on mõistlikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks hinnatud 120 eurot ning keerukamate ja mahukamate menetluste puhul 200 eurot. Seega kohus leiab, et hageja väited on alusetud ning kohtu hinnangul on kostja esindajatasu tunnimäär summas 120 eurot ilma käibemaksuta mõistlik ja põhjendatud. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega selles, et kostja esindaja menetluskulu nimekirjas toodud ajakulu on põhjendamatu. Kohus leiab, et kostja esindaja menetluskulu nimekirjas märgitud ajakulu kõigis märgitud toimingutes on põhjendatud 12 tunni ulatuses. Esindaja poolt tehtud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud näidatud mahus ning kooskõlas asja keerukuse ja mahuga.
11.Eeltoodu järgi leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda ning kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud 1728 euro ulatuses. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud summas 1728 eurot.