2-21-14489/19 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja - lahend.ee

9.Hageja esitas vastuväiteid kostja menetluskuludele, mille kohaselt on hageja seisukohal, et kostja menetluskulud on ülehinnatud ajalisest ja hinnastamise faktorist lähtudes. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus lisab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks on kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 01.06.2016 tsiviilasja 3-2-1-39-16 kohtulahendis märkinud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb muuhulgas hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada advokaadi tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Käesolevas tsiviilasjas on kostjale õigusabiteenust osutanud jurist Reet Vokk. Jurist Reet Vokk on kostjale osutanud õigusabiteenust väidetavalt tunnihinnaga 120 ilma käibemaksuta. Hageja leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud juristi tunnitasumäär 120 € ilma käibemaksuta, ebamõistlik. Mõistlik saaks olla esindaja tunnitasumäär maksimaalselt 100 € tunni eest. Kostja esindaja on viidanud 02.06.2022 menetluskulude nimekirja punktis 2 riigikohtu lahendile 2-16-3785 p 31.4, kus tegelikult Riigikohus on asunud menetluskulude tunnitasu hindamisel seisukohale: "Asi on keskmisest mõnevõrra keerukam ja ka selle mahukus on kolleegiumi hinnangul keskmisest mõnevõrra suurem." Seega on hageja seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu hind ei ole proportsioonis asja keerukusega ning ei nõudnud erilist sisulist analüüsi asja keerukust arvesse võttes. Mõistlik saaks olla esindaja tunnitasumäär maksimaalselt 100 € tunni eest. Lisaks vaidleb hageja vastu kostja menetluskulude nimekirjas kirjeldatud ajakulule. Hageja hinnangul on selline ajakulu hagiavalduse vastusele koostamisele põhjendamatu, sest hagiavaldus koosnes sisulises osas üksnes 1414 sõnast, millest 864 sõna sisaldas isikuandmeid, seaduste väljavõtet ja kokkuvõtvat resolutsiooni. Seega oli hagiavaldus trafaretne ja lühike, millega õigusteadmistega jurist suudab koos lisatud tõenditega tutvuda mitte enam kui 40 minuti jooksul. Järgmise punktina on kostja märkinud kulunud ajana 2:45 h hagiavaldusele vastuse koostamisele – kostja vastus on kokku 5 leheküljel, millest esimene sisaldab 2/3 osas kohtu ja poolte andmeid ning viimane lehekülg üksnes esindaja andmeid. Ülejäänud kolmest A4 leheküljest 0,5 lehekülge on copy-paste osast hagiavalduse tekstis, üks A4 lehekülg viitab seadustele ning oluline osa on üksnes 1,5

leheküljel. Seega ei ole eluliselt usutav, et õigusteadmistega kostja esindaja kulutas 1,5 leheküljelise sisulise teksti koostamisele 2:45h. Maksimaalselt saaks sellise dokumendi koostamisele kuluda 45 minutit. Järgmise punktina on kostja esindaja kirjeldanud ettevalmistamist kohtuistungile ühe tunni ulatuses. Hageja hinnates asjaolu, et kostja esindaja koostas vastuse hagiavaldusele detsembris 2021, tutvus hageja vastusega jaanuaris 2022 ning et kohtuistung toimus juba aprillis 2022, siis tsiviilasja keerukust ja mahtu arvesse võttes, on ühe tunni pikkune kohtuistungiks ettevalmistamine ülepaisutatud. Maksimaalselt oleks õigustatud 30 minuti pikkune ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel. Ülejärgmise punktina on kostjal välja toodud Harju Maakohtus kriminaalasjadega 1-21-5142 ja 1-21-7838 kohtutoimikutega tutvumisena, ajakuluga kolm tundi. Hageja ei nõustu sellekohase ajakuluga põhjusel, et kriminaalasjade toimikud sai kostja esindaja ette tellida kirjaliku taotlusega (maksimaalselt 10 minutit) ning toimikutega tutvumisel ei saanud kostja esindajal kuluda üle 30 minuti, sest kõik kriminaaltoimikud on köidetud ja esimestel lehekülgedel on sisukord, kus on näidatud toimikus olevate dokumentide loetelu ja sisuline nimekiri, mille hulgast esialgse võlausaldaja 8Inbank AS) tsiviilhagiavalduse leidmine ja sellega tutvumine ei saanud igasuguse loogika kohaselt võtta rohkem aega kui 30 minutit. Seega ei ole eluliselt usutav, et õigusteadmistega esindaja kulutas kriminaalmenetluse toimikute tellimisele ja nendega tutvumisele aega enam kui 40 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega on kostja menetluskulude nimekirja koostamise hüvitamise taotlus hageja arvates põhjendamatu. Eelnevale tuginedes on hageja seisukohal, et kostja menetluskulude nimekiri ei saa olla põhjendatud suuremas ajalises ulatuses kui 6 tundi ja 05 minutit ning summas kui 605 eurot.