Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-6481
Tsiviilasi
OÜ Lukuabi hagi A Mi (M) vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
20 996 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Lukuabi (registrikood 10750831), lepinguline esindaja A P esindajad Kostja A M (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A M ́ilt OÜ Lukuabi kasuks A M ́i ja OÜ Lukuabi vahel 23.08.2021 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 15 000 eurot, kahjuhüvitis summas 1 500 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.02.2022 kuni 02.05.2022 eest summas 299,18 eurot ja viivis alates 03.05.2022 kuni põhinõude (15 000 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles OÜ Lukuabi palub A M ́ilt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.02.2022 kuni 02.05.2022 eest summas 588,07 eurot ja viivise alates 03.05.2022 kuni põhinõude (15 000 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
5.Välja mõista A M ́ilt OÜ Lukuabi kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 1 260 eurot ja õigusabikulud 400 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-jatagastamine. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.OÜ Lukuabi (hageja) esitas 02.052022 Harju Maakohtule hagi A M ́i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on poolte vahel 23.08.2021 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 15 000,00 eurot, viivised alates 01.02.2022 määras 0,065% tagastamata summalt päevas, seisuga 02.05.2022 summas 887,25 eurot, viivised alates 03.05.2022 põhinõude ulatuses, VÕS § 115 lg 1 alusel kahjunõue summas 1 500,00 eurot ning sissenõudmiskulud summas 50,00 eurot. Kostjale on hagimaterjalid ja Harju Maakohtu 30.05.2022 kohtumäärus kätte toimetatud 13.06.2022. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, kahjuhüvitise, sissenõudmiskulu ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse summas 15 000 euro, kahjuhüvitise summas 1500 euro, sissenõudmiskulu summas 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 299,18 euro ja alates 03.05.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistetava viivise osas.
Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 588,07 (887,25 – 299,18) eurot ning viivise alates 03.05.2022 kuni põhinõude (15 000 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
2.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 01.02.2022 kuni 02.05.2022 eest summas 887,25 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise määraga 0,065% päevas. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 23.08.2021 sõlmitud laenulepingu punktis 1.5 fikseeritud, et kui kostja viivitab maksete teostamisega, siis rakendub viivis 1% päevas tasumata võlajäägilt. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega pikema ajaperioodi vältel. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine lepingust tuleneva viivise nõudes. Võttes arvesse riigikohtupraktikat, siis esitab hageja kostja vastu viivisenõude 0,065% määras.
2.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2.3.Hagi kohaselt arvestab hageja käesolevalt viivist määras 0,065% päevas tulenevalt Riigikohtu praktikast. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktis 1.5 on fikseeritud, et kui kostja viivitab maksete teostamisega, siis rakendub viivis 1% päevas tasumata võlajäägilt. Kohus on seisukohal, et laenulepingu punkt 1.5, mille kohaselt, kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 1 (üks) % kalendripäevas tasumata summast, on tühine. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks oleva lepingu üldtingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p
5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Laenulepingus märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on lepingu punkt viivise kohta sätestatud määra osas tühine. Lepingus kokkulepitud viivise määraks on 1% päevas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 1% päevas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Samuti on kohus seisukohal, et ka asjaolu, et hageja nõuab hagis kostjalt viivist määraga 0,065% päevas, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ning ka alates 03.05.2022 väljamõistetava viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 15 000 eurot perioodi 01.02.2022 kuni 02.05.2022 (91 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood
% aastas
01.02.2022 - 02.05.2022 Kokku
% päevas Summa päevas 0,021918 3,287671
Perioodis Perioodi päevi summa
299,178061 299,18
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 01.02.2022-02.05.2022 eest summas 299,18 eurot ja viivise alates 03.05.2022 kuni põhinõude (15 000 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
5.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 20 996 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 25 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1260 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 1260 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 400 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahendid nr 32-1-131-16, nr 3-2-1-159-16). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on õigusabikulu põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule 7-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole toimunud asja sisulist arutelu ja hageja poolt on kohtule esitatud vaid hagiavaldus, tuleb kohtu hinnangul hagiavalduse koostamiseks vajalike menetlustoimingute põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 4 tundi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 660 eurot (riigilõiv 1 260 eurot + õigusabikulud 400 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
6.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ A Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.