Osaühing Aktiva Finants hagi J. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
468,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), esindaja Alla Žulinskaja (e-post: [email protected]) Kostja: J. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, tegelik eluvõi viibimiskoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista J. L.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 14.07.2019 sõlmitud seadmete kasutamise lepingute nr 937797 ja 937798 alusel osutatud teenuste eest väljastatud arvete nr 12201906716629, 1202000388646, 2202000855796 ja 3202001325445 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus summas 418,87 eurot (millest 268,88 eurot põhivõlgnevus ja 149,99 eurot põhivõlalt kohtuotsuse 30.06.2022 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista J. L.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks alates 01.07.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 268,88 eurot) kolmekordses võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
5.Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 340,00 eurot (140,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180,00 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta).
Tsiviilasi nr 2-22-101621
6.Mõista J. L.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 340,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on J. L. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale J. L.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 05.05.2022 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi J. L. vastu põhivõlgnevuse 268,88 euro ja viiviste väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 23.05.2022 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-101621 päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 08.06.2022 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 22.06.2022 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 14.07.2019 tähtajatu seadmete kasutuslepingu, mille alusel tarbis kostja Telia Eesti AS pakutavat interneti teenust ja üüris seadet antenn Rantelon Nelli, ning tähtajatu seademete kasutuslepingu, mille alusel tarbis kostja interneti teenust ja üüris seadet ruuter Zyxel. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-ile. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme ruuter Zyxel. maksumuse 169 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Telia Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 20.02.2020. Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: Arve nr Summa Maksetähtpäev 12201906716629 25,99 20.12.2019 1202000388646 25,99 20.01.2020 2202000855796 25,99 20.02.2020 3202001325445 190,91 20.03.2020 Telia Eesti AS loovutas 4.05.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse 268,88 eurot ja viivised kuni hagiavalduse esitamiseni 06.04.2022 summas 134,96 eurot. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 07.04.2022 kuni põhinõude summas 268,88 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1, § 367, § 1132 lg 2.
5.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 140,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot (ilma käibemaksuta, 3 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-101621 Pooltevahelised lepingud sisaldavad sideteenuste osutamist ja seadmete rentimist. Sideteenuste osutamise osas on lepingust tulenev õigussuhe kvalifitseeritav müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 järgi (koosmõjus elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lgga 3). ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS § 208 lg 1 ja 3 ja hagis märgitud lepingute kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest müüjale tasu vastavalt lepingule. Seadmete rendilepingu näol on tegemist üürilepinguga VÕS § 271 tähenduses: üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnik) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksa üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 268,88 eurot.
8.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viivist vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 4.10.1., mille järgi kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist tarbijalt kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutava viivise summa 134,96 eurot. Hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 06.04.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 134,96 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
9.Hageja taotleb lisaks viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist alates 07.04.2022 kuni põhinõude summas 268,88 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab menetluse ajal kohtuotsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana. Arvestatuna põhivõlalt 268,88 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud viivisemäära kolmekordses ulatuses (3 x 8% = 24%), on perioodil 07.04.2022 kuni 30.06.2022 (kaasa arvatud) viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 15,03 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 149,99 eurot, kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-101621
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 140,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot.
12.1.Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
12.2.Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja lepingulisel esindajal on õigusabi osutamiseks kulunud 3 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot, kokku 360,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu hõlmab järgmisi toiminguid: 1) Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 1 tund; Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud olla üksnes riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel ei saa kohus ka hagimenetluses määrata hagejale hüvitatavate maksekäsu kiirmenetluse kulude suuruseks üle 20,00 euro. 2) Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 2 tundi. Selles osas on hageja kulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 1,5 tundi. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine, vähemalt osaliselt pidi hageja tegema seda enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hagiavalduse kirjalik vormistamine sisuliselt tähendab varem väljatöötatud tekstile kostja isikuandmete, lepingu(te) ja arve(te) numbri(t)e ning võlgnevuse arvaandmete lisamist.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-101621 Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas 180,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, seega ei ole hagejal õigust nõuda menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist.
13.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 340,00 eurot (140,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180,00 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
14.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
15.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.