Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-104709
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi R. M. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
689,82 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindajad esindaja Anu Volmer Kostja R. M. (isikukood xxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista R. M. ́ilt OK Incure OÜ kasuks B OÜ ja R. M. ́i vahel 09.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning 27.08.2021 sõlmitud lisalaenulepingust nr xxxx tulenevalt välja põhivõlgnevus 499,73 eurot, intress 65,93 eurot ja sissenõudmiskulu 45 eurot.
3.Mõista R. M. ́ilt OK Incure OÜ kasuks B OÜ ja R. M. ́i vahel 09.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning 27.08.2021 sõlmitud lisalaenulepingust nr xxxx tulenevalt välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 12.12.2021 kuni 22.04.2022 eest summas 14,46 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, millega OK Incure OÜ palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 12.12.2021 kuni 22.04.2022 eest summas 64,7 eurot.
Jätta OK Incure OÜ menetluskulud 91% ulatuses R. M. ́i kanda ja 9% ulatuses OK Incure OÜ enda kanda.
6.Jätta R. M. ́i menetluskulud 9% ulatuses OK Incure OÜ kanda ja 91% ulatuses R. M. ́i enda kanda.
7.Määrata R. M.ile ́ile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
8.Välja mõista R. M. ́ilt OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 159,25 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R. M. ́il tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
10.Toimetada tagaseljaotsus R. M. ́ile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-jatagastamine. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 09.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. M. ́ilt (kostja, võlgnik) 634,90 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 14.04.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas maakohtule hagiavalduse 22.04.2022. Hagi aluseks on B OÜ ja kostja vahel 09.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning 27.08.2021 sõlmitud lisalaenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 499,73 eurot, intressi summas 65,93 eurot, viivise summas 79,16 eurot ning võla sissenõudmiskulu summas 45,00 eurot. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 19.05.2022 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 19.05.2022 väljaandes Ametlikud
Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse summas 499,73 euro, intressi summas 65,93 euro, sissenõudmiskulu summas 45 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 14,46 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 64,7 (79,16 – 14,46) eurot.
2.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 12.12.2021 kuni 22.04.2022 eest summas 79,16 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise määraga 0,12% päevas. Kohtule esitatud tüüptingimustega laenulepingust nähtub, et pooled leppisid kokku viivise määras 0,12% päevas, s.o 43,80% aastas (dtl 99).
2.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2.3.Kohus on tuvastanud, et hageja arvestab viivist kostjaga sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe p 3 alusel 0,12% päevas. Kohus on seisukohal, et lepingu tingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka
siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks oleva lepingu üldtingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Tüüptingimustega laenulepingu p-s 12.2.1 märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on lepingu tingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatud punktid tühised päevas arvutatava 0,12% suuruse viivise määra osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,12% päevas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt eurot perioodi 12.12.2021 kuni 22.04.2022 (132 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood
% aastas
12.12.2021 - 31.12.2021 01.01.2022 - 22.04.2022 Kokku
% päevas Summa päevas 0,021918 0,021918 0,021918 0,10953
Perioodis päevi
Perioodi summa 2,1906 12,26736 14,46
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 12.12.2021-22.04.2022 eest summas 14,46 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 91 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 689,82 eurot (põhinõue 499,73 eurot + intress 65,93 eurot + sissenõudmiskulu 45 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 79,16 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 625,12 eurot
(põhinõue 499,73 eurot + intress 65,93 eurot + sissenõudmiskulu 45 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 14,46 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 9% ulatuses hageja kanda ja 91% ulatuses kostja enda kanda.
4.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 689,82 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 175 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 175 eurot.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
6.Kuivõrd kohus jätab 91% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 159,25 eurot (175 x 91%).
7.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.