Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-129359
Tsiviilasi
AU Energiateenus osaühing hagi osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AU Energiateenus osaühing (registrikood 12127881, asukoht Aiandi 13, Tallinn); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht (Advokaadibüroo LINKLaw osaühing, Telliskivi 60/2,Tallinn, e-post [email protected]); kostja osaühing ESTOVER PIIMATÖÖSTUS (registrikood 10585935; asukoht Kaarlijärve meierei, Kaarlijärve küla, Elva vald, Tartu maakond, e-post [email protected]).
2-20-129359 Edasikaebamise kord Määruse peale võib osas, millega kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas antud asjas menetluse, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjana nr 2-20-129359 AU Energiateenus osaühing hagi osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu võlgnevuse nõudes. Asjas toimus kohtuistung 12.04.2022, mille järel pidid pooled hiljemalt 18.04.2022 teavitama, kas on võimalik sõlmida kompromiss. Pooled ei jõudnud kompromissini ning teavitasid sellest kohut 18.04.2022. 20.04.2022 esitas kostja kohtule avalduse, milles teavitas, et on tasunud hageja poolt hagis esitatud nõuded. Kohus edastas kostja avalduse hagejale 21.04.2022 ning palus hagejal esitada oma seisukoha hiljemalt 02.05.2022. 26.04.2022 esitas hageja kohtule omapoolse seisukoha, avalduse hagist loobumiseks ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt arvestades, et kostja on rahuldanud hageja poolt hagis esitatud põhinõude ja viivisenõuded, esitab hageja avalduse hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel. Hageja selgitas, et kuigi kostja ei ole hüvitanud hagejale 40 eurot sissenõudmiskulusid, leiab hageja, et selles osas ei ole mõistlik menetlust jätkata. Hageja kinnitab, et loobub esitatud hagist täies ulatuses ning palub kohtul asja menetluse lõpetada. Arvestades, et hageja loobub hagist üksnes seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagis esitatud põhi- ja viivisenõuded rahuldanud, siis tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud. Hageja rõhutab, et talle tekkisid kõik käesoleva menetlusega seotud kulud üksnes seetõttu, et kostja ei tasunud koheselt lepingujärgset tasu. Hagi esitamine viis hageja soovitud tulemuseni, st nõuete rahuldamiseni. Kui kostja oleks tasunud hagejale võlgu oleva summa koheselt, siis poleks pidanud hageja kohtusse pöörduma ega ca 2-aasta vältel kohtuvaidlust pidama ning õigusabikulusid kandma. Kõik menetluskulud on tekkinud kostja arusaamatu käitumise ja tegevusetuse tõttu. Lähtuvalt eeltoodust leiab hageja, et kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 5 tuleb kõik hageja menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda ning need kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kohtul võtta vastu AU Energiateenus OÜ avaldus hagist loobumiseks ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus; hagist loobumise tõttu tagastada AU Energiateenus OÜ-le TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 1⁄2 menetluses tasutud riigilõivust ehk 137.50 eurot. Eelnimetatud summa tagastada AU Energiateenus OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank; määrata kindlaks AU Energiateenus OÜ poolt tsiviilasja 2-20-129359 menetluses Harju Maakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus summas 4450 eurot ja mõista vastav kulu AU Energiateenus OÜ kasuks välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS; mõista osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS AU Energiateenus OÜ kasuks välja viivis menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 01.05.2022 esitas kostja omapoolse sisukoha menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude osas. Seisukoha põhjenduste kohaselt kostja leiab, et menetluse saab lõpetada ja palub kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada kostja seisukohtadega hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohta. Kostja hinnangul kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS §
2-20-129359 175 lg 3). Antud menetluses on hagejal olnud 2 lepingulist esindajat ja puuduvad seadusest tulenevad põhjused kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Hageja ise ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingiks kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamise. Kostja leiab, et hagist loobumise avalduse esitamist ja seonduvaid kulutusi, nagu ka kõiki kulutusi 12.04.2022 istungi järgselt oleks saanud vältida, kui hageja oleks kaalunud kohtu poolt pakutud kompromissi. Antud juhul on kohtu poolt pakutud kompromissiga ligilähedane menetluslik olukord saabunud aga mitte kompromissi, vaid kostja poolse menetlusliku tegevuse tõttu, missuguse tegevusega seonduvad, 12.04.2022 kohtuistungi järgsed kulud oleks hagejal kandmata jäänud kui hageja oleks kujundanud kohtu poolt pakutud kompromissi osas mõistliku seisukoha. Viidatuga arvestades leiab kostja, et kohtul on võimalik kasutada kaalutlusõigust ka viisil, et menetluskulud saab jätta tervikuna hageja kanda. Võimaluse selleks annab kostja käsitlusel TsMS §163 lg 2 ja § 8 lg 2 nende koosmõjus kuivõrd menetlusseadus ei reguleeri olukorda menetluskulude jaotuses situatsioonis, kus kompromissiga menetluse lõpetamisele sarnane olukord luuakse muul moel kui kompromissi sõlmimise enesega, vaidluse lõpetamise eesmärgil, menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kui kohus siiski seesuguse lähenemisega (TsMS §8 lg 2 kohaldumine koosmõjus TsMS §163 lg 2) ei nõustu, saab kostja hinnangul toodud motiividel kõik 12.04.2022 järgsed kulutused sellest hoolimata jätta hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjana nr 2-20-129359 AU Energiateenus osaühing hagi osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu võlgnevuse nõudes. Asjas toimus kohtuistung 12.04.2022, mille järel pidid pooled hiljemalt 18.04.2022 teavitama, kas on võimalik sõlmida kompromiss. Pooled ei jõudnud kompromissini ning teavitasid sellest kohut 18.04.2022. 20.04.2022 esitas kostja kohtule avalduse, milles teavitas, et on tasunud hageja poolt hagis esitatud nõuded. Kohus edastas kostja avalduse hagejale 21.04.2022 ning palus hagejal esitada oma seisukoha hiljemalt 02.05.2022. 26.04.2022 esitas hageja kohtule omapoolse seisukoha, avalduse hagist loobumiseks ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt arvestades, et kostja on rahuldanud hageja poolt hagis esitatud põhinõude ja viivisenõuded, esitab hageja avalduse hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel. Hageja selgitas, et kuigi kostja ei ole hüvitanud hagejale 40 eurot sissenõudmiskulusid, leiab hageja, et selles osas ei ole mõistlik menetlust jätkata. Hageja kinnitab, et loobub esitatud hagist täies ulatuses ning palub kohtul asja menetluse lõpetada. Arvestades, et hageja loobub hagist üksnes seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagis esitatud põhi- ja viivisenõuded rahuldanud, siis tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud. Hageja rõhutab, et talle tekkisid kõik käesoleva menetlusega seotud kulud üksnes seetõttu, et kostja ei tasunud koheselt lepingujärgset tasu. Hagi esitamine viis hageja soovitud tulemuseni, st nõuete rahuldamiseni. Kui kostja oleks tasunud hagejale võlgu oleva summa koheselt, siis poleks pidanud hageja kohtusse pöörduma ega ca 2-aasta vältel kohtuvaidlust pidama ning õigusabikulusid kandma. Kõik menetluskulud on tekkinud kostja
2-20-129359 arusaamatu käitumise ja tegevusetuse tõttu. Lähtuvalt eeltoodust leiab hageja, et kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 5 tuleb kõik hageja menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda ning need kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kohtul võtta vastu AU Energiateenus OÜ avaldus hagist loobumiseks ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus; hagist loobumise tõttu tagastada AU Energiateenus OÜ-le TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 1⁄2 menetluses tasutud riigilõivust ehk 137.50 eurot. Eelnimetatud summa tagastada AU Energiateenus OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank; määrata kindlaks AU Energiateenus OÜ poolt tsiviilasja 2-20-129359 menetluses Harju Maakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus summas 4450 eurot ja mõista vastav kulu AU Energiateenus OÜ kasuks välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS; mõista osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS AU Energiateenus OÜ kasuks välja viivis menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 01.05.2022 esitas kostja omapoolse sisukoha menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude osas. Seisukoha põhjenduste kohaselt kostja leiab, et menetluse saab lõpetada ja palub kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada kostja seisukohtadega hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohta. Kostja hinnangul kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Antud menetluses on hagejal olnud 2 lepingulist esindajat ja puuduvad seadusest tulenevad põhjused kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Hageja ise ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingiks kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamise. Kostja leiab, et hagist loobumise avalduse esitamist ja seonduvaid kulutusi, nagu ka kõiki kulutusi 12.04.2022 istungi järgselt oleks saanud vältida, kui hageja oleks kaalunud kohtu poolt pakutud kompromissi. Antud juhul on kohtu poolt pakutud kompromissiga ligilähedane menetluslik olukord saabunud aga mitte kompromissi, vaid kostja poolse menetlusliku tegevuse tõttu, missuguse tegevusega seonduvad, 12.04.2022 kohtuistungi järgsed kulud oleks hagejal kandmata jäänud kui hageja oleks kujundanud kohtu poolt pakutud kompromissi osas mõistliku seisukoha. Viidatuga arvestades leiab kostja, et kohtul on võimalik kasutada kaalutlusõigust ka viisil, et menetluskulud saab jätta tervikuna hageja kanda. Võimaluse selleks annab kostja käsitlusel TsMS §163 lg 2 ja § 8 lg 2 nende koosmõjus kuivõrd menetlusseadus ei reguleeri olukorda menetluskulude jaotuses situatsioonis, kus kompromissiga menetluse lõpetamisele sarnane olukord luuakse muul moel kui kompromissi sõlmimise enesega, vaidluse lõpetamise eesmärgil, menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kui kohus siiski seesuguse lähenemisega (TsMS §8 lg 2 kohaldumine koosmõjus TsMS §163 lg 2) ei nõustu, saab kostja hinnangul toodud motiividel kõik 12.04.2022 järgsed kulutused sellest hoolimata jätta hageja kanda. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus AU Energiateenus OÜ hagi OÜ ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu võlgnevuse nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
2-20-129359 Menetluskulude kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 koosmõjus TsMS § 168 lg 4 ja analoogia korras TsMS § 163 lg 2 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine Hageja on palunud tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 55.20 eurot, mistõttu tasus hageja hagiavalduse esitamise eelselt täiendavalt riigilõivu summas 219.80 eurot, kokku 275 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, kuulub poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale tagastada riigilõiv summas 137.50 eurot ja kanda see AU Energiateenus osaühing arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022. a määrusega nr 220-129359.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.