ZUNT OÜ hagi X vastu põhivõla summas 1002.61 euro ning viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1225.33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ZUNT OÜ, registrikood 10551586, asukoht Supeluse tn 22 Pärnu linn, Pärnu linn, lepinguline esindaja Piret Tõnnus-Saks Kostja X, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ZUNT OÜ hagi X vastu ning mõista Xlt ZUNT OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 14.11.2019 hoolduslepingu nr 533 alusel summas 1002.61 eurot ning viivis 222.72 eurot.
2.Määrata kostja X hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1560 eurot ning mõista nimetatud summa Xlt ZUNT OÜ kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. I Sisulised asjaolud, esitatud nõuded, tõendid ja vastuväited, menetluse käik
1.Esitatud hagiavalduse (digitoimiku lk (dtl) 65-70, hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus, kus avaldaja nõudele esitas kostja vastuväite), teiste menetluses esitatud dokumentide (dtl 147-156, 207-215, 273-282 ja 328-331) ja kohtueelistungil selgitatu (protokoll dtl 251-257) kohaselt sõlmisid Zunt OÜ (Teenusepakkuja, hageja), C (Klient) ja C esindaja X (Kliendi esindaja, kostja) 14.11.2019 hoolduslepingu nr 533 (dtl 24-36, edaspidi ka leping).
1.30.10.2020 koostas Teenusepakkuja akti, millega kanti maha C kasutuses olnud sahtliboks-öökapp (tuba 225-2). Põhivara mahakandmise põhjendus: Kasutuskõlbmatu, sahtlid ei liigu zhiinidel, ei ole võimalik parandada, sest tükid zhiinide alt katki. Tükid väljas. (dtl 37). Aktil olev foto on tehtud kontoris ning remondimehe poolt parandamise võimatuse kohta seisukoha saamise järel koostati vastav akt.
2.01.11.2020 esitas hageja kostjale arve nr 11269, summas 1046,28 eurot, tasumise tähtajaga 05.11.2020 (dtl 38), millest on seni tasumata summa 270 eurot (eelmärgitud öökapp). 10.12.2020 saatis hageja kostjale põhivara rikkumise teate ja selgituse kliendi poolt põhjustatud kahju kohta (dtl 39-40). Kostja nimetatud hageja teatele ei vastanud, millest hageja järeldas, et selgitus oli kostjale piisav.
3.27.01.2021 teatas kostja X, et soovib lõpetada hoolduslepingu ja tuleb C-le järgi laupäeval 30.01.2021 peale lõunat (dtl 41), mille juurde lisas avalduse (dtl 42). Selles ta märkis, et tasub kulud vastavalt lepingule ja arvele.
4.27.01.2021 esitas hageja Xle arve nr 11496, summas 732,61 eurot, tasumise tähtajaga 31.01.2021. Arvel oli näidatud ka varasem tasumata summa 270 eurot, kokku kuulus tasumisele 1002,61 eurot (dtl 43). Arvel on kirjeldatud 2021. aasta jaanuaris Cle osutatud järgmised teenused ja tema kasutatud abivahendid:
5.1.SA Pärnu Haigla teenused, kokku summas 41.20 eurot (dtl 294-295):
5.1.1.05.01.2021 arve nr 2100008: haige transport linna piires (C toodi haigla transpordiga Pärnu Haiglast hooldekodusse xxx).
5.1.2.10.01.2021 arve nr VP21-000033: BDF – Voodipäevatasu 10 päeva;
5.2.Ravipediküür: teenuse osutaja Z FIE 15.01.2021 arve nr 01; pediküür hooldekodu elanikele, ühiku hind 12,00 eurot, ja teenuse saanud klientide nimistu: toa nr 225-2 F C (dtl 296-298). Ravipediküüri vajadus tingitud kliendi jalgade seisundist (paksenenud küüned jm);
5.3.Ravimid vastavalt arsti ettekirjutusele: Suurejõe Apteegi 06.01.2021 arve nr 754009LVK510 ja 07.01.2021 arve nr 754279-LVK510, sidemete ja plaastrite aruandlus - 2 rulli sidet, kokku 41,26 eurot (dtl 299-301);
5.4.Inkotooted: 2021. aasta jaanuar arvestusleht nr 1: toa nr 225 – C - püksmähkmed ja pesukindad, kokku 66,60 eurot (dtl 302). Inkotooted on varutud Sunprint Invest OÜ-lt (reg.kood 11118147, juriidiline aadress: Männiku tee 123-30 Tallinn 11216); sidemed/plaastrid apteegi käsimüügist; kasutatakse vastavalt kliendi vajadustele, lisatakse arvele nende toodete kasutamise järel. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse kindlustada klient isiklike hügieenivahenditega, mille hulgas nii ravimid kui inkotooted (Lepingu p 3.5.). Kuivõrd kõiki C-l vajaminevaid vahendeid (inkotooted) kostja ei taganud, lahendas hageja kliendi vajadused vastavalt lepingu punktile 2 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062
4.2.Hageja varustas klienti C vajalike abivahendite ja ravimitega, mille kulud kajastatud kostjale esitatud arvetel (varem esitatud arvetel näidatud kulud on kostja poolt tasutud). Vaidlust ei saa olla selles, et hageja tagas tema hoole all olevale kliendile tema tervisele ja heaolule vajaminevate ravimite ja muude abivahenditega.
5.Kuivõrd kostja arvet maksetähtpäevaks tasunud ei olnud, võttis hooldekodu omanik veebruari alguses kostjaga kahel korral telefoni teel ühendust sooviga arutada võimalust arve maksmiseks osade kaupa. Kostjal ei olnud võimalik hooldekodu omanikuga koheselt asja arutada, lubas sobival ajal tagasi helistada, kuid kumbagil korral tagasi ei helistanud. Kuna arvet ikkagi ei tasutud, saatis hageja kliendi esindajale (kostjale) -
15.02.2021 viimase meeldetuletuse tähtaegselt tasumata arvete kohta (dtl 44);
-
21.02.2021 viivisarve V-1042, summas 222,72 eurot, kus viivis arvestatud kuni 21.02.2021, maksetähtaeg 28.02.2021 (dtl 45);
-
03.03.2021 nõudekirja, millega palus hiljemalt 4. märtsil 2021 kella 18:00-ks tasuda 1310,45 eurot (dtl 47-49).
6.Poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli hageja kui teenusepakkuja poolt tasulise üldhooldusteenuse osutamine Cle (lepingu p 1.1). Lepingu punktis 3.1. kohustus Kliendi esindaja täitma nõuetekohaselt lepinguga endale võetud kohustusi, mille hulgas Lepingu punktis 4.1. Teenusepakkuja ja Kliendi Esindaja kokkulepe, et lepingu täitmisega kaasnevad tasud maksab C eest X. Vastavalt Lepingu punktile 4.6 oli tasuga tagatud Teenusepakkuja kõik nõuded, sh tasu maksmist, lisateenuste eest tasumist, kliendi tekitatud kahju hüvitamist (viimast kinnitab ka Lepingu p 7.2.). Lepingu punktis 4.10 sisaldub poolte kokkulepe, et maksekohustuse mittetäitmisel on viivituses olevalt isikult õigus nõuda viivist 0,5% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.Lepingu Üldtingimuste punkti 3.4. kohaselt kohustub Klient hüvitama Kliendi poolt põhjustatud kahju või kulutused, mille hüvitamise kohustus on vastavalt Lepingule Kliendil (Lepingu p 4.6). Lepingu Üldtingimuste punkti 2.4. kohaselt jääb Klient vastutavaks ka kolmandate isikute poolt tekitatud kahju eest, kes teda külastavad ja/või ööbivad Toas. Seega vastutab Klient tema kasutuses olnud põhivara purunemise korral, millega kaasneva varalise kahju 270,00 eurot hüvitamise kohustus on Lepingu punkti 4.1. kohaselt kostjal X. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
8.Lepingu punkti 4.5 kohaselt tasutakse jooksva kuu eest jooksva kuu 5-ndaks kuupäevaks, lisateenuse eest tasutakse järgmise kuu arvega, kulud on arvel näidatud eraldi ridadena. Lepingu Üldtingimuste punkti 8.2 kohaselt on Kliendil/Kliendi esindajal õigus Leping igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult Teenusepakkujale kolmkümmend (30) päeva ette. Seega saab hageja lepingu lugeda lõppenuks 30 päeva pärast avalduse esitamist ehk 26.02.2021. Lepingu lõpetamise tähtaja muutmiseks kokkulepet sõlmitud ei ole ega ole esinenud ka muid Lepingu punktis 8.2. kokkulepitud Lepingu lõpetamise etteteatamise tähtajast kõrvalekaldumist tingivaid asjaolusid. Lepingu p 8.2. ei ole tüüptingimus, lepingu p 6.2. on toodud 30-päevane etteteatamine ja see on kostjaga läbi räägitud. Kogu tekst, mis lepingus on punase värviga, on eraldi läbi räägitud. Tingimuse sätestamisel lepingus on mõtteks see, et kliendi lahkumisel ei ole võimalik päevapealt uut klienti leida. Hageja on avanud kogu lepingu sõlmimisega seotud asjaolud järgnevalt:
9.1.04.11.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, et soovib oma ema C järjekorda panna (dtl 86-87), milles annab teada, et tema emal on diagnoositud keskmise astme dementsus ja teise astme diabeet; kostja avaldatu kohaselt on emal kaks lähisugulast: õepoeg (elukoht xxx) ja kostja (elukoht xxx);
9.2.07.11.2019 teatas hageja, et on kirja ja avalduse kätte saanud, lisab järjekorda ning märkis, et 1-kohaliste tubade järjekord on pikem; 3 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062
9.3.12.11.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles märgitud, et hageja ja kostja on eelmisel nädalal telefoni teel rääkinud ja arvestades kostja ema olukorda, pakkus hageja kostjale vabanenud kohta 2-kohalises toas ning lisas, et: „... Õepoeg võib tulla kohta vaatama ja saan talle seletada meie maja tegemisi juba silmast silma....“. Hageja pakkus kohaletulemiseks 13. ja
14.novembri ja lisas, et ootab otsust hiljemalt 15.11.2019;
9.4.14.11.2019 saatis hageja e-postiga kostjale Lepingu projekti tutvumiseks, mille kaaskirjas palus hageja kostjal Lepingu hoolikalt läbi lugeda ja vajadusel, enne kohapeal allkirjastamist, üle rääkida (dtl 188-189). Kostja kohale tulles räägiti läbi Lepingu punktid, mille osas kostjal varasemale lisaks küsimusi ja ettepanekuid oli;
9.5.14.11.2019 sõlmiti Hooldusleping nr 533, mille kohaselt hakkas hageja osutama Cle üldhooldusteenust. Hooldusteenuse leping sõltub eelkõige teenusesaaja east ja tema võimekusest ümberolevat hinnata ja sellest selgelt aru saada. Lepingu sõlmis kostja, esindades oma ema (klienti) ja hageja eeldab, et ta oli tähelepanelik kõigi ema hooldamiseks vajalike tingimuste osas.
9.Tasumata arvete nr 11269 ja 11496 alusel on kostja põhivõlg kokku 1002,61 eurot. Viivis on arvestatud kuni viivisarve esitamise päeva seisuga tähtajaks tasumata summalt 270 eurot (öökapp) viivis 108 päeva eest 145,80 eurot ja tähtajaks tasumata summalt 732,61 eurot viivis 21 päeva eest 76,92 eurot.
10.Eelneva põhjal palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1002,61 eurot ning sellest arvutatud viivise 222,72 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited, tõendid ja tasaarvestusavaldus
11.Kostja ei tunnista oma kirjalikus vastuses (dtl 78-85) ega teistes menetlusdokumentides (dtl 181-185, 259-262, 305-306 ja 337-340) ja kohtueelistungil hagi. 04.11.2019 esitas kostja hagejale e-kirja teel (dtl 86-87) avalduse lepingu sõlmimiseks, informeerides hagejat, et C ́il (edaspidi ka patsient) on keskmise astme dementsus ja teise astme diabeet (epikriis dtl 136141).
12.13.11.2019 viis kostja patsiendi hageja peetavasse hooldekodusse xxx. Sealjuures anti hagejale üle nii 11.10.2019 väljavõte haigusloost Sotsiaalkindlustusameti otsus (dtl 134-135) patsiendi kohta, millest tuleneb: - „Isik põeb 2. tüüpi diabeeti, süsteravil, tüsistusena silma veresoonte kahjustus, veresuhkur viimasel ajal kõikuv, kaasuvalt kilpnäärme alatalitus ja kõrgvererõhutõbi pideva vajadusega....Tuvastatud raske liikumis- ja muude funktsioonide puue“; - „Isikul on raske puue, millest tingituna vajab igal tööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamist, järelvalvet“. 18.11.2019 väitis hageja tegevjuht D., et patsient oli väga toimekas ja tema olukord ei olnud tõsine. Ta osales köögitoimkonnas, jalutas ja sisustas aega lehtede riisumisega (dtl 188-189).
13.Patsient (kes on kostja ema) kaebas seljavalu alates 2020 augusti algusest. Sellel teemal suhtles kostja telefoni teel alates 10.08.2020 nii F., D kui ka hooldekodu xxx hooldaja Ega (dtl 88). 19.08.2020 lubas hooldekodu arsti visiiti, aga toimus ainult telefonivestlus arstiga ilma patsienti nägemata (epikriis dtl 89-90). Takistusi perearsti juurde minekuks ei olnud, millele viitab Pärnu Perearstid OÜ koduleht (dtl 191). 01.09.2020 patsient kaebab jätkuvalt pearinglust, halba enesetunnet ja tugevat seljavalu (dtl 91). 07.09.2020 pääseb patsient viimaks uriini ja vere analüüse andma, pääsemata arsti vastuvõtule (dtl 92-93 ja 190, sama kinnitab ka patsiendi perearst). 30.09.2020 patsient väga nõrk, ei suuda ilma toetamiseta käia, kukkus koos hooldaja F`ga õues. Sel päeval oli C-l kaks külastajat (kostja koos abikaasaga), kes mõlemad 4 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062 kinnitavad olukorda. 17.10.2020 leiab aset kiirabi väljakutse, patsient rahutu, tahab tütrega suhelda, aga mitte keegi ei helistanud kostjale, et patsient maha rahustada (dtl 94-96).
14.05.11.2020 hakati patsiendile manustama hooldekodu poolt haloperidooli, mis on patsiendile vastunäidustatud (süda, kilpnääre, trombid) (dtl 97-98). Pärast väidetavalt lõhutud öökapi arve väljastamist edastas kostja 03.11.2020 vastuse, küsides selgitust (dtl 100-101). 13.11.2020 edastab hageja „meeldetuletuse“ tasumata arve kohta, esitamata mingit selgitust ega vastust küsimustele (dtl 102). 15.11.2020 küsis kostja uuesti selgitusi ja vastust 03.11.2020 e-mailile (samas). 21.11.2020 edastas hageja „meeldetuletuse“ tasumata arve kohta, esitamata jätkuvalt mingit selgitust ega vastust küsimustele (dtl 103). 23.11.2020 küsis kostja uuesti selgitusi ja vastust 03.11.2020 e-mailile (samas). 01.12.2020 teavitas hageja, et kõik kostja kirjad olid sattunud rämpsposti ja kapp on visatud prügikasti. Kuivõrd hageja jättis vastuseta kostja küsimused: „Kes lõhkus, millal lõhuti, miks lõhuti, kas viga sai ka patsient, miks juhtunust ei ole teavitatud, vaid see kajastub arvel jne“, küsis kostja 08.12.2020 uuesti selgitusi ja vastust 03.11.2020 e-mailile (dtl 104). Patsiendi meeleolud võisid olla küll kõikuvad, kuid see ei tähenda kostja vastutust katkise öökapi eest.
15.12.12.2020 patsiendi veresuhkur kriitiliselt madal, viidi haiglasse, hooldekodu (töötaja G isikus) keeldus kiirabi kutsumast, millega seati C elu ohtu. Kostja kutsus ise patsiendile kiirabi (dtl 105-112 kiirabikaart). 05.01.2021 kirjutati patsient haiglast välja ja ta naases hooldekodusse. Haiglas raviti patsiendil sügelisi, mille ta oli saanud hageja juures hooldekodus (epikriis dtl 113-115). Haiglasse saabumisel tuvastati tema nahal rohkelt ekskoriatsioone ja punetav papuloosne lööve üle kogu keha. Kaebused on olnud umbes kahe nädala jooksul, seejuures on arusaamatu, kuidas seda ei märganud hageja hooldekodu hooldajad. Suheldes Pärnu Haiglaga selgus, et sügeliste probleem on olnud hooldekodus pikalt ning nad olid sellest teadlikud. Kostja teavitas ka Pärnu Terviseametit 14.12.2020, kes oli samuti eelnevalt teadlik sügeliste probleemist hooldekodus ning on teinud mitmeid ettekirjutisi xxx hooldekodule. Vastavalt 16.06.2021 epikriisile (dtl 186-187) ei ole patsient sellest siiani tervenenud, s.t hageja juurest saadud sügelised on muutunud krooniliseks. Hagile esitatud vastuse punktis 31 on foto patsiendi seljast, mis on tehtud 31.01.2021 – selle põhjal pidanuks ka mittearst mõistma, et inimese tervisega ei ole kõik korras. Kostja on 29.12.2021 menetlusdokumendis ja lisades esitanud fotod ka C jalgadest, asjadest ja särgist, mis kinnitavad vanainimese eest mittehoolitsemist (dtl 264-267). Terviseameti Lääne regionaalosakonna vastuse (dtl 199-201) kohaselt: -
Terviseameti lääne regioon selgitas 22.12.2020 välja, et hooldekodu xxx klientidel oli 2020 aasta detsembris diagnoositud 3 sügeliste juhtu, sügeliste probleem on esinenud hooldekodus ka varasematel aastatel; Kõik kolm nakatunut viibisid hooldekodu hoone samas tiivas; Hooldekodu töötajaid nõustati sügeliste leviku vältimiseks vajalike tegevuste osas
Kostja on esitanud 28.12.2020 helisalvestise enda ja hooldekodu juhi D vahel (dtl 270), millest nähtub, et - hooldekodu tunnistab eelnevaid probleeme sügelistega - hooldekodul on teave, kuidas sügelistega patsientidega tegutseda - C olid hooldekodu ükskõikse tegevuse tõttu tekkinud sügavad mädanevad kolded - D teadis probleemist mitu kuud - Arste hooldekodu poolt ei kaasatud ja seetõttu aidati sügeliste laiale levikule kaasa, patsiendid jäeti hooletusse ja seetõttu pidid patsiendid tundma valu. Kostja rõhutab, et sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Tihti ei pöörata haigusele suuremat tähelepanu ja ravitakse kui allergiat, kreemitamine aitab vaid ajutiselt leevendada sügelust. Varajasel arsti poole pöördumisel ei ole ravi keeruline. 5 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062
16.30.01.2021 viis kostja patsiendi hooldekodust ära, pärast mida 03.02.2021 avastati Pärnus koroonakolle – xxx (dtl 116). Hageja esitatud arvel nr 11496 märgitud teenused on tõendamata.
17.Hageja 03.03.2021 pretensioonile vastab kostja esindaja 08.03.2021 (dtl 121), märkides muuhulgas, et hageja on osutanud C mittekohast teenust ja tekitanud temale nii varalise (õigusabikulud 440 EUR) kui mittevaralise kahju summas 5000 EUR. Vastusele on lisatud fotod C verisest särgist ning haigla epikriisid. Nimetatud vastuses märgib kostja hageja nõuete osas, et esiteks puuduvad tõendid, et vastav öökapp oleks katki või lõhutud C poolt ja teiseks ei maksa selline kasutatud ja amortiseerunud kapp sellist hinda.
18.Käesoleva hagimenetluse raames väidab kostja, et öökappi ei ole patsiendi toas olnud ja hageja ei ole edastanud väidetavat öökapi lõhkumise teadet. Kostja ei tunnista, et patsient oleks vastava öökapi lõhkunud – tegemist on alusetu ja paljasõnalise hageja väitega. Hagile lisatud põhivara mahakandmise akt on hageja sisedokument, millel puudub tõenduslik väärtus – tegemist on menetlusosalise selgitusega. Aktil oleva foto põhjal ei selgu, et kapp oleks üldse katki või et see oleks sama kapp, mille ostu kohta on hageja menetluses tõendeid esitanud (vt otsuse p 27). Kostja ei tunnista, et talle oleks edastatud nn 10.12.2020 põhivara rikkumise teade, hageja on nimetatud teate vormistanud tagantjärgi eneseõigustuseks.
19.14.11.2019 lepingu sõlmimisel vormistati hooldekodu vara kasutusse andmise akt (dtl 119), selle kohaselt ei ole öökappi ette nähtud ja seda pole ka üle antud. Samuti pidi vastavalt lepingu lisale 1 (dtl 120) toimuma toa koristus igapäevaselt - nimetatule vaatamata ei ole hageja suutnud täpsustada, millal ja kuidas vastav kapp väidetavalt purunes. Sellele ei viita ka hageja töötajate kirjalikud seletused, kes ka ise liigutasid sahtleid ja võisid kapi lõhkuda. Hageja pole esitanud mistahes tõendit vastava öökapi väärtuse kohta. Seega on tõendamata kahju. Lisaks on fotolt tuvastatav, et tegemist oli vana ja amortiseerunud kapiga. Puuduvad sõltumatu kolmanda isiku arvamus kapi väärtuse, kahjustuste ulatuse osas. Arusaamatu on, et miks pidi kapi minema viskama, kui katki olid vaid šiinid – need on vahetatavad detailid. Kapi osas arve esitamine on pigem hageja kelmuslik käitumine olukorras, kus ta sai teada, et on tekitanud enda tegevusega patsiendile kahju.
20.Antud juhul oli tegemist raskes seisus vanuriga (puude tõend ja dementsuse epikriis dtl 134-141) patsiendiga, kes vajas kõikides toimingutes abi. Antud asjaolu oli hagejale teada. Hooldekodus oleku ajal oli patsient hooldekodu vastutusel. Kostja ei saanud kuidagi mõjutada seda kuivõrd hoolsalt hageja patsiendiga tegeleb. Hoolduslepingu nr 533 p 4 alusel on hagejal õigus saada osutatud tervisehoiuteenuse (sh lepingu lisas 1 nimetatud teenuste) eest tasu. Ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja on eelpool selgitanud, et hageja ei ole osutanud patsiendile nõuetekohast teenust, mille eest oleks hagejal õigus nõuda tasu lepingu ja seaduse alusel. Kostja on tõendanud, et hageja ei taganud patsiendile arstiga kohtumist, patsiendile sobivate ravimite manustamist, patsiendile võimalust võtta ühendust kostjaga jms, mis on hoolduslepingu nr 533 sisu arvestades lepingu kohaselt hageja kohustusteks.
21.Antud juhul oli tegemist erakorralise, mitte korralise lepingu ülesütlemisega. Kuivõrd esinesid erakorralise ülesütlemise alused (patsiendi tervise ohtu seadmine on oluline rikkumine), oli kostjal õigus öelda leping erakorraliselt üles mh VÕS § 631 alusel. Seega loeti leping lõppenuks 31.01.2021 ning hilisemate päevade eest mistahes nõue hagejal kostja vastu puudub. Lepingu p 8.2. on tühine tüüptingimus, sest kahjustab tehingu üht poolt ebamõistlikult.
22.Isegi juhul, kui hageja tõendaks mistahes teenuse osutamise, teostab kostja eeltoodust tulenevalt (mh tuginedes hoolduslepingu nr 533 p 5 rikkumisele) hageja suhtes hinna alandamise VÕS § 112 alusel. Hageja teenuse osutamise kvaliteeti arvestades on hageja poolt 6 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062 mittekohaselt osutatud teenuse hind 0 eurot. Seetõttu alandab kostja kooskõlas VÕS § 112 lgga 1 väidetavalt hageja poolt osutatud teenuse hinda 0 euroni.
23.Kostja teostab patsiendile tekitatud kahjuga protsessuaalse tasaarvestuse, mille tulemusena jääb hageja kostja ees võlgnikuks. Patsiendi ja kostja vahel on sõlmitud 30.04.2021 nõude loovutamise leping (dtl 142), millega patsient loovutab enda nõudeõiguse (5000 eurot mittevaralise kahju nõue ja 440 eurot õigusabikulude nõue) kostjale. Antud juhul tekitas OÜ ZUNT C ́ile eelkirjeldatud mittekohase teenuse osutamisega mittevaralise kahju summas 5000 eurot. Nõue on loovutatav, mida kinnitab nii õiguskirjandus kui kohtupraktika. Kostjale nõude loovutanud C sai vastusoorituse kohtueelistungil väidetu kohaselt arvete tasumise näol, 27.12.2021 esitatud kinnituse (dtl 263) kohaselt korteri remondi ja sisustuse näol väärtuses 10 000 eurot. C suhtes 02.12.2021 tehtud ekspertiisi kohaselt on tema puudeks raske puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle (dtl 307-308). Tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Hageja seisukohad ja tõendid kostja vastuväidete ning tasaarvestusavalduse osas
24.Kostja nimetab C patsiendiks, mis on ebaõige. Hooldekodu ei ole raviasutus. Hageja, C (edaspidi C või klient) ja kostja vahel oli sõlmitud Hooldusleping nr 533 üldhooldusteenuse osutamiseks.
25.Kostja 04.11.2019 kirjas hooldekodule on kostja andnud C toimetuleku koha teada, et: „ ... Vajab abi veresuhkru mõõtmisel, insuliinisüstide tegemisel ja 2 korda päevas tablettide võtmisel. Ta on ise ringiliikuv, abivalmis, sotsiaalne ja siiani elab üksinda ning saab kõigega hakkama, kuid mälu veab tihti alt ning paljud asjad kipuvad ununema.“. C hooldekodusse saabudes selgus, et olukord on tunduvalt tõsisem, kui kostja ulatas Sotsiaalkindlustusameti otsuse puude määramise kohta 2016. aastal, millest lugeda C diagnoos ja puudeaste: „.... Tuvastatud raske liikumis- ja muude funktsioonide puue“; - „Isikul on raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamist, järelvalvet“. Lisaks on kostja esitatud statsionaarse epikriisi kohaselt kostja 09.10.2019 avaldanud C kohta, et „..... veebruaris oli diabeetilise koomaga PERH-is, peale seda seisund veelgi halvenenud. juuli-august mälu halvenemine, väga kuri, enesetapumõtted, ähvardused, helistab 30 korda päevas tütrele, karjub, pahandab, süüdistab, vahetas luku korteril ära .....“. Kostja oli teadlik C raskustest iseseisval toimetulemisel, kuid hooldekodusse kohta taotledes jättis need avaldamata, varjas seda.
26.Kostja on esitanud vestluse kostja ja hooldekodu töötaja E vahel osaliselt, millega on üritanud hooldekodust maalida endale eesmärgipärast muljet ja varjata tegelikku asjade käiku. Kostja valitud vestluse tervikust (dtl 171-173) saab selgelt lugeda, et 20.08.2020 oli Cl uriiniproov (ja muu vajalik = kõik) tehtud ja ravi määratud.
27.Puutuvalt 19.08.2020 arsti telefonivestlusse on C perearst vastanud hagejale (dtl 160161), et Covidi ajal perearstid hooldekodudesse koduvisiite ei teinud infektsiooniohu tõttu. Konsultatsioonid ja retseptide pikendused toimusid telefoni teel. Koduvisiite tegi vajadusel kiirabi. Perearsti töökorralduse muutmine ei ole hageja mõjualas. Etteheited hagejale arsti vastuvõtuaegade korralduse osas on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. 2020. aasta märtsikuu keskpaigast suleti ka hooldekodu külastajatele ja minimaliseeriti võimalikud kokkupuuted kolmandate isikutega, kuid loodi võimalus elanikel arvuti vahendusel lähedastega suhelda (kostja hakkas seda võimalust kasutama jaanuaris 2021). Üleriigiliselt viidi igasugune vahetu suhtlemine miinimumini, sh visiidid arsti vastuvõtule. Hageja on esitanud hooldajate iseloomustuse C hooldamise osas (dtl 332).
28.Hageja hinnangul on kostja väide alles kuu hiljem analüüsidele pääsemise osas ilmselgelt liialdatud. Kostja esitatud vestlusest tema ja Di vahel tuleneb, et ta on hooldekodult 7 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062 (D) saanud põhjaliku ja igati arusaadava ülevaate C olukorrast ja temaga toimuvast. Kostja tänas hagejat, hageja oli C tervisliku seisundi pärast mures. Kostja esitatud epikriisiga (dtl 9293) on tõendatud, et C sai ravikuuri dr Levandi kaudu. 01.-08.09.2020 toimus kolm telefonikonsultatsiooni, analüüsid viidi 07.09.2020 ja 08.09.2020 toimus visiit; analüüsides põletikunäitajad normis, samuti uriin peale ravi. Lisaks epikriisis toodule kinnitas C perearst Liivi Roossaar, et 04.09.2020 Xxxist tellitud telefoni teel ravimid. Retseptide pikendatud ja kinnitamiseks arstile antud. Perearsti vastuvõtte ei toimunud (dtl 160-161).
29.Kostja väide C kukkumise kohta nõrkuse tõttu 30.09.2020 ei ole tõesed. Cl oli sellel päeval külastaja, kellega koos oldi õues. Enne lahkumist palus külastaja F (hooldekodu töötaja), et F juhataks C tuppa. Nii siis C astus ees ja F tema järel, nn igaks-juhuks turvamas, astuti maja sissepääsu suunas. Jõudes trepini, astus C trepile õnnetuseks halvasti (mitte täistallaga) ja kaldus tahapoole – kukkus (või vajus) selg ees F peale nii, et tulemuseks F selili maas ja C tema peal. C külaline aitas prouad püsti. Õnneks Cl mingeid vigastusi ei olnud, F oli polstriks C ja maa vahel. Mingit märki nõrkusest Cl ei olnud, ei enne ega pärast kukkumist. 01.10.2020 toimus hooldekodus eakatepäeva koosviibimine kinnise üritusena. Sellest koosviibimisest on tehtud video (dtl 271), millelt näha, et C istub koos tütrega (kostja) laua ääres. C istub sirge seljaga toolil (ei toetu) ja elab üritusele kaasa. Mingit nõrkust ei ole kuskilt näha. Hageja märgib, et seoses koroonaga oli hooldekodu külastajatele suletud, kuid kostjale X tehti erand ja lubati teda emaga koos ühisüritusel osalema. Videolt on näha, et C ja tema tütar (kostja) istuvad koos laua ääres (teistest veidi eemal), C osaleb ühislaulmises. Siinjuures juhib hageja tähelepanu elulisele asjaolule, mis on igapäevane: üks päev parem, teine päev vähem hea ja vahel päris halb päev. Selliselt kõikuvad olid ka C päevad.
30.17.10.2020 olukorra kohta on hageja teinud juhtumilehe (dtl 170) ja märgib, et sellel hilisõhtul kohalkäinud kiirabi konsulteeris haigla arstiga dr Rand, kes kiirabi poolt kirjeldatud olukorda hinnates soovitas teha 1 mg haloperidoli ja hiljem vajadusel Ketipinori 25 mg. C rahustamiseks süstis kiirabi Cle 1 mg haloperidoli. Hagejal puudub mõistlik põhjus arstide pädevuses kahelda ja nende poolt antavat abi keelata. Hiljem sai C haloperidoli perearsti retsepti alusel (dtl 97-98). Hagejal puudub pädevus hinnata perearsti väljakirjutatud ravimiretsepti sisu, ravimi vajalikkust või selle sobivust konkreetsele isikule. Hageja lepingust tulenev ülesanne on kindlustada, et arsti määratud ravimid jõuaksid Cni ja saaksid arsti määratud skeemi kohaselt elaniku poolt võetud.
31.Kuivõrd öökapp on hooldekodu elanikule vajalik mööbliese, osteti C tuppa uus öökapp (dtl 157), millega lahendati öökapi kasutuse probleem. Hageja nõustub, et öökappi ei ole vara kasutusse andmise akti kantud, kuid see ei tähenda, et öökappi C kasutusse antud ei olnud. Asjaolu, et hooldekodus olles oli C kasutuses ka öökapp, on veenvalt kinnitust leidnud kostja vastusele lisatud kostja 03.11.2020 ja 08.12.2020 kirjadega, kus kostja küsib: „... mis oli kapi hind ostes, mis aastal, kui palju oli öökapp amortiseerunud juba kui C seda kasutama hakkas ..“ C kasutuses olnud öökapp oli ostetud 30.09.2019 (dtl 158), mis lükkab ümber kostja paljasõnalise väite, et kapp oli vana ja amortiseerunud. Öökapp oli C kasutada juba tema hooldekodusse tulemise päevast. Hageja majandustegevuseks on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (tegevusluba dtl 283-284), mille saamiseks on muuhulgas nõutud Terviseameti tõend ruumide ja sisustuse nõuetelevastavuse kohta (Terviseameti kontroll ja hinnang 16.12.2020 dtl 285-286). Sotsiaalministri 03.04.2002 määruse nr 58 § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab täiskasvanute hoolekandeasutuses olema magamistoas öökapp, C kasutuses olnud kahekohalises ruumis oli 2 öökappi. Kostjale endale on see asjaolu teada, sest ta külastas oma ema korduvalt. Hageja on esitanud oma töötaja kirjaliku selgituse öökapi olemasolu, purunemise ja vahetamise kohta (dtl 333).
32.Kostjale oli teada tema ema vaimse seisundi kõikumine juba enne hageja juurde hooldekodusse toomist, samuti olid temale teada C vaimse seisundi häired oktoobris-novembris 8 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062 2020, mille tõttu ta oli rahutu ja agressiivne ja sellel ajal oli ka kapi purunemine, nt 05.11.2020 öösel ta ei püsinud toas, jalutas ringi ja nõudes politseid, sest tema toas on võõras inimene (juhtumileht dtl 219). C oli alates 2020.a septembri keskpaigast oma toas kas üksinda või voodikeskse toanaabriga ning alates 28.10.2020 jäi kuni hooldekodust lahkumiseni kasutama ruumi üksinda.
33.Hageja juhib tähelepanu sellele, et päevakoristus ei tähenda koristaja poolt kappide uste ja sahtlite avamist-sulgemist. Hooldekodu koristaja ei eelda (ei saagi eeldada), et öökapi sahtel saab olla avatud ainult siis, kui see on katki. Avatud sahtel annab märku sellest, et elanikul on selle sahtli juures mingi tegevus pooleli. Kui aga hooldaja abistas Ct oma toa korrastamisel, siis selgus, et öökapi sahtel ei ole enam suletav. Hooldaja abistab elanikku toa korrastamise juures kui selleks on otsene vajadus või elanikul sellekohane soov. Mittesuletava sahtliga öökapi jätmine C kasutusse ei ole lubatud, pooleldi avatud sahtel on ohtlik.
34.Hageja ülevaade 29.11.2020 kuni 12.12.2020 C veresuhkru näitude kõikumise jälgimise ja veresuhkru stabiliseerimiseks tarvitusele võetud abinõude kohta: a. C diabeedi jälgimislehed (dtl 162-164), millel on fikseeritud veresuhkru mõõtmise ajad, korrad ja tulemused, süstimise ajad ja ühikud; veresuhkru mõõtmine arsti määratud raviskeemi kohaselt 3 korda päevas, kõikumiste korral ka 6 korda päevas. Tulemused saadeti endokrinoloogile ja haiglasse, tütrele tema soovi korral; b. Hooldekodu saatis C arstile Nelli Pantelejeva (endokrinoloog) 2. ja 6.12.2020 konsulteerimiseks e-kirja – vastust ei tulnud; c. Kuivõrd varasem kogemus oli näidanud, et madala veresuhkruga ei pruugi kiirabi abivajajat haiglasse viia, tegid hageja ja kostja koostööd – leppisid kokku, et hageja helistab Pärnust ja kostja helistab xxxst, et C vajab kiiresti abi, mille peale kiirabi tuli ca 16:30, Cle tilguti – saadi veresuhkur 5,4, kiirabi ikkagi kaasa ei võtnud. Õhtul ca 21:00 veresuhkur jälle langenud 1,9; hooldekodu kutsus uuesti kiirabi, kiirabi mõõtis veresuhkru 1,7 – C viidi haiglasse (juhtumileht dtl 165). Asjaolu, et 12.12.2020 käis Cl kiirabi kaks korda kajastub ka statsionaarses epikriisis, mille kostja ise esitas; d. Samalt juhtumilehelt on lugeda, et kostjale on hooldekodust helistatud, kostja lubadus esmaspäeval (s.o 14.12.2020) asja ajama hakata ja endokrinoloogiga ühendust võtta, tagasisidet kostja hagejale ei andnud; e. Hooldekodu edastas kostjale 18. detsembril 2020 C veresuhkru näidud perioodil 09.11–12.12.2020 (dtl 166).
35.Kostja väited sellest, et Pärnu Terviseamet on hooldekodule mitmeid ettekirjutusi teinud, on paljasõnalised. Terviseameti lehel avaldatu kohaselt on sügelised nakkushaigus, mis levib inimeselt- inimesele tiheda kontakti kaudu ja võib tabada kõiki sotsiaalseid kihte, peiteperioodi pikkuseks 2 kuni 6 nädalat. Sügelisi diagnoosib pere- või nahaarst, mida nahaarst C haiglas olemise viiendal päeval ka tegi. Hooldekodul ei ole pädevust diagnoosida. Tervishoiutöötaja on märkinud Cl haiglasse sattudes objektiivse leiuna nõgesetõve (urtikaaria) ja naha marrastused kraapimisest (ekskoriatsioonid), hooldekodu töötajad ei saanud teada, et tegemist oli sügelistega. C nahka kreemitati igapäevaselt üle kogu keha eriti kuivale nahale väljatöötatud niisutava kreemiga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et Cl on sügelised muutunud krooniliseks. C lahkus hageja juurest 30.01.2021 tervena, 05.01.2021 haiglast naastes oli epikriisi kohaselt paranenud. Järgmiseks C viibimiskohaks oli xxx, kus talle teostati 12.02.201 II koroonavaktsiini doos ja seega oli ta terve ka siis (I kd tl 161). Uus sügeliste diagnoos oli 16.06.2021 xxx, mis ei ole seotud hagejaga. 9 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062 Hageja on esitanud Terviseameti poolt tehtud 27.07.2021 kontrollkäigu protokolli (dtl 221223). Selles on tuvastatud asjaolud, mh kinnitus, et iga perearst ravib ja diagnoosib oma patsienti ise, nakkushaiguse korral on võimalik patsienti isoleerida, ravimite manustamine vastavalt arsti koostatud raviskeemile. Puuduseid tervishoiuteenuse tagamisel ei tuvastatud, amet lõpetas riikliku järelevalvemenetluse ettekirjutusi tegemata. Hageja hooldekodu tegutseb alates 2009.aastast, sügelised olid hooldekodus esmakordselt 2018, misjärel koostati koostöös Terviseametiga vastav juhend (dtl 287-290), mis sai iga töötaja tööülesannete ja hooldekodu kodukorra osaks. 16.12.2020 anti Terviseameti poolt hooldekodule terviseohutuse hinnang (dtl 285-286), milles puuduseid ega õigusaktide rikkumisi vaatamata kolmele sügeliste juhtumile ei tuvastatud.
36.Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole C seisundit hinnanud ja tema vajadusi määratlenud Lepingus ettenähtud kahel korral aastas. Hagejast sõltumatul põhjusel jäi Cle 27.04.2020 planeeritud ravikontroll üleriigiliste piirangute tõttu ära. Üldteada on, et korralised arsti vastuvõtud olid 2020. aasta lõpuni ootele pandud.
37.Hooldekodult 03.03.2021 nõudekirja saamiseni võlgnevuse kohta ei olnud kostjal mingeid pretensioone C hooldamise kohta, nõudekirja saamise järel need tekkisid (alus esitatud nõudes paraku puudub). Kostja ähvardas, et hooldekodupoolsete nõuete (siin kostja võlgnevus hooldekodule) jätkumisel nõuab tema hooldamatuse ja õigeaegse arstiabi mitte osutamise eest Cle, moraalse kahju hüvitamist 10 000 euro väärtuses (dtl 167).
38.Hageja ei nõustu kostja väitega, et leping oleks üles öeldud erakorraliselt. Pärast kostja 27.01.2021 teadet lepingu lõpetamise soovi ja emale järgitulemise kohta vastas hageja kostjale, et vastavalt lepingule on lepingu lõpetamise etteteatamise aeg 30 päeva (kui tegemist ei ole surmaga) ning kinnitas Lepingu lõpetamise avalduse kätte saamise 27.01.2021 ja lisas, et veebruari kuus väljastatakse arve kuupäevadest 01.02 - 27.02.2021 (dtl 168-169). Mingit täiendavat selgitust või täpsustust või pretensiooni kostjalt ega Clt hageja kirjale ei järgnenud. C hooldekodust lahkudes oli C seisund nii hea, kui hea see tema rasket puuet arvestades olla sai. Mingeid nõudeid või etteheiteid või pretensioone või taotlusi C ja kostja hagejale ei esitanud.
39.Hageja ei nõustu kostja protsessuaalse tasaarvestusega, sest käesolevas asjas ei ole tasaarvestavaks pooleks pretendeerival kostjal sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu. Tasaarvestusolukord saab tekkida kui kostja väidetavad nõuded on muutunud sissenõutavaks ja kostjal on õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 166 lg 1 esimese lause kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Nõude loovutamise lepingu punktis c) on väidetava kahju tekkimise alused, mis kõik on vahetult seotud C isikuga. Hageja, C ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepinguga osutati üldhooldusteenust üksnes Cle ja kostja osaks lepingus oli üksnes tasu maksmise kohustus. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisega on eiratud VÕS § 166 lõikes 1 sätestatud keeldu. C kinnitus vastusoorituse saamise kohta on esitatud pärast kohtueelistungit ja teistel põhjendustel kui istungil märgitud. Remondi tegemine C korteris ei ole mõistetav, sest kostja enda esitatud epikriisi (dtl 136-141) kohaselt on C elukoht kostjale kuuluv korter xxx (dtl 291292), Cle korterit ei kuulu (dtl 293) ja oma haigusest tingituna ei ole eluliselt usutav C võime korteris elada. Kostja esitatud 02.12.2021 Sotsiaalkindlustusameti otsuse koostamisel on ema puude aluseks kostja enda koostatud taotlus, tema varasemalt teadaolevat dementsust Picki tõvest ei on käsitletud. Seega on kostja esitanud 27.12.2021 tõendina konstrueeritud 10 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062 dokumendi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Seega ei ole kostjal X sissenõutavaks muutunud tasaarvestatavat nõuet hageja vastu. Kuivõrd kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet tekkinud, on kostja nõude maksmapanek välistatud, mistõttu ei ole ka tasaarvestus võimalik (VÕS § 200 lg 4). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
40.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
41.Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse korras lahendatava asjaga TsMS § 405 mõttes (hagi esitamisel kehtinud seaduse kohaselt oli sellise menetlusliigi aluseks kuni 2000-eurone põhinõue) ning asjas on esitatud hulgaliselt tõendeid/väiteid, millised kohus on kirjeldavas osas viidetega esile toonud, piirdub kohus TsMS § 444 lg 2 kohaselt põhjendavas osas valdavalt õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
42.Hageja nõue on kohtu hinnangul jagatav kolmeks osaks, mida kohus alljärgnevalt käsitleb eraldi:
43.1.Kapi maksumuse hüvitamise nõue. Lepingu üldtingimuste p 7 (dtl 30) järgi sai vormistada hoolekoja vaja kasutusele andmise akti, seda on ka 14.11.2019 tehtud (dtl 119). Aktis puudub viide öökapile. Lepingu p 7.2. alusel oli hagejal õigus nõuda kliendi tekitatud kahju hüvitamist kostjalt. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna - väidetav kapp osteti 30.09.2019 (dtl 157) hinnaga 270 eurot (sh käibemaks), ka uus (dtl 158) partii kappe soetati sama hinnaga - arve ning vara mahakandmise aktis olev kapi kirjeldus ja foto (dtl 37) ühtivad - puudub vaidlus, et C elas toas nr 225 - A. L. on kirjeldanud kapiga seotud probleeme, C enda pöördumisi ja kapi kasutust (dtl 333) – kohus saab aktsepteerida lihtmenetluses sellist selgitust tõendina TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel siis on eluliselt usutav, et kapp oli kliendi kasutuses ja tema tegevus (eelkõige sahtlite ülekoormamine) põhjustas kapi purunemise. Hageja on õigesti viidanud üldhooldusteenust reguleerivale sotsiaalministri määrusele ja kostja enda 03.11.2020 e-kirjale, kus ei väideta kapi puudumist, vaid uuritakse kapi hinna, ostuaasta ja amortisatsiooni kohta. Kuivõrd kappi polnud võimalik parandada ja tuli soetada uus, on mõistlik nõude puhul ka samaväärsest kapist lähtuda. Amortisatsioon on kohtu hinnangul arvestatav hooldusteenuse tasu sisse. Sarnaselt on reguleeritud ka üürilepingu lõppemise puhul asja tagastamine VÕS § 334 lõigetes 1 ja 2.
43.2.Teenuse lõppemisel 30 päeva eest esitatud nõue (arvel nr 11496 571,55 EUR). Kohus nõustub kostjaga, et teenuse osutamise lepingut saab käsunduslepingu sätete (VÕS § 631) järgi ka erakorraliselt üles öelda (väljaspool lepingu p 8.3. – 8.3.5. sätteid, mis lähtuvad vaid kliendist), paraku ei ole see nähtav kostja poolt hagejale esitatud 27.01.2021 lepingu 11 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062 lõpetamise avaldusest ega selle saatmisega kaasnenud e-kirjast (dtl 41-42). Lepingu lõpetamise põhjusena on märgitud kliendi üleviimine xxx, mitte ebakohase teenuse osutamine. Teenuse osutamise probleemidele on kostja asunud juhtima tähelepanu oluliselt hiljem, alates 08.03.2021 e-kirjast (dtl 121). Korralist ülesütlemisavaldust ei saa tagantjärgi sisustada erakorralisena ja hagejal ei olnud kohustust mitte järgida lepingu p 8.2. sätteid, mille põhjendus (vajadus leida uus klient) on kohtule hooldusteenuse sisu arvestades mõistetav. Kostja pidi lepingu lõpetamise avaldust kirjutades mõistma kohustust tasuda hooldusteenuse eest 30 päeva alates avalduse esitamisest ja on seda avaldust allkirjastades ka kinnitanud (blanketil tekst „Kulude tasumise vastavalt lepingule ja arvele garanteerin, lepingu lõpetamise päevaks“.). Mis puutub lepingu punkti 8.2. kui väidetavalt tühisesse tüüptingimusse, siis ei pea kohus kostja sellekohaseid vastuväiteid põhjendatuks. Hageja on veenvalt näidanud (vt otsuse kirjeldav osa p 9.1. – 9.5.), et kostja tutvus lepingu tingimustega eelnevalt ega esitanud selle osas pretensioone. Tingimus ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav, võimalus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks jääb siiski alles.
43.3.Teenuse lõppemisel arvel nr 11496 kajastatud muud nõuded – haiglateenused, ravipediküür, ravimid ja inkotooted kokku 161,06 EUR. Kohtu hinnangul on nõuded sisuliselt põhjendatud ja tõendatud otsuse punktis 35 märgitud kirjelduse ja tõenditega. C ei sattunud haiglasse sügeliste pärast, vaid veresuhkru kõikumiste tõttu (dtl 165 juhtumileht 12.12.2020 kohta). Ravimeid ja inkotooteid sai isik hageja vahendusel pidevalt ja ka varasemalt (vt arve nr 11269, dtl 38). Nii Terviseameti 16.12.2020 terviseohutuse hinnang (dtl 285-286) kui 27.01.2021 kontrollkäigu protokoll (dtl 221-223) kinnitavad, et hageja hooldekodus ei ole olnud rikkumisi, mis annaks aluse hooldekodu süüdistamises sügelistega nakatamises vms. Viivist on hagejal õigus nõuda lepingu p 4.10. alusel ja määras kõigi eelmärgitud nõuete eest, selle arvestuse osas (kajastub viivisarvel dtl 45) ei ole vastuväiteid esitatud.
44.Kostja vastunõue tasaarvestusavaldusena. Riigikohus on korduvates lahendites selgitanud, et kohtumenetluses esitatud tasaarvestusavaldust ei tule ilmtingimata esitada vastuhagiavaldusena. Kuigi üheks vastuhagi vastuvõtmise tingimuseks on vastuhagi suunatus põhihagi tasaarvestamisele, ei tähenda see, et kohtumenetluses ei saaks esitada tavalist tasaarvestusavaldust. Juhul, kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõude tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil teine pool tasaarvestuse avaldusest teada saab. Siinjuures lasub kohtul kohustus tasaarvestuse nõue otsuse tegemisel arvesse võtta. VÕS § 164 lg 1 lubab võlausaldajal oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 166 lg 1 esimene lause keelab loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet mittevaralise kahju hüvitisele. Samas lubab VÕS § 166 lg 1 teine lause loovutada ka sellise nõude, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Kohus jagab kostja arvamust, et mittevaralise kahju nõue on loovutatav, kuid seda just äsjanimetatud klausliga – loovutamisega koos kaasneb majanduslikult samaväärne sooritus. Käesolevas asjas nõustub kohus hagejaga, et C ei ole oma võimalikku nõuet seadusekohaselt kostjale loovutanud ja seega puudub kostjal alus tasaarvestusavalduseks ning põhjendab seda alljärgnevaga:
44.1.C teatas oma nõudest hagejale esmakordselt 08.03.2021 kirjaga (dtl 121). Enne seda pretensioone teenuse sisu osas koos võimalike kahjunõuetega ei esitatud; 12 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062
44.2.nõudeõiguse loovutamise leping (dtl 142) kannab kuupäeva 30.04.2021 ja esitati koos samal päeval esitatud menetlusdokumendiga (kostja vastusega). Lepingus puudub viide vastusoorituse saamisele;
44.3.pärast kohtu poolt VÕS § 166 lg 1 teisele lausele tähelepanu juhtimist 15.12.2021 istungil ja vastava kohtupraktika selgitamist (Tallinna Ringkonnkohtu 27.10.2016 lahend asjas 2-1513614, p 46 ja 47) esitas kostja 29.12.2021 ehk ligemale 8 kuud hiljem C sama kuupäeva kandva kinnituse (dtl 263), nagu oleks nimetatud isik saanud kostjalt samaväärse vastusoorituse C korteri remondi ja sisustuse näol summas 10 000 eurot. Arvestades et C ei kuulu korteriomandeid ja tema aadressiks on epikriisis märgitud kostjale kuuluv korter xxx (dtl 291-293) ning et C põeb dementsust Picki tõvest (käsitletud asjas esitatud meditsiinidokumentides), ei ole usutav sellise vastusoorituse saamine või sellekohane kokkulepe tasaarvestusavalduse ja nõude loovutamise lepingu esitamisel. Seega on nõude loovutamine tühine TsÜS § 87 ja § 84 lg 1 alusel, sest VÕS § 166 lg 1 eesmärk on kaitsta väidetava mittevaralise kahju kannatanut. Järelikult puudub kostjal kehtiv nõue hageja vastu ning kohus ei käsitle esitatud tõendeid/asjaolusid väidetava kahju sisu ja aluste kohta (hooldekodu tegevusetus).
45.Kostja viide hinna alandamisele ei ole käesolevas menetluses asjakohane, kuivõrd hinda saab alandada isik, kellele osutatava teenuse eest tasutakse ning teenust (tasuline üldhooldusteenus) osutati lepingu p 1.1 kohaselt C.
46.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad seega menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosalise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 kohaselt. Hageja menetluskuludena (nimekiri ja arved pluss aruanne esitatud 25.02.2022, dtl 312-326) on esitatud riigilõiv 200 eurot ning kulutused õigusabile summas 2025 eurot on kohtu hinnangul valdavas osas vajalikud ja põhjendatud. Riigilõivu tasumiseta ei saanuks kohus haginõuet ega maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetleda. Õigusabi osutanud esindaja tasule käibemaksu ei lisandu (hageja ei ole käibemaksukohuslane). Vastuväiteid menetluskulude nõudele kostja ei esitanud. Küll aga ei luba maksekäsu kiirmenetluse sätted, sh TsMS § 4842, määrata menetluskuluks kõnealuses menetluses (v.a riigilõiv) enam kui 20 eurot ja seega ei saa maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise hüvitamisel lähtuda taotletust (soovitud on 40 EUR). Samuti on selgelt ülepaisutatud ajakulu hageja 17.01.2022 menetlusdokumendi koostamiseks, milleks on kulunud 16,75 tundi. Varasemalt on samas mahus dokumentide koostamiseks (nt 01.06.2021 seisukoht) kulunud ca 6 tundi, mis on põhjendatud ka antud juhul. Teiste menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtueelistungil osalemiseks märgitud ajakulu on kooskõlas menetluses esitatuga. Tunnihinnana arvetel märgitud 60 EUR on mõistlik. Eelneva põhjal on hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses ja sellele järgnenud hagimenetluses 200 + (2025 – 20 – 10,75x60) = 1560 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud.
13 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-107062
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 07.09.2022 ja 14.09.2022 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning jätta 07.09.2022 ja 14.09.2022 menetlusdokumentidele lisatud tõendid vastu võtmata.
2.Jätta rahuldamata hageja 12.09.2022 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja jätta 12.09.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.2022 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema põhivõlgnevuse kui 732,61 eurot ning suurema viivise kui 76,92 eurot.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi põhivõla 270 euro ja viivise 145,80 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.
5.Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
5.1.Rahuldada hagi osaliselt.
5.2.Välja mõista Xlt Osaühingu ZUNT kasuks põhivõlgnevus 732,61 eurot ja viivis 76,92 eurot.
5.3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.