Kostja: O. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt O. S.ilt (isikukood xxxx) hageja Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel, registrikood 80071043) kasuks välja 33,21 eurot (sealhulgas põhivõlg 29,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3,46 eurot).
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 29,75 eurot alates 15.06.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 475 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
7.Tunnistada otsus viivitamatult täidetavaks.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt 1 (4)
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.HÜ Kadakas (likvideerimisel) esitas 04.04.2022 maksekäsu kiirmenetluses avalduse oma liikme O. S.i vastu, nõudes 14.12.2020 üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskava alusel 29,75 euro tasumist. S. esitas nõudele vastuväite (dtl 15), mistõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas sama nõue hagina 10.05.2022 (dtl 25). 2017 otsustasid liikmed hageja kui hooneühistu likvideerida ja jagada liikmete kasutuses olnud kinnisasi korteriomanditeks. Kostja on sellest ainsana keeldunud ja jätkab tema kasutuses olnud hooneosa (liikmesus nr xxxx pind 20,3 m2) kasutamist liikmesuse alusel. Teiste liikmete kasutuses olnud hooneosadest on moodustatud korteriomandid ja nende valitsemine toimub korteriühistu kaudu. Kostja tõttu pole hooneühistu likvideerimist saanud lõpetada. Hageja liikmete 14.12.2020 üldkoosoleku otsusega kinnitati majanduskava, mille järgi kohustati kostjat tasuma hagejale kostja kasutuses oleva hooneosa eest ühistule esitatud maamaksunõue summas 29,75 eurot. Kostjalt on korduvalt nõutud tasumist ja tasumise tähtpäevaks on määratud 31.12.2020. Kostja pole kohustust täitnud. Hageja nõuab nimetatud summa väljamõistmist koos seadusjärgse viivisega arvestatuna alates 01.01.2021.
3.Kohus võttis hagi menetlusse 16.05.2022 ja selgitas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses (dtl 78).
4.Kostja vaidles hagile 30.05.2022 ja 08.06.2022 avaldustega vastu. Kostja arvates oleks nõude pidanud vormistama liikmemaksunõudena ja selle aluseks olev maamaks tulnuks jagada kõigi liikmete vahel vastavalt nende liikmemaksumäärale. Kostja arvestas temale langeva osa suuruseks vastavalt 40 senti (dtl 83 ja 100). Kostja leidis ka, et üldkoosolek ei saanud panna temale kohustust teha makseid otse Maksu- ja Tolliameti kontole.
5.Kohus selgitas 01.06.2022 määruses menetluse seisu ja tegi korraldused asja lahendamiseks (dtl 87). Ärakuulamist kumbki pool ei taotletud (dtl 27 ja 84).
2 (4)
Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2).
7.Hageja nõude alused on tõendatud 14.12.2020 üldkoosoleku otsusega (dtl 47) kinnitatud majanduskavaga (dtl 69). Tasunõude õiguslikuks aluseks on hooneühistuseaduse HÜS § 11 lg 1 p 4, § 13 lg 1 ja § 14 lg 1 p 3. Pole teada, et üldkoosoleku otsuse kehtivust oleks vaidlustatud. Liikme kohustus tasuda ühistule majanduskavaga temale õiguspäraselt pandud makseid ei sõltu sellest, kuidas neid makseid nimetatakse või kelle kontole on tasu ülekandmine otsustatud. Raha, mille tasumist hageja kostjalt majanduskava alusel nõuab, on täpses vastavuses maamaksu summaga, mida ühistu pidi Maksu- ja Tolliametile tasuma kostja kasutuses oleva hooneosa eest. Maamaksuteate (hagiavalduse lisa 4, dtl 39-40) kohaselt on maamaks seotud ainult kostja kasutuses oleva garaažiboksiga (omandi osa xxxx ühtib garaažiboksiga xxxx seotud mõttelise osaga kinnisasjast (registriosa number xxxx, hagiavalduse lisa 3, dtl 37. Aadress xxxx on kinnisasja varasem aadress). Pole sisulist õigustust, miks peaksid teised ühistu liikmed hüvitama ühistule kulu, mille põhjustab ühistule ainuüksi kostja. Samas pole kostja tasunud ühistule ka mitte summat 40 senti, mille ta on endale langevaks kohustuseks arvestanud. Kostja selline käitumine on pahauskne. 06.02.2020 maksuteate kohaselt oli maamaksu tasumise tähtpäev 31.03.2020 (dtl 39). Äriregistris kajastatud andmetest nähtuvalt puudub hagejal 14.06.2022 seisuga maksuvõlg. Seega on maamaks tasutud ja kostja on alusetult tuginenud maksu tasumise tõendamatusele (dtl 100). Kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29,75 eurot.
8.Kostja on võtnud omaks hageja faktiväited nõude esitamise ja tasumise tähtaja määramise kohta (TsMS § 231 lg 2). Seega on hageja põhjendatult nõudnud viivise väljamõistmist arvestatuna alates 01.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Seisuga 14.06.2022 on viivise summa 3,46 eurot (29,75 eurot x 8% aastas ehk 0,021918 % päevas) ja kohus mõistab kostjalt selle summa hageja kasuks välja.
9.Vastavalt hageja nõudele ja juhindudes TsMS §-st 367, mõistab kohus välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast (15.06.2022) kuni põhinõude 29,75 eurot täitmiseni
10.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja on palunud kohtul mõista hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – riigilõivud summas 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 675 eurot 4,5 tunni töö eest. Tasumäär on 150 eurot koos käibemaksuga, hageja on kinnitanud, et pole käibemaksukohustuslane (dtl 92). Lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute loetelust nähtuvalt on tasu hüvitamise nõue esitatud ainult hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostja poolt järgnevas menetluses esitatud vastuväidetega tegelemise ja muude tegevuste eest hüvitust pole nõutud. Arvestades hagi alust ja eset, loeb kohus põhjendatud kuluks tasu 2,5 tunni töö eest vastavalt taotletud tasumäärale, põhjendatud 3 (4)
hüvitis on seega 375 eurot (2,5 x 150). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitise summas 475 eurot (100 + 375).
12.Vastavalt hageja taotlusele (dtl 27) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.