Osaühing Aktiva Finants hagi J. N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
249,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), esindaja Anni Kennedy (e-post: [email protected]) Kostja: J. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, tegelik eluvõi viibimiskoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel 01.10.2018 sõlmitud liitumislepingu nr 7635793 ja nutikindlustuse lepingu nr 7635801 alusel osutatud teenuste eest väljastatud arvete nr 2025717295, 2025949383, 2026202391 ja 2026519619 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus summas 161,77 eurot (millest 113,75 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudmiskulud, 23,02 eurot põhivõlalt VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud ja kohtuotsuse 13.06.2022 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista J. N.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks alates 14.06.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 113,75 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
4.Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi J. N. vastu viivise väljamõistmiseks määraga 0,07% põhivõlalt päevas ning sissenõudmiskulude väljamõistmiseks 30,00 euro ulatuses.
5.TsMS § 163 lg 1 alusel jätta J. N. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõiv 75,00 eurot, maksekäsu
Tsiviilasi nr 2-21-117318 kiirmenetluse kulud 20,00 eurot ning 70% hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest.
6.Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 215,00 eurot (75,00 eurot riigilõiv, 120,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu) ja 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud).
7.Mõista J. N.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 179,00 eurot (riigilõiv 75,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 eurot ja esindaja kuludest 84,00 eurot).
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on J. N. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale J. N.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-117318
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 24.03.2022 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi J. N. vastu põhivõlgnevuse 113,75 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 30.03.2022 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 15.04.2022 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 29.04.2022 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 01.10.2018 liitumisleping 7635793 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ja nutikindlustuse leping nr 7635801 kindlustusobjekti Samsung Galaxy A8 Maple kindlustamiseks. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.12.2019. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 18.10.2019 nr 2025717295, 18.11.2019 nr 2025949383, 18.12.2019 nr 2026202391 ja 18.01.2020 nr 2026519619. Elisa Eesti AS loovutas 20.01.2020 kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse 113,75 eurot, sissenõudmiskulud 55,00 eurot ja viivised kuni hagiavalduse esitamiseni 15.09.2021 summas 52,02 eurot. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 16.09.2021 kuni põhinõude summas 113,75 eurot täitmiseni määras 0,07% päevas. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1, § 367, § 1132 lg 2.
5.Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75,00 eurot ja õigusabikulud 240,00 eurot (ilma käibemaksuta, 2 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on käibemaksukohuslane ja tal on õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-117318 millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Pooltevaheline sideteenuste osutamise lepingust tulenev õigussuhe on kvalifitseeritav müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 järgi (koosmõjus elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-ga 3). ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS § 208 lg 1 ja 3 ja hagis märgitud liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest müüjale tasu vastavalt lepingule. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole Elisa Eesti AS-iga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 113,75 eurot.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 55,00 eurot. Sissenõudmiskulud koosnevad kokku 9 tasulise kirja saatmisest, millest esimene kiri 15,00 eurot ja kõik järgnevad 5,00 eurot kiri. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus leiab, et sissenõudekulud on põhjendatud osaliselt. Tarbijale võib pärast lepingu lõppu saata kokku kolm tasulist meeldetuletuskirja, lisaks on võlausaldajal võimalik saata tarbijale tasuta meeldetuletuskirju. Esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega saab hageja nõuda kostjalt üksnes kolme tasulise kirja saatmise eest sissenõudmiskulusid. Arvestades, et hageja nõue on kuni 500 eurot, saab esimese tasulise kirja tasu olla 15,00 eurot ja kahe järgneva tasu 5,00 eurot kiri, seega kokku 25,00 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitamist suuremas ulatuses saab vastavalt VÕS § 1132 lg-le 4 nõuda üksnes erandlikel asjaoludel. Täiendavat kahju hüvitamist saab nõuda, kui seadusjärgne (maksimaalne) sissenõudmiskulude hüvitis ja viivis ei kata sissenõudmisega tekkinud kahju. Erandlikeks asjaoludeks saab olla eelkõige see, kui sissenõudmistoimingud on erakordselt keerukad. Käesoleval juhul ei ole selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid VÕS § 1132 lg 2 piirmääradest suuremas ulatuses sissenõudmiskulude hüvitamist. Lisaks ei ole hageja konkreetselt välja toonud, et lisaks meeldetuletuskirjade saatmisele on ta teinud teisi täiendavaid sissenõudmisega seotud toiminguid, millega on kaasnenud kulud. Seega jätab kohus hageja sissenõudekulude nõude 30,00 euro ulatuses rahuldamata ning rahuldab sissenõudekulud summas 25,00 eurot.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-117318 Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks põhivõlalt kuni hagi esitamiseni ning edasiulatuvalt alates hagi esitamisest määraga 0,07% päevas ei ole põhjendatud, kuna selline viivisemäära kokkulepe on tüüptingimusena tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
10.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punkti 7.10. kohaselt kostja kohustatud tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,07% maksmisega viivitatud päeva eest, s.o 25,5% aastas (365x0,07). Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn seadusjärgne viivise määr on 8% aastas, mis annab päevamääraks 0,022%. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aasta (0,066% päevas)). Hageja nõutava päevamäära 0,07% puhul kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, tüüptingimus on muutunud lepingu osaks, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
11.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhivõlalt 113,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis, arvestatuna alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast, oli hagiavalduse esitamise 15.09.2021 seisuga sissenõutav summas 16,26 eurot: Arve nr
Summa
Periood
Viivis
2025717295
23,62 eurot
19.10.2019 – 15.09.2021
3,61 eurot
2025949383
35,48 eurot
19.11.2019 – 15.09.2021
5,18 eurot
2026202391
33,50 eurot
19.12.2019 – 15.09.2021
4,67 eurot
2026519619
21,15 eurot
19.01.2020 – 15.09.2021
2,80 eurot
12.Hageja taotleb lisaks viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 113,75 euro täieliku tasumiseni alates 16.09.2021 kuni põhinõude summas 113,75 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-117318 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja tulevikus sissenõutavaks viivise nõude samuti osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisele järgnevaste päevaste VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab menetluse ajal kohtuotsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana. Perioodil 16.09.2021 kuni 13.06.2022 (kaasa arvatud) kehtis viivisemäär 8% aastas. Sellel perioodil on põhivõlalt 113,75 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 6,76 eurot. Seega kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise summa on 23,02 eurot, kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu 75,00 eurot täies ulatuses. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. Praeguses asjas tulnuks hagejal samas summas riigilõivu tasuda ka siis, kui hageja oleks hagiavalduses kohe esitanud üksnes rahuldatud nõuded. Hageja lepingulise esindaja kulud kohus jätab kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 70% ulatuses, samas ulatuses kohus jätab kostja kanda hageja õigusabikulusid. Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
15.Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja märgib, et lepingulise esindaja kulutas aega 2 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot, kokku 240,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu hõlmab järgmisi toiminguid: 1) Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 1 tund; 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-117318 Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud olla üksnes riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel ei saa kohus ka hagimenetluses hüvitada hageja maksekäsu kiirmenetluse kulusid suuremas summas, kui 20,00 eurot. 2) Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 1 tund. Selles osas on hageja kulud põhjendatud ja vajalikud. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 1 tundi. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine. Hagiavalduse kirjalik vormistamine sisuliselt tähendab varem väljatöötatud teksti kostja isikuandmete ja lepingu ning võlgnevuse kohta arvaandmete lisamist. Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas 120,00 eurot (ilma käibemaksuta).
16.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 215,00 eurot (75,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 120,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)).
17.Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 179,00 eurot (75,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 84,00 eurot, mis on 70% suurune osa lepingulise esindaja kuludest (120,00 eurost)).
18.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.