Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 09.06.2022, Tallinn 2-22-2623 Flagito OÜ hagi Wizz Air Hungary Ltd. vastu hüvitise, viivise ning sissenõudmiskulude väljamõistmiseks 1 550,07 eurot Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048; asukoht Tähe tn 34, 11619 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm; e-post: [email protected]); Kostja: Wizz Air Hungary Ltd. (välismaa registrikood 0110-140174; asukoht Kőér street 2/A, Budapest H-1103, Ungari Vabariik; e-post: [email protected]); Kostja volitatud esindaja: Attila Bocsak (e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Wizz Air Hungary Ltd. hageja Flagito OÜ kasuks hüvitis kogusummas 1 200 eurot ja võla sissenõudmiskulud kogusummas 120 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Wizz Air Hungary Ltd. hageja Flagito OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1 200 eurot perioodi eest 27.09.2020 kuni 18.02.2022 summas 134,07 eurot, perioodi eest 19.02.2022 kuni 09.06.2022 summas 29,19 eurot ning alates 10.06.2022 viivis põhinõudelt 1 200 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (1 200 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja Wizz Air Hungary Ltd. kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt Wizz Air Hungary Ltd. hageja Flagito OÜ kasuks menetluskulud summas 315 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) tuleb kostjal Wizz Air Hungary Ltd. tasuda hagejale Flagito OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-2623 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 18.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Wizz Air Hungary Ltd. (kostja) vastu hüvitise, viivise ning sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi reisijal I. J. oli kinnitatud broneering WGULJA Wizz Air Hungary Ltd. 15.09.2020 toimuma pidanud lennule W65558 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Itaalia (Milano). Lend W65558 tühistati 04.09.2020 ning reisijale ei pakutud asenduslendu. 22.09.2020 loovutas reisija Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tuleneva nõude hagejale. 26.09.2020 saatis hageja kostjale määruse alusel nõudekirja, nõudes hüvitist summas 400 eurot. 15.10.2020 vastuses keeldus kostja hüvitise maksmisest, viidates, et lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu. Kostja ei ole hagi esitamiseni hüvitist maksnud.
2.Reisijatel L. J. ja V. E. oli kinnitatud broneering FC59JZ 15.09.2020 toimuma pidanud lennule W65558 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Itaalia (Milano). Lend W65558 tühistati 04.09.2020 ning reisijatele ei pakutud asenduslendu. 22.09.2020 loovutasid reisijad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tulenevad nõuded hagejale. 26.09.2020 saatis hageja kostjale määruse alusel nõudekirja, nõudes hüvitist summas 400 eurot reisija kohta ehk kokku 800 eurot. 29.09.2020 vastuses keeldus kostja hüvitise maksmisest, viidates, et lend tühistati COVID19 pandeemiast tulenevate piirangute tõttu.
3.05.10.2020 vastuses hageja selgitas kostjale, et viimasel oli võimalus reisijatele pakkuda asenduslendu marsruudil Tallinn-Helsinki-Milano. 21.10.2020 vastuses kostja viitas COVID-19 pandeemiale kui erakorralisele asjaolule ning keeldus hüvitise maksmisest. Hageja nõuab kostjalt määruse alusel hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmist, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud.
4.Määruse järgi on hüvitist maksma kohustatud isikuks tegutsev lennuettevõtja. Määruse art 2 p b järgi on tegutsev lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennureisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Euroopa Komisjoni teadaanne (2016/C 214/04)2 p 2.2.3 “Määruse kohaldamine lendu teostava lennuettevõtja suhtes” sätestab, et määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja. Asjakohase tühistatud lennu W65558 opereerijaks oli kostja. Seega vastutab määruse alusel tegutsev ettevõte ehk kostja.
2-22-2623
5.Määruse art 5 lg 1 p c alapunkti ii kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt art-le 7, kui neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse art 7 lg 1 p b kohaselt on kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Eeltoodud art lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennumarsruudi Eesti (Tallinn) – Itaalia (Milano) mõõdetud vahemaaks on 1 873 kilomeetrit. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lennu tühistamise eest hüvitist summas 400 eurot reisija kohta, kui ei esine määruse art 5 lõikes 3 sätestatud aluseid.
6.Määruse art 5 lg 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: a) tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja b) lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Hageja juhib tähelepanu tõendamiskoormuse jaotumisele. Määruse art 5 lg 3 kohaselt on tõendamiskoormus hüvitise maksmisest keeldumise korral kostjal. Niisugust lahendust toetab määruse põhjenduses 1 sõnastatud eesmärk tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, kuivõrd see võimaldab tagada, et reisijad saavad hüvitise ja nende eest hoolitsetakse. Määruse põhjendusest 12 ja artiklist 5 nähtub, et ühenduse seadusandja soovis vähendada lendude tühistamisest/hilinemisest reisijatele tulenevaid raskusi ja ebamugavust, õhutades lennuettevõtjaid maksma reisijatele hüvitist.
7.Euroopa Kohtu praktika kohaselt on lennuettevõtja vabastatud kohustusest maksta reisijatele hüvitist vastavalt määruse artiklile 7 üksnes siis, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustas (i) erakorraline asjaolu, (ii) mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kostja peab tõendama, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Seega, kui kostja toob vabanduseks erakorralised asjaolud, on ta kohustatud selgitama konkreetseid asjaolusid ning tõendama, et (i) tühistamise tingis erakorraline asjaolu, ning (ii) kasutusele võeti kõik vajalikud meetmed tühistamise ärahoidmiseks. Hageja leidis 05.10.2020 vastuses, et kostja ei ole kasutusele võtnud kõiki vajalikke meetmeid, kuivõrd 15.09.2020 oli võimalik lennata lõppsihtkohta Milanosse konkureeriva lennuettevõtja lendudega AY1036 Tallinn-Helsingi ja AY1751 HelsingiMilano. Kostja 29.09.2020 ja 15.10.2020 vastustes esitatud põhjendused ei ole käsitletavad erakorraliste asjaoludena. Lisaks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit.
8.Hageja teavitas kostjat lennu tühistamisest tulenevast hüvitise nõudest summas 400 eurot reisija kohta 26.09.2020. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 1 200 euro suuruselt põhinõudelt alates 27.09.2020 kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni 18.02.2022 134,07 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 1 200 eurot alates hagi esitamisest 18.02.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina.
9.VÕS § 1131 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulusid summas 120 (3x40) eurot. Hageja on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna kostja ei ole tasunud hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt, kohe peale hageja poolt nõude ja vajalike dokumentide kostjale esitamist.
10.Hageja 17.05.2022 menetlusdokumendi kohaselt määruse art 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: a) lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud ja b) lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Hageja on seisukohal, et ei esine kahte kumulatiivset eeldust määruse alusel hüvitise maksmisest keeldumiseks. Kostja seisukoha lisas 1 p E sätestab „lennupiirangud lennud (kõik lennujaamad, v.a lennud Frankfurdist, Helsingist,
2-22-2623 Kopenhaagenist, Londonist, Riiast JA Varrsavist). Eeltoodu tõendab hageja positsiooni, mille kohaselt oli kostjal võimalik pakkuda asenduslendu läbi Helsingi (nt marsruut Tallinn-HelsinkiMilano), kuivõrd lennupiirang ei kehtinud Helsingi suhtes.
11.Hageja hinnangul oli kostjal võimalus võtta tarvidusele meetmeid kõnealuse olukorra vältimiseks. Nimelt oleks kostja pidanud ise planeerima asenduslende (mitte otselend) või tellima konkurendilt asenduslennu juhuks, kui Tallinn – Milano liinil kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt piirangud. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Euroopa Kohus, asudes seisukohale, et kuna lennuettevõtjal on määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude ületamiseks vajalikke meetmeid, siis peab ta lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu tühistamise riski (Kohtuasi C-294/10, E ja R, p 27). Eeltoodut arvesse võttes peab kostja tõendama, et lennu tühistamist ega erakorralist asjaolu ei oleks mingil moel saanud vältida ning mis põhjusel ei planeeritud ette asenduslendu.
12.Käesoleval juhul tuleb hinnata, kas kostja oli eeskätt tehnilises, majanduslikus ja halduslikus plaanis võimalik võtta otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid tühistamise ohu vähendamiseks ja isegi ennetamiseks (Kohtuasi C-315/15; P ja P, p 28). Isegi, kui arvata, et lennu tühistamist saaks pidada mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt põhjendatuks COVID-19 viiruse leviku takistamiseks, siis ei ole kostja tõendanud missuguseid meetmeid on kostja võtnud kasutusele, et ära hoida lennu tühistamisega tekkinud reisijale põhjustatud lennutõrget.
13.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pakkunud reisijatele muid asenduslende. Näiteks on Saksa Ülemkohus (Bundesgerichtshof) leidnud, et kõik võimalikud meetmed hõlmavad ka kohustust tellida konkurendilt või tšarterlendude teenuse pakkujatelt asenduslennukit. Sellist seisukohta on Saksa Ülemkohus väljendanud 12.06.2014 lahendite X ZR 104/13 p-des 24 ja 29, X ZR 121/13 pdes 23 ja 29 ning 20.02.2018, X ZR 24/17 lahendi p-s 9, viidates viimases, et piisas 53 erinevale tšarterlendude teenuse pakkujale taotluse esitamisest, et jaatada kõikide võimalike meetmete kasutuselevõttu. Selline praktika iseloomustab nn kõikide vajalike meetmete kasutuselevõtu äärmiselt kõrget lävendit, mis on kooskõlas määruse 261/2004 põhimõttega tagada kõrge reisijate kaitstuse tase. Eeltoodud seisukohta on kinnitanud Euroopa Kohus 11.06.2020 lahendi C-74/19 pdes 58-59.
14.Hageja on kokkuvõtlikult seisukohal, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalike meetmeid ega pakkunud võrreldavatel reisitingimustel asenduslendu, mis juhul on kostja kohustatud määruse alusel tasuma hüvitist.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja 30.03.2022 ja 09.05.2022 (täiendatud) vastuses hagi ei tunnista. Lend W65558 Tallinnast Milanosse 15.09.2020 tühistati kostja poolt 04.09.2020. Reisijaid teavitati tühistamisest samal päeval. See lend tuli tühistada seoses pandeemia olukorraga ja kohaliku valitsuse poolt määratud reisipiirangutega.
16.Eesti andis 04.09.2020 välja ametliku NOTAM-teate, mis keelas hulgast riikidest – sealhulgas Itaaliast – pärinevate lendude maandumise Eesti territooriumil. Rakendatud piirangutele reageerides lõpetas kostja koheselt tegevuse Eesti ja Itaalia vahel ning tühistas ajutiselt kõik lennud kahe riigi vahel.
17.Vastavalt EL komisjoni „ELi reisijate õigusi käsitlevate määruste tõlgendamise suunistele seoses viiruse COVID-19 olukorra muutmisega“ (2020/C 89 I/01) ei kehti hüvitis määruse 264/04 alusel „kui ametiasutused keelavad täielikult teatavad lennud või keelavad isikute liikumise viisil, mis välistab de facto kõnealuse lennu teostamise. (...). Sellistel juhtudel ja sõltuvalt asjaoludest võib tühistamist siiski käsitleda ametiasutuste võetud meetmest tulenevana. See võib (...) kehtida
2-22-2623 ka lendude puhul, mis toimuvad vastupidises suunas lendudega, mida isikute liikumise keeld otseselt puudutab“.
18.Kuna kostja lendudel Itaaliast ei olnud lubatud Eestisse siseneda, mõjutas tühistamine vältimatult broneeringu Tallinn-Milano suunda, mis tuli lõpuks tühistada erakorralistel asjaoludel, mis olid väljaspool kostja kontrolli.
19.Vastavalt määruse 261/04 5(3) ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kõigi Itaaliast pärinevate lendude ühine keeld siseneda Eestisse on selliseks erakorraliseks asjaoluks ja seda võib vastavalt EL Komisjoni tõlgendamise suunistele lugeda ametiasutuste võetud meetmena, mille tagajärjel tühistati väljalennud Eestist Itaaliasse. Seega ei ole hagejal õigust nõutud hüvitisele, intressile ja sissenõudmiskuludele, kuna hagil puudub õiguslik alus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
21.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle: 1) reisijal I. J. ́il oli kinnitatud broneering WGULJA Wizz Air Hungary Ltd 15.09.2020 toimuma pidanud lennule W65558 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Itaalia (Milano); 2) lend W65558 tühistati 04.09.2020 ning reisijale I. J. ei pakutud asenduslendu; 3) 22.09.2020 loovutas reisija I. J. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tuleneva nõude hagejale Flagito OÜ ́le; 4) 26.09.2020 saatis hageja kostjale määruse alusel nõudekirja, nõudes reisija I. J. ́i eest hüvitist summas 400 eurot; 5) reisijatel L. J. ́l ja V. E. ́il oli kinnitatud broneering FC59JZ 15.09.2020 toimuma pidanud lennule W65558 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Itaalia (Milano); 6) lend W65558 tühistati 04.09.2020 ning reisijatele L. J. ja V. E. ei pakutud asenduslendu. 7) 22.09.2020 loovutasid reisijad L. J. ja V. E. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tulenevad nõuded hagejale Flagito OÜ ́le; 8) 26.09.2020 saatis hageja kostjale määruse alusel nõudekirja, nõudes hüvitist reisijate L. J. ja V. E. ́i eest summas 400 eurot reisija kohta ehk kokku 800 eurot.
22.Hageja nõuab kostjalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitist kogusummas 1 200 eurot, viivist põhivõlgnevuselt 1 200 eurot perioodi 27.09.2020 - 18.02.2022 eest summas 134,07 eurot, viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.02.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 1 200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning samuti sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 120 eurot.
23.Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et lend tuli tühistada seoses pandeemia olukorraga ja kohaliku valitsuse poolt määratud reisipiirangutega, mis kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 art 5 lõikes 3 nimetatud erakorraliseks asjaoluks, mis vabastab lennuettevõtjat hüvitise tasumise kohustusest. Seega on pooltel vaidlus selle üle, kas pandeemia
2-22-2623 olukord ja sellest tingitud valitsuse kehtestatud reisipiirang vabastab lennuettevõtjast kostjat tühistatud lennu eest hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude tasumise kohustusest.
24.Kohtule nähtub, et reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale (dtl 41-44, 75-82). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
25.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 art 5 lg 1 punkt c alapunkti ii kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse art 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul hüvitise suurus 400 eurot. Sama määruse art 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Pooled ei vaidle, et lennumarsruudi Eesti (Tallinn) – Itaalia (Milano) mõõdetud vahemaaks on 1 873 kilomeetrit.
26.Pooled ei vaidle selle üle, et reisijate I. J. ́i, L. J. ja V. E. ́i lend tühistati ning määruse 261/2004 alusel oleks käesoleval juhul selliselt lennu tühistamise korral reisijal õigus saada hüvitist 400 eurot, kui ei esine määruse nr 261/2004 art 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tühistatud lendu opereeris kostja, st oli lennuettevõtja.
27.Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei ole lendu teostav lennuettevõtja siiski kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Poolte vahel puudub vaidlus, et vaidlusalune lend tühistati 04.09.2020 seoses Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud reisipiirangutega, mis keelasid sh Itaaliast saabuvate lendude maandumise Eesti Vabariigi territooriumil. Määruse nr 261/2004 art 5 lõike 3 tähenduses võib „erakorraliste asjaoludena“ kvalifitseerida sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohtu 4. aprilli 2019. a otsus kohtuasjas nr C-501/17 Germanwings, p 20). Euroopa Komisjon on määruse nr 261/2004 tõlgendamiseks antud suunistes leidnud, et kui ametiasutused võtavad viiruse COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks meetmeid, siis ei ole sellised meetmed oma laadilt ja päritolult omased lennuettevõtjate tavapärasele tegevusele ja väljuvad nende tegeliku kontrolli alt ning art 5 lg-s 3 sätestatud tingimus tuleks lugeda täidetuks, kui ametiasutused keelavad täielikult teatud lennud või keelavad isikute liikumise viisil, mis välistab de facto kõnealuse lennu teostamise (Euroopa Komisjoni teatis 2020/C 89 I/01, p 3.4). Kuigi Euroopa Komisjoni suunised ei ole siduvad, siis tuleb kohtu hinnangul lennuliikluse piirangud, mis tingisid lennu tühistamise, eelnimetatud tõlgendusi arvestades kvalifitseerida erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lõike 3 tähenduses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 tsiviilasja nr 2-20-19040 kohtuotsuse p 10.3).
28.Lisaks erakorraliste asjaolude esinemisele peab lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest vabastamiseks tõendama, et isegi kogu tema käsutuses oleva personali või kõigi seadmete ja
2-22-2623 rahaliste vahendite kasutamisega ei oleks ta oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega nõustumata saanud ilmselgelt vältida, et need erakorralised asjaolud viiksid lennu tühistamiseni (Euroopa Kohtu 12. mai 2011. a otsus kohtuasjas nr C-294/10 E ja R, p 25). Hoolsus, mida lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab nimelt seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (Euroopa Kohtu otsus asjas C‐74/19 p-d 57-59).
29.Kohus nõustub hagejaga, et olenemata erakorralisest asjaolu esinemisest (COVID-19 pandeemia tõttu riigivõimude poolt kehtestatud reisipiirangud), pidanuks kostjast lennuettevõtja määruse nr 261/2004 art 5 lõike 3 kohaselt artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks pakkuma reisijatele asenduslendu. Kuigi pooled on käesolevas vaidluses üksmeelel, et otselennud Eesti ja Itaalia vahel olid Eesti riigivõimude korraldusel keelatud, ei ole kostja tõendanud, et tal ei olnud võimalik pakkuda reisijatele ka ühtegi muud ümberistumisega asenduslendu või et kõigist võimalikest riikidest, kus vahemaandumine toimuks, oleksid lennud lõppsihtkohta – Itaaliasse - keelatud. Seevastu hageja esitas dokumentaalse tõendi, millest nähtub, et 15.09.2020 toimus lend Eestist (Tallinn) Soome (Helsinki) ning Soomest (Helsinki) Itaaliasse (Milano) (dtl 115-138). Kostja ei ole eelnimetatud tõendile vastuväiteid esitanud ega hageja väidet asenduslennu võimalikkuse kohta ümber lükanud.
30.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole käesoleval juhul reisijatele asenduslennu pakkumist ega asenduslennu objektiivset puudumist tõendanud, kuigi hageja on eelnimetatud asjaolule kostja tähelepanu korduvalt juhtinud, sh esitades omapoolse tõendi asenduslennu olemasolu kinnitamiseks.
31.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist
32.Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda määruse nr 261/2004 järgi kostjalt reisijate I. J. ́i, L. J. ja V. E. ́i eest hüvitist kogusummas 1 200 (3 x 400) eurot. Hagejale on loovutatud reisijate hüvitise nõuded ja lend pidi olema üle 1 500 kilomeetri pikk, lend oli kostja poolt tühistatud ning kostja asenduslendu ei pakkunud. Olenemata erakorralisest asjaolu esinemisest (COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud võimalik lend liinil Tallinn – Milano) tulnuks kostjal kui lennuettevõtjal pakkuda reisijatele asenduslendu tagamaks teekond lõppsihtpunkti Milanosse mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Ainuüksi kostja vastuväide pandeemia osas ei välista hageja nõuet. Kohus rahuldab hageja põhinõude 1 200 euro ulatuses.
33.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hüvitisnõude kostjale esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni järgnevalt: põhivõlgnevuselt summas 1 200 eurot viivis 8% aastas perioodi eest 27.09.2020 kuni 18.02.2022 summas 134,07 eurot. Lisaks nõuab kostja viivist põhivõlgnevuselt summas 1 200 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.02.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-22-2623
34.Kostja ei ole täitnud hageja nõuet. Kohus rahuldas hageja põhinõude summas 1 200 eurot. Hageja nõudis hüvitise tasumist kohtuväliselt, kuid kostja keeldus nõude täitmisest (dtl 45-54, 83114). Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1 200 eurolt arvestatuna hagiavalduse esitamiseni 18.02.2022 summas 134,07 eurot ja põhinõudelt 1 200 eurot arvestatuna seadusjärgses määras hagiavalduse esitamise järgnevast päevast (19.02.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni (09.06.2022) summas 29,19 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt).
35.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt hüvitiselt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1 200 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises ettenähtud ulatuses alates 10.06.2022 kuni põhinõude (1 200 eurot) täitmiseni.
36.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 120 eurot (40 eurot iga reisija hüvitisnõude kohta). Kohus leidis eelnevalt, et hageja saab nõuda kostjalt viivist. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt (dtl 4554, 83-114). Kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 120 eurot (40 x 3).
37.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise arvestatuna hagiavalduse esitamiseni 18.02.2022 summas 134,07 eurot ja põhinõudelt 1 200 eurot arvestatuna seadusjärgses määras hagiavalduse esitamise järgnevast päevast (19.02.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni (09.06.2022) summas 29,19 eurot, edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 10.06.2022 kuni põhinõude (1 200 eurot) täitmiseni ning võla sissenõudmiskulud kogusummas 120 eurot.
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
39.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus andis 18.05.2022 määrusega pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja pole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu määrab kohus hageja menetluskulud kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohtule nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 315 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 315 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamist ka taotlenud ja kostjal ei olnud käesolevas asjas lepingulist esindajat.
40.Hageja esitas taotluse tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et taotlus tuleb TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel rahuldada. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt
2-22-2623 lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Kohus leiab, et otsuse viivitamata täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja on välismaal registreeritud juriidiline isik, mistõttu kohtuotsuse jõustumine võib võtta tavapärasest rohkem aega. TsMS § 467 lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist.
41.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.