lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-110893/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 07.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-110893/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1781
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Ühisraha OÜ11948363

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

7. juuni 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-22-110893; R. OÜ hagi A.P. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 388,97 eurot Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine

R. OÜ (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xx, xxxxxxx, Harjumaa) A. K. ([email protected]) A.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx; [email protected]) lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista A.P.lt R. OÜ kasuks põhivõlgnevus 217,82 eurot, intress 20,73 eurot, lepingu hooldustasu 5,49 eurot, viivis 88,77 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot; välja mõista A.P.lt R. OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (217,82 eurot) 36,80% aastas alates 8.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 217,82 euroga.

2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista A.P.lt R. OÜ kasuks 256 eurot; 2.3 välja mõista A.P.lt R. OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 256 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt 23.02.2021 sõlmis kostja (laenuvõtja) Ü. OÜ-ga (registrikood 11948363, edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr Y210223014 500,00 EUR saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y210223014 alusel võttis kostja laenu 500 eurot intressiga 36,80% aastas ja 0,102% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 23.03.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 23.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 51,68 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 23.02.2022. Kokku kohustus kostja tasuma 620,16 eurot (igakuised osamaksed 51,68 eurot x 12 kuud + 0,00 eurot lepingutasu). Ü. OÜ maksis kostjale laenusumma välja 23.02.2021. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt täitma ei asunud. Peale laenulepingu sõlmimist laekus kostjalt 409,46 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 01.07.2021, 31.07.2021, 31.08.2021, 01.10.2021, 31.10.2021, 01.12.2021 ja 31.12.2021 edastas Ü. OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Ü. OÜ loovutas 16.03.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu R. OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ü. OÜ kostjale 16.03.2022 teatise. 2.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 217,82 eurot, intress 20,73 eurot, lepingu hooldustasu 5,49 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 9.05.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 29,77 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 10.05.2022.a põhinõudelt 217,82 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 36,80% aastas. 3.Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 576 eurot. Kostja põhjendused 4.Kostja tunnistab antud hagimenetluses hageja nõuet, sest hageja on oma nõude summat korrigeerinud vastavalt tegelikule olukorrale. Õigustühised nõuded on kõrvaldatud ja teisi

nõutavaid summasid täpsustatud. Kuigi hageja nõue erineb kostja poolt kiirmenetluse vastuväites välja toodud summast, siis tunnistab nõuet, sest mõned kostja arvutused ei pruukinud päris täpsed olla. Kostja leiab, et hageja poolt nõutav summa on nüüd tunduvalt lähemal kostja poolt vastuväites esitatud summale ja nõutav summa on kokku vähenenud lausa 106,7 eurot (algsest nõudest 25,68%), kuigi vahepeal on lisandunud 40 päeva jagu viivist. Sealhulgas on vähenenud nii põhinõue, intressinõue, viivisenõue, kui ka sissenõudekulude summa. Kiirmenetluses vastuväite põhjuseks olid õigustühiselt nõutavad summad, ehk siis leppetrahvi nõue ja lisaks suured sissenõudekulud, mille arvelt on nõue vähenenud nüüd 92,33 euro võrra. Kui hageja oleks algselt nõudnud samasuguseid summasid nagu nüüd, siis ei oleks olnud mul põhjust vastuväite esitamiseks. Sellest tulenevalt nõustub tasuma kiirmenetluse kulud (riigilõiv 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot), kuid kuna vastuväite esitamine kostja poolt oli igati õigustatud, siis leiab, et hagimenetluse kulud peavad jääma hageja kanda. Kostja nõustub tasuma R. OÜ-le põhivõlgnevuse 217,82 eurot, intressi 20,73 eurot, lepingu hooldustasu 5,49 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja seisuga 09.05.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 29,77 eurot ning edasised viivised alates 10.05.2022.a põhinõudelt 217,82 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 36,80% aastas, kiirmenetluse riigilõivu summas 65 eurot ja kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kostja palub jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. 5.Hageja täiendavalt lisab, et ei nõustu kostjaga, et hageja hagimenetluse menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Hagi esitamine tulenes ikkagi kostja laenulepingujärgse kohustuse rikkumise tõttu. Hageja võib oma nõuet muuta, täpsustada hagimenetluses. Kostja poolne kohustuse rikkumine põhjustas selle, et hageja pidi pöörduma kohtusse. Seega on põhjendatud menetluskulude hüvitamine kostja poolt. Kohtu põhjendused

6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõuded Ü. OÜ ning nõuded tulenesid kostja ja Ü. OÜ vahel 23.02.2021 sõlmitud laenulepingust nr 11948363. 8.Kostja tunnistab põhinõudeid hageja poolt märgitud suuruses, kuid palub jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

9.Kohus leiab, et laenulepingust nr Y210223014 tulenev põhivõlgnevus 217,82 eurot, intress 20,73 eurot, lepingu hooldustasu 5,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 29,77 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot on õiguslikult põhjendatud ja eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 217,82 eurot, intressi 20,73 eurot, lepingu hooldustasu 5,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29,77 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning viivis alates 10.05.2022 põhinõudelt 217,82 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 36,80% aastas. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Puudub vaidlus, et kostja võttis hagi kohe vastuses õigeks. Pooled vaidlevad selle üle, kes peaks kandma menetluskulud. Kohus peab menetluskulude jaotamiseks tuvastama, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks või mitte. Kostja leiab, et kui hageja oleks kiirmenetluses nõudnud samasuguseid summasid nagu hagiavalduses, siis ei oleks olnud kostjal põhjust vastuväite esitamiseks. Sellest tulenevalt nõustub kostja tasuma kiirmenetluse kulud, so riigilõiv 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Kohus leiab, et hageja ei pöördunud hagiga kohtusse ennatlikult, mis õigustaks menetluskulude hageja kanda jätmise. Puudub vaidlus, et kostjale saadeti korduvalt e-kirju/meeldetuletusi seoses laenulepingust Y210223014 võlgnevuste tasumiseks enne kohtumenetluse algatamist ning kostja võlgnevust ei tasunud. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuivõrd on tõendatud, et kostjale oli saadetud enne kohtusse pöördumist korduvaid meeldetuletusi, milles võlausaldaja nõudis kohustuse täitmist, kuid kostja vaatamata sellele kohustust ei täitnud, siis ei ole hagi esitamine TsMS § 168 lg 6 tähenduses hagejale ette heidetav ja kulusid ei saa jätta hageja kanda.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. 12.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja kulutused õigusabile 576 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. 13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu kokku 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulusid so 80 (1hx80) eurot, koos käibemaksuga 96 eurot, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukuse astet. Esitatud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 1 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kvalifikatsioonist tulenevalt diferentseerida juristist, advokaadist ja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäärasid. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, põhjendatud advokaadist

esindaja puhul. Nimelt on advokaadi/vandeadvokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus nr 2-18-12374, p 13.4). Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 256 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 96 eurot, koos käibemaksuga). 14.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 256 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 15.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja