2-22-7872/3 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagiavalduse lisast nähtuvalt koostas kostja 02.08.2019 sideettevõtjalt andmete nõudmise loa abiprokurörina seoses kriminaalasjaga nr 18261001124. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 1 lg 1 kohaselt on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. ProkS § 2 lg 1 järgi on prokurörid Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. ProkS § 4 lg 2 ja § 5 lg 2 alusel on prokuröriks mh abiprokurör. Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis tuleb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohane nõue avaliku võimu kandja vastu. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Võlaõigusseaduse § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses. Õiguslikult ei ole kaitstud kannatanu võimalik huvi, et talle hüvitaks kahju selle vahetult põhjustanud füüsiline isik, mitte avaliku võimu kandja. Kuna hageja ei ole kostjaga eraõiguslikus suhtes ning tal ei ole kostja vastu otsenõude esitamise õigust, ei kohaldu asjas eraõiguslikud kahju hüvitamise normid. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue lahendada riigivastutuse seaduse alusel ja korras (RVastS § 1 lg 1). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Halduskohtu pädevus lahendada avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei sõltu sellest, kas isik esitab nõude vahetult avaliku võimu kandja või ametniku vastu. Mõlemal juhul on tegemist nõudega, mis tekib RVastS alusel, ning see tuleb lahendada RVastS-s ja HKMS-s sätestatud korras (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-40-16, p-d 12-19). Hagiavalduses viidatud dokumenti koostades rakendas kostja avaliku võimu volitusi ja täitis avaliku võimu kandja ülesandeid sõltumata sellest, kas ta kohtumenetluses osales ja millisel eesmärgil ta hageja arvates tegutses. RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg 2 tõttu ei tekkinud praegustel asjaoludel poolte vahel eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu ei ole maakohus pädev kohus. Hagi tuleb jätta menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel hagejale tagastada. Kohus märgib, et Tartu Maakohus jättis ka 25.05.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-7020 hageja sama kostja vastu samadel asjaoludel esitatud hagi faktiväidete ümberlükkamiseks ja avalikuks vabandamiseks menetlusse võtmata, sest nõue tuleb esitada maakohtu asemel halduskohtule.