Tartu, 24. oktoober 2025 Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, epost [email protected])
Tsiviilasja nr
2-25-3754
Tsiviilasi
Rediem Capital AB hagi A.E. vastu põhivõla 1322 euro 82 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks
Hagi hind
2544 eurot 50 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697, asukoht XXX), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja A.E. (isikukood XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxmaakond, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
elukoht linn,
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rediem Capital AB 10.03.2025 hagi A.E. vastu 1322 euro 82 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A.E.-lt Rediem Capital AB kasuks välja tagaseljaotsuse tegemise aja seisuga (24.10.2025) sissenõutavaks muutunud põhivõlg 586 eurot 51 senti, mis koosneb järgmistest summadest: 124 eurot 3 senti (10.12.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr 709844023) 76 eurot 40 senti (10.12.2021 järelmaksuleping nr 709849694) 256 eurot 6 senti (10.12.2021 järelmaksuleping nr 709843817) 130 eurot 2 senti (27.12.2021 järelmaksulepingu nr 709959219)
Mõista A.E.-lt Rediem Capital AB kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (586 eurot 51 senti) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista A.E.-lt Rediem Capital AB kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt järgmiselt:
3.1.10.12.2021 järelmaksulepingu nr 709844023 kohaselt: Maksetähtpäev Osamakse suurus 10.11.2025 7,23 10.12.2025 7,27
5.Mõista A.E.-lt Rediem Capital AB kasuks välja p-s 4 viidatud osamaksete tasumisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni.
6.Jätta Rediem Capital AB hagi A.E. vastu ülejäänud osas rahuldamata.
7.Jätta menetluskuludest 80% A.E. ja 20% Rediem Capital AB kanda.
8.Mõista A.E.-lt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulud 596 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (596 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 10.03.2025 hagi A.E. (kostja) vastu 1322 euro 82 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) (esialgne võlausaldaja) enda Eesti filiaali vahendusel ja kostja järgmised lepingud: 10.12.2021 järelmaksuleping nr 709844023 (leping I), mille järgi sai kostja kauba ostmiseks krediiti 184 eurot 99 senti. Lepingu I järgi oli aastane intressimäär algsummalt 25%, krediidikulukuse määr 47,34%, tagasimaksed 48 osamaksena, igakuise osamakse suurus oli 7 eurot 71 senti; 10.12.2021 järelmaksuleping nr 709849694 (leping II), mille järgi sai kostja kauba ostmiseks krediiti 122 eurot 44 senti. Lepingu II järgi oli aastane intressimäär algsummalt 25%, krediidikulukuse määr 51,65%, tagasimaksed 24 osamaksena, igakuise osamakse suurus oli 7 eurot 65 senti; 10.12.2021 järelmaksulepingu nr 709843817 (leping III), mille järgi sai kostja kauba ostmiseks krediiti 719 eurot 99 senti. Lepingu III järgi oli aastane intressimäär algsummalt 25%, krediidikulukuse määr 45,51%, tagasimaksed 60 osamaksena, igakuise osamakse suurus oli 27 eurot; 27.12.2021 järelmaksulepingu nr 709959219 (leping IV), mille järgi sai kostja kauba ostmiseks krediiti 365 eurot 94 senti. Lepingu IV järgi oli aastane intressimäär algsummalt 25%, krediidi kulukuse määr 45,47%, tagasimaksed 60 osamaksena, igakuise osamakse suurus 13 eurot 72 senti. 3
Kostja ei täitnud järelmaksulepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, jäädes viivitusse lepingutest I–IV tulenevate osamaksete tasumisega 10.07.2022, 10.08.2022 ja 10.09.2022. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat 08.10.2022, et ütleb lepingud I–IV üles. Kostjale anti täiendav tähtaeg tasuda võlgnevused hiljemalt 23.10.2022. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 23.10.2022 lepingud üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 01.09.2024 lepingust I tuleneva nõude ja 13.09.2024 lepingutest II–IV, tulenevad nõuded hagejale. Hageja saatis kostjale kohtuvälises menetluses korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid sellele vaatamata kostja võlgnevusi ei tasunud. Hageja küsib iga lepingu võla sissenõudmiseks tehtud kulude hüvitamiseks 30 eurot, mis koosneb iga lepingu puhul 29.11.2022 esimese tasulise kirja saatmisest (15 eurot), 7.12.2022 teise tasulise kirja saatmisest (5 eurot), 22.12.2022 kolmanda tasulise kirja saatmisest (5 eurot) ning muudest makseviivitusega tekkinud kuludest 5 eurot. Hageja selgitas iga lepingu juurde, kuidas esialgne võlausaldaja järgis vastava lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas tõendina laenutaotlused ja maksehäireregistri väljavõtted. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja tegi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks päringu maksehäireregistritesse ja kontrollis kostja sissetulekuid laenutaotluse alusel. Arvestades järelmaksulepingute summat, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: lepingust I tulenevalt põhivõlg 174 eurot 33 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 100 eurot 12 senti ning viivis alates 11.03.2025 kuni põhivõla (174 eurot 33 senti) tasumiseni viivisemääraga 24,15% aastas; lepingust II tulenevalt põhivõlg 100 eurot 66 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 57 eurot 81 senti ning viivis alates 11.03.2025 kuni põhivõla (100 eurot 66 senti) tasumiseni viivisemääraga 24,15% aastas; lepingust III tulenevalt põhivõlg 693 eurot 09 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 398 eurot 05 senti ning viivis alates 11.03.2025 kuni põhivõla (693 eurot 09 senti) tasumiseni viivisemääraga 24,15% aastas; lepingust IV tulenevalt põhivõlg 254 eurot 74 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 203 eurot 73 senti ning viivis alates 11.03.2025 kuni põhivõla (203 eurot 73 senti) tasumiseni viivisemääraga 24,15% aastas.
2.Tartu Maakohus jättis hagi 24.03.2025 määrusega käiguta ja kohustas hagejat põhjendama ja tõendama oma lepingulise esindaja esindusõigust. Hageja esitas vastuse 17.04.2025.
3.Tartu Maakohus võttis 06.06.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale TsMS § 326 lg 1 kohaselt kätte postkasti jätmisega 07.07.2025. Kohus võttis ühendust kostja elukohaks oleva korteri korteriühistu juhatuse liikmega, kes kinnitas 25.06.2025, et kostja üürib korterit aadressil Maleva tn, 4a–43, Valga linn ning seal on tema püsiv elukoht. Kostjal tuli esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 28.07.2025. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
4.Tartu Maakohus jättis 17.09.2025 määrusega hagi uuesti käiguta ning andis hagejale tähtaja nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ning nõude ümberarvestuse esitamiseks. Kohus selgitas, et hagiavalduses esitatud asjaoludel on lepingute sõlmimisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale tähtaja arvutuste esitamiseks, mis on kostja kohustused juhuks, kui hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus palus iga lepingu osas hinnata, kas juhul, kui kostja tasutud maksed 4
arvestatakse põhinõude katteks, on kostja olnud viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega, mis oleks andnud aluse lepingud 23.10.2022 üles öelda. Kohus palus juhul, kui hagejal tekib täiendavalt menetluskulusid, neist teada anda koos hagi täiendustega.
5.Hageja märkis 02.10.2025 esitatud vastuses, et juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole lepingud kehtivalt üles öeldud. Hageja märkis, et lepingu I ja lepingu II alusel saadud krediidisummad on alla 200 euro ning seega ei ole põhjendatud nende lepingute puhul hinnata eraldi vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/48/EÜ artikli 2 punkti c kohaselt ei kohaldata seda direktiivi lepingutele, mille krediidi kogusumma on väiksem kui 200 eurot. Hageja jäi hagiavalduses esitatud selgituste juurde, mis ta oli andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kuid esitas ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja palus kostjalt alternatiivselt välja mõista: lepingust I tulenevalt ajavahemikul 10.09.2023–10.09.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõla 117 eurot 03 senti ja viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt TsMS §-le 369, sest kostja ei ole lepinguid täitnud alates 2022. aasta juulist, st üle kolme aasta. Kostja ei ole reageerinud ka kohtuvälises inkassomenetluses ega teinud hagejale tagasimakseid. Hageja palus välja mõista vastavalt lisatud maksegraafikule ajavahemikus 10.10.2025–10.12.2025 sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 21 eurot 50 senti ja osamaksetega viivitamise korral viivis nendelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; lepingust II tulenevalt põhivõlg 76 eurot 40 senti ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.12.2023 kuni võla tasumiseni; lepingust III tulenevalt ajavahemikul 10.02.2024–10.09.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõla 239 eurot 16 senti ja viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning vastavalt lisatud maksegraafikult ajavahemikus 10.10.2025– 10.12.2026 tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 318 eurot 07 senti ja osamaksetega viivitamise korral viivis nendelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; lepingust IV tulenevalt ajavahemikul 10.02.2024–10.09.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõla 121 eurot 70 senti ja viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning vastavalt lisatud maksegraafikult ajavahemikus 10.10.2025– 10.01.2027 tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 170 eurot 22 senti ja osamaksetega viivitamise korral viivis nendelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi 5
rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskuludega seostuvat.
7.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-2113098/50, p-d 13 ja 25). Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus, ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
8.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandama enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma, samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Kohtu sõnul on sellise kohustuse eesmärk tagada, et krediidiandja ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti tarbijatele, kes ei ole krediidivõimelised, ning kaitsta tarbijat ülemäärase võlgnevuse ja maksejõuetuse tekkimise ohu eest (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 20 ja 21).
9.Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama tarbija krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
9.1.Krediidiandja peab määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes tarbija kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Ta peab VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid.
9.2.Krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 6
10.Käesolevas asja on hageja olnud seisukohal, et esialgne võlausaldaja järgis nõuetekohase hoolsusega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on hagis välja toonud, et esialgne võlausaldaja tegi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks päringu maksehäireregistrisse ja kontrollis kostja sissetulekut laenutaotluse alusel. Arvestades järelmaksulepingute summat, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine esialgse võlausaldaja hinnangul kostjale jõukohane.
11.Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja rikkus kostjaga järelmaksulepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohast hoolsust, kui jättis kostjalt pangakonto väljavõtte küsimata ja kogumata teabe kostja kohustuste kohta. Hageja ei tõendanud, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja oleks pidanud kostja kohustuste hindamiseks küsima kostja pangakonto väljavõtet. Lähtudes eespool viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast, ei olnud kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks piisav lähtumine kostja esitatud andmetest ning maksehäireregistri vastustest, sest need ei võimaldanud hinnata kostja kohustusi. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav ning esialgne võlausaldaja ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet, on esialgne võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr. Muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne.
12.1.Hageja on esitanud kohtule tagasimaksete ümberarvutuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning palunud sellisel juhul kostjalt enda kasuks välja mõista ümberarvutustes kajastuvad summad. Kohus leiab, et kuivõrd ümberarvutuse tagajärjel ei ole kostja jäänud lepingutest I–IV tuleneva kolme järjestikuse makse tasumisega VÕS § 416 lg 1 mõttes viivitusse ning ei ole lepinguid seega kehtivalt üles öelnud, tuleb lähtuda hageja alternatiivses käsitluse järgi esitatud täitmisnõudest. Kohus märgib, et lepingust II tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg on möödunud, kõik lepingust tulenevad osamaksed on sissenõutavad ning võlgnevuse saab selles osas kostjalt hageja kasuks tervikuna välja mõista.
12.2.Hageja on lepingutest I, III ja IV tulenevate võlgnevuste jaoks esitanud VÕS § 108 lg 1 mõttes täitmisnõude, samuti on hageja palunud välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kooskõlas TsMS §-ga 369, mis sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on enda nõuet põhjendanud sellega, et kostja ei ole lepinguid täitnud alates 2022. aasta juulikuust, ei ole reageerinud ega tasunud võlga inkassomenetluses ning ka kohtumenetluses ei ole ta sisuliselt osalenud ega näidanud üles huvi asja lahendamiseks. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on kohtumenetluse eelselt ja selle ajal vältinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist juba aastaid, annab TsMS § 369 mõttes aluse eeldada, et kostja ei täida õigel ajal kohustust ka tulevikus. Kohus leiab, et hagi tuleb seega ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete osas rahuldada.
13.Kohus rahuldab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades hagi osaliselt. Kohus käsitleb järgnevalt lepingutest I–IV tuleneva põhivõla ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete suurust ja kujunemist. Kohus käsitleb esmalt lepingust II tulenevaid nõudeid, sest tagasimaksekuupäev saabus 10.12.2023, mida arvestades on kõik osamaksed 7
sissenõutavaks muutunud. Kohus käsitleb seejärel lepingutest I, III ja IV tulenevat võlgnevust.
13.1.Lepingust II tuleneva põhivõla ulatus on saadud krediidi ja tasutud maksete vahe. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt sai kostja lepingu II järgi krediiti kokku 122 eurot 44 senti ning on teinud tagasimakseid 46 eurot 4 senti. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 76 eurot 40 senti, mis on lepingust II tuleneva põhivõla jääk (122,44 – 46,04). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates tagaseljaotsuse jõustumisest kohase täitmiseni.
13.2.Lepingust I tuleneva põhivõla kõigi osamaksete tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud, sissenõutavad on ümberarvutusejärgsed osamaksed perioodil 10.09.2023–10.10.2025. Kostja sai lepingu II kohaselt krediiti 184 eurot 99 senti ning on tagasi maksnud 46 eurot 46 senti. Põhivõla jääk kokku on seega 138 eurot 53 senti (184,99 – 46,46), millest tagaseljaotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud 124 eurot 3 senti. Ümberarvutust arvestades on sissenõutavaks muutunud osamaksed perioodil 10.09.2023–10.10.2025. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates tagaseljaotsuse jõustumisest kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostjat tuleb TsMS § 369 järgi ühtlasi kohustada tasuma 10.11.2025 eest osamaksena 7 eurot 23 senti ja 10.12.2025 osamaksena 7 eurot 27 senti. Kohus määrab, et kostja peab tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumisega viivitamisel tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni.
13.3.Lepingust III tuleneva põhivõla kõigi osamaksete tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud, sissenõutavad on ümberarvutusejärgsed osamaksed perioodil 10.02.2024–10.10.2025. Kostja sai lepingu II kohaselt krediiti 719 eurot 99 senti ning on tagasi maksnud 162 eurot 76 senti. Põhivõla jääk kokku on seega 557 eurot 23 senti (719,99 – 162,76). Ümberarvutust arvestades on tagaseljaotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud 256 eurot 6 senti perioodil 10.02.2024–10.10.2025. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates tagaseljaotsuse jõustumisest kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostjat tuleb TsMS § 369 järgi ühtlasi kohustada tasuma 10.11.2025– 10.12.2026 tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid kokku 301 eurot 17 senti. Kohus määrab, et kostja peab tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumisega viivitamisel tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni.
13.4.Lepingust IV tuleneva põhivõla kõigi osamaksete tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud, sissenõutavad on ümberarvutusejärgsed osamaksed perioodil 10.02.2024–10.10.2025. Kostja sai lepingu II kohaselt krediiti 365 eurot 94 senti ning on tagasi maksnud 74 eurot 2 senti. Põhivõla jääk kokku on seega 291 eurot 92 senti (365,94 – 74,02). Ümberarvutust arvestades on tagaseljaotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud 130 eurot 2 senti perioodil 10.02.2024–10.10.2025. Kohus leiab, et kostjat tuleb TsMS § 369 järgi ühtlasi kohustada tasuma 10.11.2025– 10.01.2027 tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid kokku 161 eurot 90 senti. Kohus määrab, et kostja peab tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumisega viivitamisel tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni.
14.Kohus leiab, et seega tuleb lepingutest I–IV tulenevalt ümberarvutust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista tagaseljaotsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud põhivõlg kokku 586 eurot 51 senti (76 eurot 40 senti + 124 eurot 3 senti + 256 eurot 6 senti + 130 8
eurot 2 senti) ning pärast tagaseljaotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kokku 477 eurot 57 senti (14 eurot 50 senti + 301 eurot 17 senti + 161 eurot 90 senti). Kohus rahuldab hagi seega 1064 euro 8 sendi ulatuses. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
15.Kohus jaotab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest jääb 80% kostja kanda ning 20% hageja enda kanda. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 31), milles on palunud kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 1061 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ning millest 676 eurot on lepingulise esindaja kulu nelja tunni õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (kmta). Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on tal õigus saada käibemaksu tagastust ning lepingulise esindaja arve on seetõttu arvestatud TsMS § 172 lg 10 järgi käibemaksuta. Kohus andis hagejale 17.09.2025 määrusega tähtaja, et esitada koos puuduste kõrvaldamisega soovi korral ühtlasi täiendav menetluskulude nimekiri. Hageja täiendavat menetluskulude nimekirja ei esitanud.
16.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.
16.1.Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
16.2.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu hagiavalduse esitamise ja puuduste kõrvaldamise määrusele vastamise eest on kolm tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 120 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga tarbijakrediidi kohta, tegemist ei olnud keeruka vaidlusega ning põhjendatud ajakulu hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja analüüsimist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide esitamist kohtule.
17.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus 745 eurot (riigilõiv 385 eurot + lepingulise esindaja kulu 360 eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kostja kanda jäi 80% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena 9
välja mõista 596 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni TsMS § 177 lg 4 järgi. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.