Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgnik on vallaline. Võlgnik elab üürikorteris. Tal on üks alaealine ülalpeetav. Võlgnikul on osaline töövõime ning ta on hetkel töötu ja otsib võimetekohast tööd. Vara Võlgnikul on Swedbankis (jääk 03.05.2022 seisuga 31,87 eurot), SEB pangas (jääk 03.05.2022 seisuga 0,01 eurot) ja LHV pangas (jääk 03.05.2022 seisuga 0 eurot) kontod. Võlgnikul on II pensionisammas, mille väärtus on 03.05.2022 seisuga 1176,34 eurot, millele ei saa sissenõuet pankrotimenetluses pöörata. Võlgnik ei ole avaldanud, et ta sooviks pensioniosakud tagasi võtta. Võlgnikul puudub registreeritud vara. Võlgnikule kuulub vallasvarana vanad/kasutatud/remonditud jalgratas 26 tolli (ca 10 a vana), laste jalgratas 24 tolli (ca 6 a vana, kasutatult ostetud), pesumasin Beko (ca 3 a vana), televiisor Hitachi (ostetud kasutatult 2019. aastal), sülearvuti (ca 10 a vana), mobiiltelefon Redmi (2021. aastal kingituseks saadud), lapse mobiiltelefon Nokia; mänguasjad, paar kasutatult ostetud mööblieset. Ajutise halduri hinnangul on sellest realiseerimiskõlbulikud vaid mõned esemed ning nende väärtuseks on maksimaalselt 500 eurot. Võlgniku sissetulekuteks on töövõimetoetus 9,3081 eurot kalendripäevas, koolituse stipendiumid erinevates suurustes, sotsiaaltoetus lapse kasuks ja peretoetus. Võlgniku sissetulekud on ajutise halduri hinnangul mittearestitavad. Võlgnik on saanud ka toimetulekutoetusi kohalikult omavalitsuselt, kuid ka need on mittearestitavad. Vara kokku mitte enam kui 532 eurot. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused: − Aktiva Finants 2832,10 eurot; − Ferratum Bank p.l.c 1715,50 eurot; − GS Core OÜ 495,06 eurot; − SEB Pank AS 0,90 eurot; − LHV Pank AS 4 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 5047,56 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS § 109 jj. Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad väljavaated kõikide teadaolevate kohustuste nõuetekohaseks täimiseks mõistliku aja jooksul. Maksejõuetuse tekkepõhjuste osas leidis ajutine haldur, et võlgniku poolt avalduses märgitud selgitused on tõesed ning seda toetavad ajutise halduri poolt kogutud andmed. Ajutine haldur pidas võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks. Ajutine halduri hinnangul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, st tegemist on raugemise olukorraga, kuid kuna võlgnik esitas taotluse algatada kohustustest vabastamise menetlus, siis tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Axxx Axx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 5000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Võlgnik on esitanud eelnimetatud avalduse. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada xxxx Axx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21.06.2022 algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt ning isikud, kes soovivad koosolekul virtuaalselt osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus määrab pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1)

-

-

Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 633,60 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 16 pooltundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 33 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 528 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 105,60 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 633,60 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik ajutise halduri poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Tasumäär on vastavuses seadusega ning tasu ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada 633,60 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.