6.Mõista J A Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitisena välja 915 eurot (sh riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 300 eurot).
7.Mõista J A Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 28.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J A 4717,40 euro saamiseks. Kohus tegi 03.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. E-posti aadressile xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Varasemas menetluses xxx korteriomanik kinnitas 20.09.2021, et võlgnik ei ela antud aadressil, siin ainult sissekirjutus. xxx korteriomanik kinnitas 15.12.2021, et võlgnik ei ela juba ammu antud aadressil, võlgnik elab aadressil xxx. Võlgniku ema kinnitas 15.12.2021, et võlgnik ei ela aadressidel xxx ja xxx, vaid võlgnik üürib Tallinnas korterit. Varasemas menetluses teatas Politsei- ja Piirivalveamet 17.12.2021, et nende andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elukohtade, kui oli toodud päringus, osas.
2.Pärnu Maakohus andis 21.12.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 24.01.2022 (täiendatud 01.02.2022) hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Swedbank AS vahel 28.10.2019 ja 16.11.2019 sõlmitud lepingutest nr xxx ja xxx tuleneva põhivõla 3739,72 eurot, intressid 233,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 647,33 eurot ja viivise alates 25.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 18% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 595 eurot
ja õigusabikulud 480 eurot. Kohus võttis hagi 14.02.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Rahvastikuregistris on kostja kehtiv elukoht alates 01.11.2012 xxx. Maksekäsuosakond tegi kindlaks, et viidatud aadressil kostja ei ela. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ka e-posti aadressil xxx, kuid vastuseta. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega viibi ka kinnipidamisasutuses. Kohtuistungi sekretär helistas 07.04.2022 kostjale telefoninumbritel xxx, xxx, xxx ja xxx, kuid tulemuseta.
4.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
5.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 08.04.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 24.04.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 16.05.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
7.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 1075 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
9.Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja õigusabikulud esindustasust sh maksekäsu kiirmenetluses, kokku 4 tundi. Kohus selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot
(vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19-136682 p 12.2). Seega ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud hüvitatavad enam kui 20 euro ulatuses. Kohus arvestab, et hageja esindajal võis kuluda maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutele aega 1 tund.
10.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 300 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele on kokku 3 tundi.
11.Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 915 eurot, so riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused − Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). − Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.