Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
100 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
hagi
AN
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: A N (isikukood xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A N vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista A N Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja põhivõlg 90 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot.
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud A N kanda.
4.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude rahaliseks suuruseks 255 eurot (sh riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 160 eurot) ja mõista see A N Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja.
6.Mõista A N Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 23.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A N 100 euro saamiseks. Kohus tegi 26.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati talle kätte 26.11.2021. Võlgnik esitas 26.11.2021 nõudele vastuväite.
2.Pärnu Maakohus andis 06.12.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 20.12.2021 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja leppetrahvidest nr xxx, xxx ja xxx tuleneva põhivõla 90 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 160 eurot (lisandub käibemaks). Kohus võttis hagi 07.01.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama
aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama sätte kolmanda lõike teine punkt sätestab, et TsMS § 3141 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades.
4.Kohus saatis hagiavalduse koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile xxx, mille ta on ühtlasi märkinud enda e-posti aadressiks kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatud vastuväites. Menetlusdokumendid saadeti kostjale 17.02.2022. Lähtudes TsMS § 3141 lg 2 ja 3 loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 23.02.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 16.03.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud ega kohtu päringutele vastanud.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palub määrata menetluskulude suuruseks 287 eurot, sh riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja õigusabikulu 160 eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 192 eurot). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
8.TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16516, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19136682 p 12.2). Seega tuleb kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
9.Arvestades antud vaidluse asjaolusid, samuti hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on taotletud ulatuses vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 80 eurot, arvestades ka vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni.
10.Kohus jätab aga rahuldamata hageja taotluse hüvitada talle tekkinud õigusabikulud koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna vastavat kinnitust kohtule esitatud ei ole, mõistab kohus õigusabikulu välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu 10.11.2021 määrus 2-18-16519 p 15). Kohus märgib, et äriregistri andmetel on hageja käibemaksukohustuslane.
11.Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 255 eurot, so riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 160 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused − Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). − Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.