lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-14/21

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-14/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1117
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-14

Tsiviilasi

X pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Võlgnik X esindajad ringkonnakohtus Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-22-14 tehtud Harju Maakohtu 10. märtsi 2022. a määrus osas, millega lõpetati pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ja vabastati ajutine haldur (maakohtu määruse resolutsiooni p 2), samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud. Saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.
2.X määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (võlgnik) esitas 3. jaanuaril 2022 avalduse enda pankroti välja kuulutamiseks.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.Harju Maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti raha ei makstud. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse 10. märtsi 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lisaks vabastas maakohus ajutise halduri, määras talle töötasuks 1922,76 eurot ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 90 082,09 euro ulatuses ning vara, mille arvelt oma kohustusi täita, võlgnikul puudub. Võlgniku vastu esitatud nõuded on seotud võlgniku kriminaalsete tegevustega. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti raha ei makstud. Seetõttu lõpetas maakohus pankrotimenetluse pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik ei ole kohtule

esitanud kohustustest vabastamise avaldust, mistõttu ei analüüsinud kohus, kas kohustustest vabastamise menetlus on perspektiivikas või esinevad PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätmiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti kohustustest vabastamise menetlus algatamata ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Määruskaebusele lisas võlgnik juurde kohustustest vabastamise avalduse.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), vabastas ajutise halduri (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ja jaotas menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud. Avaldus tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks, sest ringkonnakohus ei saa TsMS § 9 lg 3 ja § 476 lg 1 järgi ise hagita menetlust algatada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Võlgnik ei nõustu maakohtu otsustusega lõpetada pankrotiavalduse menetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata.
8.PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lg-s 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Praegusel juhul ei ole võlgnik esitanud kohustustest vabastamise avaldust oma pankrotiavalduses. Sellise avalduse esitas ta määruskaebusega. Kolleegiumi hinnangul tuleb seda menetleda.
8.1.Kuna PankrS-i sätetest ei tulene, milline on õiguslik tagajärg, kui võlgnik esitab kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumisel, tuleb PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi juhinduda TsMS §-st 66, mille kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. TsMS § 331 lg 1 järgi võib kohus hilinenud avaldust menetleda, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kolleegiumi hinnangul oli hilinemiseks mõjuv põhjus.
8.2.5. jaanuari 2022. a määrusega jättis maakohus võlgniku pankrotiavalduse käiguta. Nimetatud määruses selgitas kohus mh füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eeldusi (PankrS § 176 lg 2 ja § 173). Viidates PankrS-i asjakohastele sätetele võis maakohus jätta võlgnikule mulje, et hindab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldusi. Täiendavalt ei ole kohus võlgnikult seisukohta kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisega seoses küsinud. Asja materjalidest ka ei nähtu, et võlgnikul oleks olnud võimalus esitada avaldus enne vaidlustatud määruse tegemist.

2 (3)

9.PankrS § 171 lg 11 järgi, kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid. Kolleegium märgib, et kohtul tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustades mh kontrollida, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p‐des 1–5 sätestatud asjaoludele. Siinjuures rõhutab kolleegium, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, st kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus menetluse algatamisest keelduda (Riigikohtu 8. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐155‐16, p 16). Samuti tuleb kohtul hinnata, kas esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10). Võlgnik peab avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §s 173 nimetatud kohustusi (PankrS § 170 lg 2). Kohus ei saa selles menetlusetapis võtta aluseks eeldust, et võlgnik rikub PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka Riigikohtu 27. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 10). Lisaks on Riigikohus oma hiljutises praktikas rõhutanud, et kohus peab olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel tema kohustusi selgitama (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696/82, p 27).
10.Ülaltoodud kaalutlustel tühistab kolleegium maakohtu määruse pankrotiavalduse menetluse lõpetamise osas ja saadab asja samale maakohtule kohustustest vabastamise avalduse lahendamiseks. Asja läbivaatamisel tuleb maakohtul käesoleva määruse seisukohti arvestades otsustada, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte.
11.Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise peale esitatud määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
12.Kuivõrd käesoleva määrusega ei lahenda ringkonnakohus ise võlgniku avaldust kohustustest vabastamiseks, vaid saadab asja otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale määruskaebust esitada (PankrS § 5 lg-d 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja