Hageja lepinguline esindaja, vandeadvokaat Kaspar Lind Kostja: K. A., isikukood xxx
Asja lÀbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tÀies ulatuses.
2.MÔista K. A.lt vÀlja Oà MARTINEX kasuks 1336,80 eurot, sh pÔhivÔlgnevus 1094,10 eurot ja kuni 14.10.2021 sissenÔutavaks muutunud viivis 242,7 eurot.
3.MÔista K. A.lt vÀlja Oà MARTINEX kasuks viivis pÔhinÔudelt 1094,10 eurot alates 15.10.2021 kuni pÔhivÔlgnevuse tasumiseni vÔlaÔigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenÀhtud mÀÀras, kuid kokku koos sissenÔutavaks muutunud viivisega mitte enam kui pÔhinÔude 1094,10 euro ulatuses.
5.MÀÀrata Oà MARTINEX menetluskulude suuruseks 512 eurot, sh riigilÔiv 200 eurot ja Ôigusabikulud hagimenetluses 312 eurot.
6.MĂ”ista K. A.lt vĂ€lja OĂ MARTINEX kasuks vĂ€lja hageja menetluskulud summas 512 eurot. K. A. peab hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 512 eurot tasuma viivist VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest kuni kohase tĂ€itmiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kÀtte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul alates apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, vÔidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse vÔi taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nÔuded ja pÔhjendused
1.Hageja esitas 15.10.2021 Tartu Maakohtusse hagiavalduse (25.10.2021 tĂ€ienduse) K. A. vastu vĂ”lgnevuse nĂ”udes. Hagiavalduses palub hageja: 1) mĂ”ista hageja kasuks kostjalt vĂ€lja vĂ”lgnevus summas 1336,80 eurot, mis koosneb pĂ”hivĂ”lgnevusest 1094,10 eurot ja sissenĂ”utavaks muutunud viivisest 242,7 eurot. (Ekslikult on hagiavalduse resolutsioonis mĂ€rgitud 1336,65, kuid hagiavalduses sisust ning arvutustest nĂ€htuvalt on Ă”ige 1336,80); 2) mĂ”ista hageja kasuks kostjalt viivis VĂS § 113 lg 1 mÀÀras 1336,80 eurolt alates 15.10.2021. a kuni pĂ”hivĂ”lgnevuse tĂ€ieliku tasumiseni; 3) mĂ”ista hageja menetluskulud vĂ€lja kostjalt.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja enampakkumisel korteriomandi xxx ja kanti 14.11.2018 omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja oli korteri endine omanik, kes jĂ€tkuvalt kasutas korterit eluruumina ja ei vabastanud korterit ning ei teavitanud sellest, millal ta korteri vabastab. Hageja ja kostja saavutasid suulise kokkuleppe, et kostja tasub korteri eest ĂŒĂŒri 200 eurot kuus ning tasub ka kĂ”rvalkulude ehk kommunaalteenuste eest. Hageja esitas kostjale arve nr xxx summas 200 eurot, mis kajastas 2018. a novembrikuu ĂŒĂŒri. Kostja on 21.09.2021 vastuvĂ€ites nimetatud arvet ehk ka kohustust tunnistanud. Kuna kommunaalteenuste arved esitatakse osutatud teenuste kohta jĂ€rgmisel kuul, siis on jĂ€rgnevatel kuudel esitatud vastavalt nii ĂŒĂŒri kui ka kulude kohta arved. Osad kulud on lisandunud jooksvalt, sest korteri omandamise jĂ€rgselt teenuseosutajatega lepingute sĂ”lmimine ning asjaolude selgitamine vĂ”ttis aega. Hageja on esitanud kostjale jĂ€rgmised arved: â arve nr xxx, kuupĂ€ev 13.11.2018, novembrikuu ĂŒĂŒr summas 200 eurot; â arve nr xxx, kuupĂ€ev 13.12.2018, detsembrikuu ĂŒĂŒr ja novembrikuu kulude kohta summas 321 eurot; â arve nr xxx, kuupĂ€ev 13.01.2019, jaanuarikuu ĂŒĂŒr (kuni 21.01.2019), novembrija detsembrikuu kulude kohta summas 319,95 eurot; â arve nr xxx, kuupĂ€ev 13.02.2019, jaanuarikuu kulude kohta summas 253,15 eurot.
2(8)
Kuna kostja arveid ei tasunud, siis lĂ€ks hageja esindaja 21.01.2019 korteri ukse taha ja sai teada, et korter on maha jĂ€etud ning avas ukse ja vĂ”ttis ĂŒle korteri valduse. Kostja ei teavitanud hagejat mingil moel sellest, et ta on vĂ€lja kolinud, vĂ”i et ta soovib ĂŒle anda vĂ”tmeid. Hagejal puudub igasugune teadmine, millal reaalselt kostja korterist vĂ€lja kolis. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel on sĂ”lmitud ĂŒĂŒrileping VĂS § 271 tĂ€henduses. ĂĂŒri ja sellega kaasnevate teenuste kohta esitas hageja kostjale igakuiselt arve ning kuna kostja ei ole tĂ€itnud ĂŒĂŒri tasumise kohustust, siis on ta olnud maksmisega viivituses ning seetĂ”ttu on tekkinud hagejale Ă”igus nĂ”uda viivist lĂ€htudes seadusest tulenevast viivisemÀÀrast 8% aastas tulenevalt VĂS § 113 lg 1. Kostja vastuvĂ€ited ja asjaolud
3.Kostja esitas omapoolse vastuse 17.11.2021, milles tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatuid nÔudeid osaliselt. Kostja tunnistab arveid nr xxx, arve kuupÀev 13.11.2018; nr xxx, arve kuupÀev 13.12.2018 ning nr xxx, arve kuupÀev 13.01.2019. Kostja ei tunnista arvet nr xxx, arve kuupÀev 13.02.2019, kuna alates 13.12.2018 on kostja elukohaks olnud xxx. Seega palub kostja pÔhivÔlgnevuse summaks arvestada 840,95 eurot. Menetluse edasine kÀik
4.Kohus andis 29.11.2021 pooltele tÀhtaja kompromissi sÔlmimiseks.
5.13.12.2021 hageja vastusest tulenevalt ei ole kostja hagejaga ĂŒhendust vĂ”tnud, nagu kohus enda kirjas palus seda teha. Hageja on nĂ”us kompromissi sĂ”lmima ning esitas omapoolse ettepaneku.
6.Kohus andis 17.12.2021 pooltele tÀiendava tÀhtaja kompromissi sÔlmimiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud.
7.18.02.2022 mÀÀras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele aja avalduste, dokumentide ning menetluskulude nimekirja esitamiseks 15 pÀeva alates mÀÀruse kÀttesaamisest. Samuti tÀhtaja vastaspoole esitatule vastuse andmiseks 15 pÀeva alates mÀÀruse kÀttesaamisest.
8.Hageja esitas seisukoha 16.03.2022, milles mÀrkis, et jÀÀb hagiavalduse ja selles toodud taotluste juurde ning tÀiendavalt midagi lisada ei soovi.
9.Kostja sai 18.02.2022 mÀÀruse kÀtte 23.02.2022 ning hageja 16.03.2022 vastuse 09.04.2022. Kostja ei ole kohtule oma seisukohta esitanud.
10.26.04.2022 mÀÀrusega mÀÀras kohus kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kohtuotsuse pÔhjendused
11.Olles analĂŒĂŒsinud asjas kogutud tĂ”endeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada tĂ€ies ulatuses.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lĂ€htudes nĂ”udest. Sama paragrahvi lĂ”ike 2 kohaselt on pooltel vĂ”rdne Ă”igus ja vĂ”imalus oma nĂ”uet pĂ”hjendada ja vastaspoole esitatu ĂŒmber
3(8)
lĂŒkata vĂ”i sellele vastu vaielda. Pool mÀÀrab ise, mis asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tĂ”endeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist Ă”igusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kohus analĂŒĂŒsib esmalt, kas hagejal on tekkinud kohustuse tĂ€itmise nĂ”udeĂ”igus (I), lahendab viivisenĂ”ude (II) ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmÀÀramisega (III). I
ĂĂŒrilepingust tulenev nĂ”ue
14.Hageja esitatud asjaolude pinnalt vĂ”ib hageja pĂ”hinĂ”ue kuuluda rahuldamisele vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 271, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel.
15.Hageja vĂ€itel oli menetlusosaliste vahel sĂ”lmitud ĂŒĂŒrileping. VĂS § 11 lg 1 kohaselt vĂ”ib lepingu sĂ”lmida suuliselt, kirjalikult vĂ”i mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sĂ€testatud lepingu kohustuslikku vormi. Seaduses ei ole sĂ€testatud ĂŒĂŒrilepingu kohustuslikku vormi, seega vĂ”ib ĂŒĂŒrilepingu sĂ”lmida ka suuliselt.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et kostja kasutas korterit aadressil xxx (dtl 41) peale hageja poolt selle omandamist. Kostja ei ole sellele vastuvĂ€iteid esitanud. NĂ€htuvalt kostja vastusest tunnistab kostja tema vastu esitatud nĂ”udeid osaliselt ning vĂ”tab Ă”igeks arved nr xxx, xxx ja xxx, seega jaatades hageja ja kostja vahel kokkulepet, mille kohaselt andis hageja kostjale ĂŒĂŒrile korteri ning kostja oli kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arved (dtl 41).
17.Kohus leiab, et pooled sĂ”lmisid ĂŒĂŒrilepingu VĂS § 271 tĂ€henduses. KĂ€esoleval juhul on tegemist korteri omaniku ja ĂŒĂŒrilevĂ”tja vahelise vĂ”laĂ”iguse vaidlusega, milline on tekkinud ĂŒĂŒrisuhtes ning asjas tuleb kohaldada VĂS 15. peatĂŒkis sĂ€testatud ĂŒĂŒrilepingut reguleerivaid sĂ€tteid. VĂS § 271 tulenevalt on ĂŒĂŒrileandja pĂ”hikohustus anda asi teisele isikule, ĂŒĂŒrnikule kasutada ja ĂŒĂŒrniku kohustus on maksta asja kasutamise eest ĂŒĂŒri. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused tĂ€itnud â andnud kostjale kasutada asja (korteri). Kostja on vĂ”tnud korteri kasutusse, kuid ei ole tĂ€itnud kohustust tasuda hagejale korteri kasutamise eest ĂŒĂŒri.
18.VĂS § 292 lg 1 kohaselt peab ĂŒĂŒrnik lisaks ĂŒĂŒri maksmisele maksma muid ĂŒĂŒritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kokku lepitud (01.10.2018 jĂ”ustunud redaktsioonis). Kohus leiab, et hageja esitatud arvetega (dtl 21-24) ning kostja vastusest (dtl 41), kus kostja tunnistab esitatud arveid osaliselt, on tĂ”endatud asjaolu, et poolte vahel oli kokkuleppe selles, et kostja kohustus lisaks ĂŒĂŒri maksmisele tasuma ka muid ĂŒĂŒriga seotud kulusid.
19.Kostja on kohtule oma seisukohas avaldanud, et ta ei tunnista arvet nr xxx, arve kuupĂ€ev 13.02.2019, kuna alates 13.12.2018 on tema elukohaks olnud xxx (dtl 41). Kostja on lisanud vastusele uue elukoha ĂŒĂŒrilepingu (dtl 43-44). Kohtu hinnangul on kostja vĂ€ide vastuses pĂ”histamata ja ĂŒldsĂ”naline (TsMS § 230 lg 1). Muuhulgas ei ole kostja asjakohaselt selgitanud ega tĂ”endanud hageja ja kostja vahel sĂ”lmitud ĂŒĂŒrilepingu ĂŒlesĂŒtlemist. Uue ĂŒĂŒrilepingu sĂ”lmimine ei lĂ”peta ega ĂŒtle ĂŒles
4(8)
automaatselt eelmist ĂŒĂŒrilepingut ning isikul vĂ”ib samaaegselt olla mitu kehtivat ĂŒĂŒrilepingut, seda hoolimata ka sellest, kus isik parasjagu reaalselt elab. Seega asjaolu, et kostja elas uues eluruumis ning tal on esitada ka vastav ĂŒĂŒrileping, ei ole aluseks hageja ja kostja vahel sĂ”lmitud ĂŒĂŒrilepingust tulenevate kohustuste mittetĂ€itmiseks.
20.Kohtu hinnangul rikkus kostja oma kohustusi VĂS § 100 mĂ”ttes ning hagejal on tekkinud Ă”igus VĂS § 101 lg 1 p 1 ning VĂS § 108 lg 1 alusel nĂ”uda kostjalt raha maksemise kohutuste tĂ€itmist.
21.Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja poolt tasumata pÔhikohustus kokku 1094,1 eurot, mis tuleneb neljast tÀielikult tasumata arvest (arved nr xxx, xxx, xxx ja xxx). Kohus loeb esitatud tÔenditega (st arved dtl 21-24) tuvastatuks, et kostjal on 15.10.2021 seisuga olnud kohustus tasuda hagejale pÔhivÔlgnevus 1094,1 eurot. II
Viivis
22.VĂS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui vĂ”lgnik on kohustust rikkunud, vĂ”ib vĂ”lausaldaja rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral nĂ”uda viivist. VĂS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse VĂS § 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nĂ€htud kĂ”rgem intressimÀÀr kui seadusjĂ€rgne intressimÀÀr, loetakse viivise mÀÀraks lepinguga ettenĂ€htud intressimÀÀr.
23.ViivisenÔude kohaldamise eelduseks on vÔlgniku vastutus rahalise kohustuse tÀitmisega viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse tÀitmisega viivituses ning hageja viivisenÔude eeldus on seega tÀidetud.
24.Hageja on esitanud hagiavalduses viivisearvestuse, kus viivisenĂ”ue on arvestatud iga esitatud arve kohaselt eraldi alates tĂ€itmise kuupĂ€evast kuni hagiavalduse esitamiseni seadusejĂ€rgses viivisemÀÀras VĂS § 113 lg 1 tulenevalt 8% aastas (kokku 242,71 eurot): â arve nr xxx, arve kuupĂ€ev 13.11.2018, tĂ€itmise kuupĂ€ev 20.11.2018, nĂ”ue 200 eurot, viivitus 1060 pĂ€eva, viivis 46,47 eurot; â arve nr xxx, arve kuupĂ€ev 13.12.2018, tĂ€itmise kuupĂ€ev 20.12.2018, nĂ”ue 312 eurot, viivitus 1030 pĂ€eva, viivis 72,47 eurot; â arve nr xxx, arve kuupĂ€ev 13.01.2019, tĂ€itmise kuupĂ€ev 20.01.2019, nĂ”ue 319,95 eurot, viivitus 999 pĂ€eva, viivis 70,06 eurot; â arve nr xxx, arve kuupĂ€ev 13.02.2019, tĂ€itmise kuupĂ€ev 20.02.2019, nĂ”ue 253,15 eurot, viivitus 968 pĂ€eva, viivis 53,71 eurot.
25.Hageja on esitanud vastava arvestuskÀigu hagis (dtl 27) ning kostja ei ole sellele vastuvÀiteid esitanud. Kohus loeb hageja viivisearvestuse Ôigeks ning mÔistab vastava summa kostjalt vÀlja.
26.TsMS § 367 kohaselt vÔib viivisenÔude koos pÔhinÔudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenÔutavaks muutunud, vÀljamÔistmist kohtult mitte kindla summana, vaid tÀielikult vÔi osaliselt protsendina 5(8)
pĂ”hinĂ”udest kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni. EelkĂ”ige vĂ”ib viivist nĂ”uda selliselt, et kohus mĂ”istaks selle vĂ€lja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina pĂ”hinĂ”udest. Hageja taotleb hagiavalduse resolutsioonis kostjalt viivise vĂ€ljamĂ”istmist VĂS § 113 lg 1 mÀÀras 1336,65 eurolt alates 15.10.2021 kuni pĂ”hivĂ”lgnevuse tĂ€ieliku tasumiseni. VĂS § 113 lg 6 I lause jĂ€rgi viivist ei ole lubatud nĂ”uda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. TsMS § 367 seob samuti edasiulatuva viivise nĂ”ude pĂ”hinĂ”ude summaga. Kohtule nĂ€htub, et hageja on hagiavalduses ekslikult taotlenud edasiulatuva viivise vĂ€ljamĂ”istmist 1336,65 eurolt (mis hĂ”lmab 1094,1 eurot pĂ”hivĂ”lgnevus ja 242,7 eurot sissenĂ”utavaks muutunud viivis), aga mitte pĂ”hivĂ”lgnevuselt, s.o 1094,10 eurolt. Hagiavalduses sisust, edasiulatuva ĂŒheaastase viivise arvutamisel hagihinna leidmiseks on hageja kĂ€sitlenud viivise vĂ€ljamĂ”istmist pĂ”hivĂ”lgnevuselt, s.o 1094,10 eurolt. Seega kĂ€sitleb kohus hagiavalduse resolutsioonis olevat eksimust kui inimlikku kirjaviga. KuivĂ”rd kohus rahuldab sissenĂ”utavaks muutunud viivisenĂ”ude kuni 14.10.2021, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel esitatud nĂ”ude alates 15.10.2021.
27.Kohus mÔistab kostjalt vÀlja viivise alates 15.10.2021 kuni pÔhikohustuse tÀitmiseni, kuid kokku koos sissenÔutavaks muutunud viivisega mitte enam kui pÔhinÔude (1094,1 eurot) ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole pÔhjendatud mÔista kostjalt vÀlja viivist suuremas ulatuses kui pÔhinÔue. III
Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses. TsMS § 173 lg 4 sÀtestab, et menetluskulude jaotuses nÀeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, vÀlja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
29.Tulenevalt TsMS § 162 lÔikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jÀtta kostja kanda.
30.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses, sh jÀÀnud selle juurde 16.03.2022 seisukohas. Hageja on palunud kostjalt vĂ€lja mĂ”ista menetluskulud summas 512 eurot, mis koosneb riigilĂ”ivust 200 eurot ja Ă”igusabikulust kohtumenetluses 312 eurot (sh kĂ€ibemaks). KĂ€esolevas tsiviilasjas on kohtumenetluses Ă”igusteenust osutatud hagiavalduse koostamisel 2 tunni ulatuses summas 260 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta), st tunnihinnaga 130 eurot/tunnis. Hageja kinnitab, et kuigi hageja on kĂ€ibemaksukohuslane, ei saa ta kĂ€ibemaksu maha arvata, sest ĂŒĂŒr on maksuvaba kĂ€ive tulenevalt kĂ€ibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2, § 29 lg 1. Kokku on seega hageja kulu esindajale 312 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas oma seisukohta kohtule esitanud.
6(8)
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvÀlised kulud. TsMS § 138 lg 2 sÀtestab, et kohtukulud on riigilÔiv ning asja lÀbivaatamise kulud. KohtuvÀlised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nÔustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sÀtestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmÀÀrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mÔistab kohus kulud vÀlja pÔhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat vÔi muu esindaja kÀesoleva seadustiku §-s 218 sÀtestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude pÔhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 jÀrgi kohtu diskretsiooniotsus.
32.TsMS § 174 lg 8 kohaselt mÀÀrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sÀtete kohaselt, arvestades kÀesolevas jaos sÀtestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispÔhimÔtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tÔendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuvÀiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 jÀrgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude vÀljamÔistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid Ôigusabikulude pÔhjendatus ja vajalikkus.
33.JĂ€rgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu pĂ”hjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude pĂ”hjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkĂ”ige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus mĂ€rgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkĂ”ige on seadusandja ĂŒlesanne tagada menetlusosalisele hĂŒvitavate esindajakulude suuruse mĂ”istlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hĂŒve vÀÀrtusega. Kohus leiab, et kĂ€esoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus loeb pĂ”hjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 2 h. Kohus loeb pĂ”hjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 130 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta). TsMS § 174 lĂ”ige 10 sĂ€testab, et menetluskuludelt arvestatava kĂ€ibemaksu hĂŒvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole kĂ€ibemaksukohustuslane vĂ”i ei saa muul pĂ”hjusel tekkinud kuludelt kĂ€ibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et hageja on kĂ€ibemaksukohustuslane, kuid tulenevalt KMS § 16 lg 2 p 2, § 29 lg 1 on ĂŒĂŒr maksuvaba kĂ€ive. Tulenevalt ka kohtupraktikast on antud olukorras pĂ”hjendatud menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmine koos kĂ€ibemaksuga ka kĂ€ibemaksukohuslase puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 lahend asjas nr 2-18-16519; Riigikohtu 31.01.2018 otsust nr 2-14-21710, p 55). Kohus rahuldab hageja Ă”igusabikulude avalduse 312 euro ulatuses (2 x 130 + kĂ€ibemaks = 312 eurot).
34.Hagiavalduselt tasutud riigilÔiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nÀhtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilÔivu 200 eurot, mis oli kooskÔlas kehtinud riigilÔivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1
7(8)
(hagilt hinnaga 1424,33 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilÔivu 200 eurot). Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilÔivu summas 200 eurot saab pidada pÔhjendatud menetluskuluks. Kokku on hageja kostjalt vÀljamÔistetavate menetluskulude suuruseks 512 eurot (312 eurot Ôigusabikulud + 200 riigilÔiv).
35.TsMS § 177 lĂ”ike 4 kohaselt mĂ€rgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmÀÀramise kohtulahendis, et hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskĂ”las TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
36.TsMS § 178 lĂ”ike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. Kui koos menetluskulude jaotusega mÀÀrati kindlaks hĂŒvitatavate menetluskulude suurus, saab hĂŒvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lĂ”ike 2 kohaselt vĂ”ib menetluskulude kindlaksmÀÀramise mÀÀruse vĂ”i selle tĂ€iendamise mÀÀruse peale esitada mÀÀruskaebuse menetluskulude kindlaksmÀÀramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ĂŒletab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.