Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Helen Siren
Määruse tegemise aeg ja koht
10.mail 2022, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-2393
Tsiviilasi
Osaühingu Hexanor Haldus hagi Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi (Krupp) vastu Osaühingu Hexanor Haldus nõude tunnustamiseks Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
Hageja: Osaühing Hexanor Haldus (registrikood: 11175263, aadress: Masina tn 20, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Janne-Liisa Ottis (e-post: [email protected]) Kostja: Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (isikukood: 37011102745) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Tark (e-post: [email protected]).
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti nr 1 osas ei ole võimalik esitada määruskaebust. Ülejäänud osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Harju Maakohtu 17. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11704 kuulutati välja OÜ Hexanor (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp (edaspidi kostja).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. TsMS § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-15, p 12). Asja menetluse peatamine ei ole vajalik, kui kohus saab teises asjas ise tuvastada asjaolusid, mis võimaldavad lahendada nõude. Sellisel juhul ei sõltu teise asja lahend TsMS § 356 lg 1 mõttes asja lahendusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.01.2018. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1518404, p 20). Menetluse peatamine teise menetluse tõttu on kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus ning menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel oleva asja tulemust mõjutada (Riigikohtu 21.09.2011. a lahendis nr 3-2-1-62-11, p 12). Hageja palub peatada käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-19-6185 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja vaidles menetluse peatamise taotlusele vastu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Riigikohus jättis 22.06.2021 määrusega Osaühingu Hexanor Haldus määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-6185 läbi vaatamata, millest lähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 määrus jõustunud. Eeltoodust lähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-19-6185 tehtud kohtulahend jõustunud ning menetluse peatamiseks puudub alus. Kostja on menetluses esitanud taotluse jätta hagi läbi vaatamata, millele hageja on vastu vaielnud. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Kohus nõustub kostjaga, et käesoleval juhul esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks lähtuvalt asjaolust, et pankrotiseaduse (PankrS) 2019.a kehtinud redaktsiooni § 106 lg 1 viimases lauses sätestatud 1-kuuline tähtaeg hagi esitamiseks juhul, kui koosolek jättis nõude tunnustamata, on möödunud, hageja ei ole taotlenud nimetatud tähtaja ennistamist ning ka juhul, kui hageja taotleks PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja ennistamist, oleks taotlus esitatud hilinenult. Puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 17. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11704 kuulutati välja OÜ Hexanor (pankrotis) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp, hageja esitas 08.11.2018 ja 18.12.2018 nõudeavaldused oma nõuete tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses, millele 19. märtsil 2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja vastuväite. Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et PankrS § 106 lõikest 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatus tsiviilasjas nr 2-19-6185 hagiavalduse esitamisega 22.04.2019 tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 1 alusel, kui hageja esitas esmakordselt hagiavalduse kostja vastu hageja nõude tunnustamiseks Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et PankrS § 106 lõikes 1 sätestatud 1-kuulise tähtaja näol on tegemist menetlustähtajaga, mitte materiaalõigusliku tähtajaga ning eeltoodust lähtuvast ei kohaldu PankrS § 106 lõikes 1 sätestatud tähtajale materiaalõiguslike tähtaegade aegumise peatumist käsitlevad sätted (vt RKTKm 3-2-1-80-12 p 10). Kohus nõustub kostjaga, et mõjuva põhjuse olemasolul ja olukorras, kus tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab hagejale muu negatiivse tagajärje, oleks hagejal olnud võimalik PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja ennistamiseks esitada kohtule taotlus TsMS § 67 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. hageja PankrS § 106 lõikes 1 sätestatud menetlustähtaja ennistamise taotlust kohtule esitanud ei ole ning kohus nõustub kostjaga, et menetlustähtaja ennistamise taotluse kohtule esitamise tähtpäev on möödunud. Kuivõrd nõuete kaitsmise koosolek Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses toimus 19.03.2019, hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud nõude kostja vastu hageja nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses 15.02.2021, hageja ei ole esitanud PankrS § 106 lõikes 1 sätestatud tähtaja ennistamise taotlust ning PankS § 106 lõikes 1 sätestatud tähtaeg ei peatunud TsÜS § 160 lõike 1 alusel hagi esitamisega, on kohus seisukohal, et on võtnud käesoleva tsiviilasja ebaõigesti menetlusse, kuivõrd nõude tunnustamise hagi esitamiseks seaduses sätestatud tähtpäev on möödunud. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täiendavalt juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kohus on selgitanud hagejale TsÜS § 160 lõikest 1 sätestatud tähtaja aegumise peatumise mittekohaldumist PankrS § 160 lõikes 1 sätestatud tähtajale ka varasemalt tsiviilasjades nr 2-19-6158 ja 2-19-18049 hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määrustes, millele on õiguslik hinnang antud ka määruskaebemenetlustes Tallinna Ringkonnakohtu poolt.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks asja lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.