Harju Maakohtu 26. novembri 2021 määrus (täiendatud
02.detsembri 2021 määrusega)
Aitäh!
OÜ
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik aktsiaselts SAME-SPORT määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja aktsiaselts SAME-SPORT (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10102138), lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Merit Tammik Võlgnik Aitäh! OÜ (registrikood 12778992), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja advokaat GreteKai Teeäär Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. novembri 2021 määrus (täiendatud 02. detsembri 2021 määrusega) osas, milles maakohus mõistis aktsiaseltsilt SAMESPORT välja Aitäh! OÜ kasuks menetluskulud 4195 eurot ületavas osas, samuti 4195 eurot ületavatelt menetluskuludelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Jätta tühistatud osas Aitäh! OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 26. novembri 2021 määrus (täiendatud 02. detsembri 2021 määrusega) muutmata.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Jätta rahuldamata aktsiaseltsi SAME-SPORT avaldus Aitäh! OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 3.2 Vabastada Martin Krupp ajutise pankrotihalduri kohustustest. 3.3 Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasuks 2052 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasu maksta välja järgmiselt: 3.3.1 hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt, so summas 1500 eurot deposiidi arvelt;
3.3.2 ülejäänud ajutise halduri tasu, so summas 552 eurot jätta avaldaja aktsiaseltsi SAME-SPORT kanda. 3.4 Jätta menetluskulud maakohtus avaldaja aktsiaseltsi SAME-SPORT kanda. 3.5 Mõista aktsiaseltsilt SAME-SPORT välja Aitäh! OÜ kasuks maakohtu menetluskulu summas 4195 eurot. 3.6 Mõista aktsiaseltsilt SAME-SPORT välja Aitäh! OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvalt maakohtu menetluskulult (4195 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 3.7 Määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. 3.8 Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (punkt 3.3.1.).
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud aktsiaseltsi SAME-SPORT kanda, välja arvatud menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulud, mis jäävad aktsiaseltsi SAME-SPORT ja Aitäh! OÜ endi kanda.
5.Mõista aktsiaseltsilt SAME-SPORT Aitäh! OÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud summas 830,50 eurot ning viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Võtta vastu määruskaebemenetluses aktsiaseltsi SAME-SPORT ja Aitäh! OÜ poolt esitatud tõendid.
7.Aktsiaseltsi SAME-SPORT määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Ülejäänud osas ei saa määrusele määruskaebust esitada. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Pankrotiavaldus ja avaldaja seisukohad
1.Aktsiaselts SAME-SPORT (avaldaja, võlausaldaja) esitas Harju Maakohtule 23.08.2021 avalduse Aitäh! OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja võlgnik 01.08.2020 rendilepingu tähtajaga 10 aastat. Lepingu kohaselt andis avaldaja võlgnikule rendile Sõpruse tee 9, Viimsi vald asuvad ruumid üldpindadega 430 ruutmeetrit ja 510 ruutmeetrit. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus võlgnik tasuma avaldajale alates 11.11.2020 renti 5000 eurot ühes kalendrikuus, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 3.8 kohaselt, kui võlgnik ei tasu lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma avaldajale viivist 0,5% päevas. Võlgnikul on tasumata üüri põhivõlgnevus 58 584,71 eurot.
3.Lepingu p 7.4. kohaselt on avaldajal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest võlgnikule kirjalikult 30 päeva ette, kui võlgnik ei ole täitnud lepingutingimusi. Avaldajal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui võlgnik on viivituses kahel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva rendi, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või kui võlgnetava rendi summa ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva rendi summa või võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Seega on täidetud lepingu p-s 7.4.5 toodud eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
4.Lepingu p 7.4.3 kohaselt võib avaldaja lepingu üles öelda juhul, kui võlgniku tegevus häirib olulisel määral hoone teiste kasutajate tegevust ja/või huve. Võlgnik pakkus bistroo ja kaupluse teenuseid. Avaldajale oli saanud teatavaks, et võlgniku bistroos müüdi mõningatel juhtudel vananenud toitu. Selline käitumine rikub hotelli üldmainet ning võib tuua hotelli käibele kahju. Lisaks võib riknenud ja vananenud toidu pakkumine hotellikülastajatele põhjustada hulgaliselt tervisekahjustusi. Seega oli lepingu p 7.4.3 alusel avaldajal õigus leping üles öelda.
5.Kuigi pooltel oli kokkulepe 30-päevase etteteatamistähtaja kohta, siis võttes arvesse, et võlgniku võlg avaldaja ees kokku on ligi aastase üüri maksumus ja võlgnik võib oma tegevusega seada ohtu hotelli ja poe klientide tervise, siis oli põhjendatud rendilepingu lõpetamine etteteatamise tähtajata. Avaldaja ütles lepingu erakorraliselt üles alates 15.07.2021 ja luges lepingu sama päeva seisuga lõppenuks.
6.Lisaks on poolte vahel 06.11.2020 sõlmitud laenuleping, millega avaldaja laenas võlgnikule 25 000 eurot tähtajaga 01.10.2021. Kuna võlgnik ei suutnud tasuda rendiarveid, siis oli avaldajal alust kahtlustada, et võlgnik on makseraskustes ja ütles laenulepingu 15.07.2021 seisuga üles ja nõudis laenu tagastamist. Lisaks nõuab avaldaja intresse 1030,09 eurot.
7.Avaldaja on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte hiljemalt 19.07.2021. Avaldajal on võlgniku vastu nõue summas 84 614,80 eurot (üürilepingust tulenev nõue summas 58 584,71 eurot + laenu põhiosa nõue 25 000 eurot + laenu intressi nõue 1030,09 eurot). Sellele lisanduvad lepingutest tulenevad viivisenõuded. Võlgniku vastus
8.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on tegutsev ja stabiilse rahavooga äriühing, kes annab tööd enam kui kümnele töötajale ja käitab toidu- ja kulinaaria poodi. Võlgnikul ei ole maksehäireid.
9.Võlausaldajal ei ole võlgniku vastu üürilepingust tulenevat nõuet. Esitatud üürileping on tühine. Leping oli allkirjastatud sellisena üksnes avaldaja initsiatiivil eesmärgiga tagada, et avaldaja saaks pangas Sõpruse tee 9 seotud laenule pikendust. Tegelike kokkulepete kohaselt pidi võlgnik avaldaja ruumides poe käima lükkama, pakkuma avaldajale kuuluvas hotellis hommikusöögi teenust ning opereerima bistrood. Seejuures lepiti 2021. a suve alguses kokku, et poe opereerimise võtab üle avaldajaga seotud ettevõte Terasdam OÜ. Selle asemel, et kokkulepetest kinni pidada, lõpetas avaldaja pooltevahelise fiktiivse üürilepingu, pantis selle alusel võlgniku vara ja keeldub seda tagastamast. Arveid nr 1, 2, 3, 5, 6, 7, 9 ja 22 kogusummas 21 527,57 eurot pole avaldaja võlgnikule kunagi esitanud. Vastavalt pooltevahelisele tegelikule kokkuleppele ei pidanud avaldaja COVID-19 piirangute perioodil võlgnikule arveid esitama. Arve nr 20211054 summas 427,28 eurot on
seotud kaubiku rendiga ning arve on võlgniku poolt tasutud. Samuti tugineb võlausaldaja arvetele, mis on esitatud perioodi kohta enne 11.11.2020, mil võlgnikul ei olnud üürilepingu järgi maksekohustust.
10.Avaldaja valdusesse jäi võlgnikule kuuluv vara bilansilise väärtusega 77 015,40 eurot. Avaldaja on väitnud, et ta on teostanud selle suhtes üürileandja pandiõigust. Kui avaldaja väidab, et ta on teostanud pandiõigust, siis on tema nõue tagatud pandiga ja pankroti väljakuulutamine on PankrS § 15 lg 3 p 2 alusel keelatud.
11.Avaldajal ei ole laenulepingust tulenevat nõuet. Võlgnik on 01.10.2021 tasunud avaldajale 5000 eurot. Lisaks on võlgnik 01.10.2021 tasaarvestanud avaldaja ülejäänud laenulepingust tuleneva nõude kahju hüvitamise nõude ja kauba väärtuse hüvitamise nõudega summas 21 115,75 eurot.
12.Kui kohus peaks leidma, et avaldajal on nõue võlgniku vastu, siis on see igal juhul ebaselge. Käesoleval juhul väljub asjaolude tuvastamine ja õiguslike hinnangute andmine ning tõendite igakülgne hindamine pankrotiavalduse menetlemise raamidest ja peab toimuma hagimenetluses.
13.Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgniku vara katab võlgniku kohustused. Võlgnikul on piisavad rahavood, et katta jooksvad kohustused. Ajutise halduri aruanne
14.Maakohus nimetas 22.10.2021 määrusega võlgnikule ajutiseks halduriks Martin Krupi.
15.Ajutine haldur esitas 12.11.2021 kohtule aruande. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 88 694,47 eurot (võlgnevused ei ole muutunud sissenõutavaks), avaldaja nõudega kokku aga summas 173 309,27 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi on võlgnikul orienteeruvalt 100 000 eurot. Võlgniku omakapital moodustab 168 517,07 eurot ning tema rahavoog on positiivne. Juhul, kui avaldaja nõue on olemas, siis on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole ajutine ja tuleb välja kuulutada võlgniku maksejõuetus. Kui avaldajal nõuet ei ole või see ei ole nii suur, siis esineb alus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Maakohtu määrus
16.Harju Maakohus jättis 26.11.2021 määrusega avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, vabastas ajutise pankrotihalduri oma kohustustest ja määras ajutise halduri tasuks 2052 eurot, millest 1500 eurot kuulub hüvitamisele deposiidi arvelt ja ülejäänud tasu jäeti avaldaja kanda. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt välja menetluskulud 4195 eurot, millele lisandub käibemaks 839 eurot, kokku 5034 eurot, ja viivise.
17.Maakohus asus seisukohale, et ajutise halduri aruandega on tõendatud, et võlgnik suudab oma kohustusi täita. Võlgniku majanduslik olukord ei vasta PankrS § 1 lg 2 ja 3 sätestatule. Võlgniku vara katab tema kohustused. Samuti on võlgnik võimeline teenima positiivset rahavoogu ja rahuldama ajatatud nõudeid. Võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 88 694,47 eurot, koos avaldaja nõudega 173 309,27 eurot. Võlgnik omab vara orienteeruvalt 215 957,54 euro ulatuses, võlgnik teenib kasumit, nt perioodil 01.01.2021 – 22.10.2021 summas 10 029,90 eurot. Võlgniku omakapital moodustab 168 517, 07 eurot ja võlgniku rahavoog on positiivne. Võlgnik annab tööd 11 töötajale ning Maksu-ja Tolliameti
väljastatud maksuandmete tõend kinnitab, et perioodil 08.2020-07.2021 on võlgnik välja maksnud brutotöötasusid summas 235 401,61 eurot, tasudes seejuures nendelt summadelt kõik maksud.
18.PankrS § 10 lg 3 esimese lause järgi võib PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel esitada pankrotiavalduse üksnes see võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks, tõendades mh nõude täitmise tähtaja (PankrS § 10 lg 4). Ajutise halduri aruanne kinnitab, et võlgnikul ei ole sissenõutavaks muutunud võlgnevusi. Avaldaja nõude summas 84 614,80 eurot üle toimub vaidlus.
19.Võlgnik esitas 15.11.2011 kokkuvõtte menetluse jooksul esitatud vastuväidetest ja tõenditest. Kohus asus seisukohale, et võlgniku vastuväidetest lähtuvalt tuleb üürilepingust tulenev vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). Antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda avaldaja nõude selguses.
20.Kohus on tuvastanud, sh ajutise halduri aruandega, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei vasta PankrS § 1 lg 2 ja 3 sätestatule, siis jättis kohus PankrS § 31 lg 2 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamata ning pankrotiavalduse PankrS § 27 lg 5 kohaselt rahuldamata.
21.Ajutise halduri tasu jääb võlausaldaja kanda. Ajutine haldur kulutas ülesannete täitmiseks 19 tundi, mis on maakohtu hinnangul põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2052 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub väljamõistmisele avaldajalt. Sellest summast 1500 eurot tuleb välja mõista avaldaja poolt 24.08.2021 kohtu deposiiti tasutud summast.
22.Võlgniku esindajakulud on põhjendatud 4195 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks summas 839 eurot, kokku 5034 eurot.
23.Maakohus tegi 02.12.2021 täiendava määruse, mille kohaselt avaldajalt välja mõistetud menetluskulud summas 5034 eurot määratakse võlgniku kasuks. Määruskaebus
24.Maakohtu määrusele esitas 13.12.2021 määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku kanda.
25.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ekslikult toonud välja, et ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab vara orienteeruvalt summas 215 957,54 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara maksimaalselt 100 000 eurot (Teatri Väljak 3 asuva käitise müügihind tervikvarana). Ajutine haldur on andnud 11.12.2021 seisuga avaldajale teada, et see on hinnang toimivale ettevõttele. Kui pankroti väljakuulutamise järel võlgniku tegevus lõpeb ja tema vara müüakse eraldi esemetena, siis võib poe- ja köögisisustuse ja muu inventari väärtus olla vahemikus 15 000-25 000 eurot. See ei kata aga võlgniku kohustusi. Ajutise halduri aruandest tuleneb, et võlgnikul on kohustusi kuni 173 309,27 eurot, millele lisanduvad viivisenõuded. Avaldaja nõue on selge ja võib ka suureneda, kui
võlgnik ei tagastada avaldajale 50 000 euro väärtuses poe/bistroo sisustust. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik teeninud 01.01.2021 – 22.10.2021 kasumit umbes 1000 eurot kuus. Kasumiaruandest ei tulene, et kulude hulka oleks arvestatud ka makseid olemasolevatele võlausaldajatele, mis tähendab, et neid tehakse kasumi arvelt. Võlgnik on oma bilansis kajastanud vara valesti, st ta on oma varana kajastanud ka avaldajale kuuluvat vara summas 50 000 eurot. Avaldaja hinnangul ületavad võlgniku kohustused igal juhul oluliselt varade väärtust.
26.Avaldaja hinnangul on võlgniku vara väärtus ka käitisena müües oluliselt madalam kui 100 000 eurot, kuna ajutine haldur pole arvestanud, et vähemalt pool võlgniku bilansis kajastatud Teatri 3 Väljak varast ei kuulu võlgnikule. Võlgnik on talle kuuluva vara kohta suutnud esitada tõendeid maksimaalselt 20 000 euro väärtuses. Võlgniku vara käitisena müües laekuks sellest maksimaalselt 50 000 eurot. Mittetöötava ettevõtte vara müües ei laekuks selle müügist avaldaja hinnangul rohkem kui 5000 – 10 000 eurot. Võlgnik ei teeni ka piisavalt kasumit, et tuleviku kasumi arvelt võlausaldajate nõudeid vähehaaval rahuldada. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ka ajutine haldur on aruandes leidnud, et kui avaldaja nõue on olemas, siis on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole ajutine. Menetluse edasine käik
27.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
28.Võlgnik palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldajal puudub kaebeõigus.
29.Ajutine haldur leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu põhjendused
30.TsMS § 448 lg 5 sätestab, et täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Vastavalt TsMS § 463 lg-le 2 kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 26.11.2021 määrus (täiendatud 02.12.2021 määrusega) tuleb tühistada osas, milles avaldajalt mõisteti võlgniku kasuks välja menetluskulud 4195 eurot ületavas osas, samuti 4195 eurot ületatavatelt menetluskuludelt arvestatava viivise osas. Muus osas tuleb määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
32.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab kolleegium vastu avaldaja poolt määruskaebusele ja võlgniku poolt määruskaebuse vastusele lisatud tõendid.
33.PankrS § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
34.Juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust ajutise halduri määramisel, mitte pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel. Samas ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel tähtsusetud. Kui võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta (vt Riigikohtu 22. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16, p 13).
35.Arvestades, et võlgnik on vaielnud avaldaja nõudele vastu, siis tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata ilma avaldaja nõudeta. Ajutine haldur on 12.11.2021 aruandes arvamusel, et kui kohus leiab, et avaldajal ei ole nõuet või see ei ole nii suur kui avaldaja väidab, siis esineb alus avaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku poolt esitatud varade ja kohustuste nimekirja kohaselt võlgnikul vara 22.10.2021 seisuga 325 994,04 eurot. Bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 22.10.2021 seisuga 286 941,98 eurot. Ajutine halduri hindas võlgniku reaalse vara väärtuseks 100 00 eurot, milleks on Teatri Väljak 3 asuva käitise väärtus selle müümisel tervikvarana. Ajutine haldur on 11.12.2021 e-kirjas avaldaja esindajale selgitanud, et ta andis hinnangul toimivale käitisele. Võlgniku tegevuse lõppemise ja vara müügi korral eraldi võib poe- ja köögisisustuse ning muu inventari väärtus olla 15 000 – 25 000 eurot. Ühtlasi märkis ajutine haldur, et võlgniku maksuvõlgnevus ja võlgnevus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ees on võrreldes aruande koostamise aja seisuga vähenenud.
36.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud võlgniku vara väärtuse hindamisel lähtuda käitise väärtusest toimiva ettevõttena, mitte poe- ja köögisisustuse ning muu inventari väärtusest hüpoteetilises olukorras, kui see müüdaks eraldi pärast tegevuse lõppemist. Avaldaja leiab, et ajutine haldur on hinnanud võlgniku vara ebaõigesti, kuna on võlgniku varana käsitlenud avaldajale kuuluvat ja Teatri Väljak 3 asuvat vara summas 50 000 eurot. Võlgnik on seisukohal, et avaldaja viidatud vara kuulub temale. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole tõendanud, et temale väidetavalt kuuluva vara väärtus on 50 000 eurot. Ajutine haldur ei ole lähtunud vara bilansilisest väärtusest, vaid hinnanud kogu käitise väärtust tervikuna. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul pankroti väljakuulutamise menetluses võimalik lahendada sisulist vaidlust vallasasjade omandiõiguse üle. Kohus lähtub pankrotiasja lahendamisel AÕS § 90 lg-s 1 sätestatud eeldusest, et vallasjasja valdaja (antud juhul võlgnik) on asja omanik.
37.Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus ajutise halduri poolt aruandes märgitust, et võlgniku vara väärtuseks on orienteeruvalt 100 000 eurot. Avaldaja nõudeid arvestamata on võlgnikul kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt 88 694,47 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku omakapital 168 517,07 eurot ja tema rahavoog on positiivne. Seega ei saa võlgniku pidada püsivalt maksejõuetuks ning maakohus jättis lõppjärelduses põhjendatult pankrotiavalduse rahuldamata.
38.Ajutise halduri tasu suuruse ja selle väljamõistmise osas ei ole avaldaja määruskaebuses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda ajutise halduri tasu suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.
39.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja 4195 eurot, millele lisandub käibemaks 839 eurot, kokku 5034 eurot. Kolleegiumi hinnangul mõistis maakohus menetluskulud alusetult välja koos käibemaksuga. Võlgnik ei
ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, vaid ilma käibemaksuta. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles avaldajalt mõisteti välja menetluskulud 4195 eurot ületavas osas, samuti 4195 eurot ületatavatelt menetluskuludelt arvestatava viivise osas. Muus osas ei ole alust menetluskulude suurust vähendada.
40.Tulenevalt TsMS § 171 lg 1 jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda, v.a menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulud, mis jäävad avaldaja ja võlgniku endi kanda (TsMS § 178 lg 4).
41.Võlgnik palus avaldajalt välja mõista esindajakulud summas 1037,50 eurot (käibemaksuta) 6,45 töötunni eest. Teenust on osutatud tunnihindadega 150 eurot ja 220 eurot. Lisaks palus võlgnik välja mõista viivise menetluskuludelt. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks esindajakulu 0,6 tunni ulatuses (tunnihinnaga 220 eurot) vastuväite koostamisele määruskaebuse menetlusse võtmisele. Sama dokumendi koostamisele on esindaja kulutanud 0,5 tundi (tunnihinnaga 150 eurot) ning arvestades dokumendi sisu ja mahtu, tuleb seda lugeda piisavaks. Samuti, lähtudes dokumendi sisust ja mahust, tuleb määruskaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda 4,5 tunni asemel 4 tundi. Muus osas on menetluskulude nimekiri (4,95 tundi tunnihinnaga 150 eurot ja 0,4 tundi tunnihinnaga 220 eurot) põhjendatud. Seega tuleb avaldajalt välja mõista menetluskulud 830,50 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
42.Võlgnik leidis, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna pankrotiseadusest ei tulene võlausaldajale pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. Ringkonnakohus ei nõustu, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. Kuigi pankrotiseadusest ei tulene võlausaldajale sõnaselget määruskaebuse esitamise õigust määrusele, millega maakohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, on ringkonnakohtu hinnangul võimalik see analoogia korras tuletada PankrS §-st 32, mis võimaldab ühekordse kaebeõiguse pankrotimääruse peale. Pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise õigust on ringkonnakohus tunnustanud korduvalt (nt tsiviilasjades nr 2-19-10923 ja nr 2-21-3458) Küll aga ei tulene pankrotiseadusest võimalust esitada Riigikohtule kaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti muutmata maakohtu määrus pankroti välja kuulutamata jätmise kohta (PankrS § 5 lg 2). Samuti ei saa ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebust ajutise halduri tasu osas (PankrS § 23 lg 7, § 5 lg 2) ja menetluskulude jaotuse osas (PankrS § 150 lg 5, § 5 lg 2). Ringkonnakohtu määrus on kaevatav üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 178 lg 2 alusel (vt ka Riigikohtu 10.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2313, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.