Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt 21.01.2021 sõlmis kostja Ü. OÜ-ga laenulepingu nr Y210119115 1500 euro saamiseks. Laenulepingu nr Y210119115 alusel võttis kostja laenu 1500 eurot intressiga 40% aastas ja 0,111% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 19.02.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 19.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 61,88 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 19.01.2026. Kokku kohustus kostja tasuma 1568,88 eurot (igakuised osamaksed 61,88 eurot x 60+lepingutasu 45,00 eurot). Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 476,21 eurot. 05.12.2021 edastas Ü. OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 07.01.2022 edastas Ü. OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Ü. OÜ loovutas 31.01.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu R. OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ü. OÜ kostjale 31.01.2022 teatise. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 21.01.2021 laenulepingust nr Y210119115 tulenev võlgnevus on kogusummas 1794,85 eurot (s.h põhivõlg 1426,86 eurot, intressid 177,20 eurot, hooldustasu 15,85 eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja viivis 134,94 eurot seisuga 31.03.2022). 26.07.2021 sõlmis kostja Ü. OÜ-ga laenulepingu nr Y210720096 500 eurot saamiseks. Laenulepingu nr Y210720096 alusel võttis kostja laenu 500 EUR intressiga 29% aastas ja 0,081% päevas, tagasimakseperioodiga 6 kuud, kohustusega tasuda alates 26.08.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 26. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 91,77 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 12.04.2025. Kokku kohustus kostja tasuma 565,62 EUR (igakuised osamaksed 91,77 eurot x 6 kuud+15 eurot). Ü. OÜ maksis kostjale laenusumma välja 12.04.2021. Peale laenulepingu sõlmimist ei ole kostjalt laenulepingu nr Y210720096

katteks midagi tasunud. 11.11.2021 edastas Ü. OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 08.12.2021 edastas Ü. OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ü. OÜ laenulepingu nr Y210720096 08.12.2021 üles. Ü. OÜ loovutas 31.01.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu R. OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ü. OÜ kostjale 31.03.2022 teatise. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 26.07.2021 laenulepingust nr Y210720096 tulenev võlgnevus on kogusummas 650,13 eurot (s.h põhivõlg 500 eurot, intressid 37,85 eurot, hooldustasu 5,32 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja viivis 71,96 eurot seisuga 01.04.2022). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 21.01.2021 laenulepingust nr Y210119115 tulenev põhivõlgnevus 1426,86 eurot, intress 177,20 eurot, lepingu hooldustasu 15,85 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja seisuga 01.04.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 134,94 eurot ning edaspidi nõuda K.M.alt viiviseid alates 02.04.2022.a põhinõudelt 1426,86 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 40% aastas ja kostjalt välja mõista hageja kasuks 26.07.2021 laenulepingust nr Y210720096 tulenev põhivõlgnevus 500 eurot, intress 37,85 eurot, lepingu hooldustasu 5,32 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 01.04.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 71,96 eurot ning edaspidi nõuda K.M.lt viiviseid alates 02.04.2022.a põhinõudelt 500 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 29% aastas. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõivu 420 eurot ja õigusabikulud 864 eurot. Kostja põhjendused Kostja tunnistab, et on eelpool nimetatud lepingud sõlminud Ü. OÜ-ga ja pole neid kohaselt täitnud. Kostja tunnistab põhinõudeid hageja poolt märgitud suuruses. Kostja selgitus miks ta ei suutnud täita võetud kohustusi on järgmine: Sissetulekud vähenesid, seoses koroonakriisiga ja töökoha kaotusega. Oli tööta ja on hetkel samuti tööta. Kostjal on ka elukaaslane ja tänaseks päevaks 3 pisikest last, kellest pisem sündis xxxxxxxx xxxx. Teised lapsed on x- ja x- aastane, kelle ülalpidamiseks kulub praegune töötutoetus. Kostja on tööta alates 26.11.2021 ja tegeleb aktiivselt uue töö otsimisega. Praegune tööturu seis pole soodustanud kostjal tööle saamist, sobiva töökoha leidmist on raskendanud ka viirused perekonnas ja kolmanda lapse saamine. Kostja ei oska hetkel lubada, millal leiab stabiilse töökoha. Kostja on teadlik, et on rikkunud lepingut, aga ainsana sissetulekut omava isikuna ei julgenud ta sõlmida ka ühtegi kompromisslepingut, sest tõenäosus seda rikkuda oli liiga suur. Kostja ei oska hinnata kui õigesti viivised ja intressid on arvestatud. Kostja taotleb kohtult viiviste ja intresside vähendamist seaduses ettenähtud suuruseni, sest peab lepingujärgset suurust praegusel ebastabiilsel ajal liiga suureks ja raskendavaks asjaoluks. Kostja taotleb kohtult, et tema kohustustele ei lisataks jooksvat viivist alates 02.04.2022 lepingujärgses määras seoses lepingutega Y210119115 ja Y210720096. Kohtu põhjendused

viivisemäärad tühised, sest ületavad kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõudeid. Viivis põhinõudelt 1426,86 eurot arvestusega 20.10.2021-1.04.2022 seadusjärgses määras on kokku 61,92 eurot ja põhinõudelt 500 eurot arvestusega 27.08.2021-5.05.2022 27,62 eurot. 9.Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulusid kokku 75 eurot. Hageja on edastanud kostjale nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi 27.06.2021, 27.08.2021, 27.10.2021 ja 27.11.2021. Kohus leiab, et kõigi lepingute puhul on saadetud meeldetuletuskirjad ühel ja samal päeval, seega ei ole põhjendatud meeldetuletustasude väljamõistmine kõigilt lepingutelt. Kohus rahuldab sissenõudekulud 40 euro osas. 10.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr Y210119115 alusel põhivõlgnevus 1426,86 eurot, intress 177,20 eurot, lepingu hooldustasu 15,85 eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja viivis 61,92 eurot ja laenulepingust nr Y210720096 alusel põhivõlgnevus 500 eurot, intress 37,85 eurot, lepingu hooldustasu 5,32 eurot ja viivis 27,62 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 12.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 420 eurot ja kulutused õigusabile 864 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. 13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu kokku 420 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulusid so 240 (3x80) eurot, koos käibemaksuga 288 eurot, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukuse astet. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kvalifikatsioonist tulenevalt diferentseerida juristist, advokaadist ja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäärasid. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi/vandeadvokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus

nr 2-18-12374, p 13.4). Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 708 eurot (riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 288 eurot, koos käibemaksuga). 14.Kohus jättis menetluskulud 6% ulatuses hageja kanda ja 94% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 42,48 eurot ja kostja kanda 665,52 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 665,52 eurot. 15.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 665,52 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 16.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.