A. P. hagi T. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2772 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja A. P. , ik XXX, lepinguline esindaja vandeadv K. A., kostja T. O. , ik XXX, lepinguline esindaja vandeadv I. L.,
Kohtuistungi tomumise aeg
8. aprill 2022
Protokollija
istungisekretär T. L.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. P. hagi T. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista T. O. lt A. P. i kasuks T. O. poolt tehtud 9. septembril 2020 tasaarvestusavalduse tulemusel 2400 eurot.
3.Jätta A. P. i kahju hüvitamise nõue summas 72 eurot rahuldamata.
4.Jätta A. P. i poolt tasutud riigilõiv 86,6 % ulatuses T. O. kanda ja 13,4 % ulatuses hageja kanda, muud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Välja mõista T. O. lt A. P. i kasuks menetluskulude katteks 238.15 eurot, millelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.A. P. (hageja) esitas T. O. (kostja) vastu hagi võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX suulise laenulepingu, mille alusel tegi hageja XXX kostja arveldusarvele laenumakse summas 2700 eurot. Hageja ütles laenulepingu üles 08.09.2020 ja esitas nõude laenusumma tagastamiseks hiljemalt 09.09.2020. Kostja ei ole määratud tähtajaks laenusummat tagastanud. Kuna kostja laenu tagasi ei maksnud oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole, kes koostas avalduse laenulepingu ülesütlemiseks ning nõudekirja laenusumma tagastamiseks, mille eest maksis hageja kohtuvälise kuluna 72 eurot. Hageja nõuab kostjalt kohtuvälise õigusabi kasutamisel tekkinud kahju 72 eurot hüvitamist. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. 09.09.2020 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse, mille tulemusena on hageja nõue lõppenud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Teostatud tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud olid kostja sülearvuti lõhkumine ja tema suhtes lähisuhtevägivalla toimepanek 26.07.2018. Hageja ründas füüsilist jõudu kasutades 26.07.2018 kostjat ja purustas kostjale kuuluva äriklassi sülearvuti Lenovo Thinkpad T450s. Intsident toimus XXX asuvas korteris. Kostja ja hageja elasid enne nimetatud sündmust koos. Hommikul umbes kella üheksa paiku tuli hageja koju, olles öösel viibinud kostjale teadmata kohas. Hageja võttis tekkinud sõnavahetuse käigus arvuti ja lõhkus selle. Kostja soovis seejärel köögist põgeneda, kuid hageja takistas teda. Hageja tuli kostjale kallale, lükkas kostjat korduvalt vastu seina, hoides tema käsivartest tugevalt kinni. Kostja karjus appi, mille tulemusena lõpetas hageja vägivallatsemise ja kostja sai põgeneda lukustatavasse pesuruumi, kust pärast mõnda aega väljus ja korterist lahkus. Kostja käsivarred olid vägivalla tagajärjel muljutud ja sinised, alaseljal ja paremal reiel ning puusal olid suured sinised hematoomid. Kostja vigastusi nägid samal päeval kostja sõbranna T. K. ja tema ema U. K. , sest kostja läks samal päeval nende juurde, et sündmuste järgselt tuge saada. Samuti tekkisid kostjal unehäired ja isutus, kostja kaal langes märkimisväärselt ja vastavad stressist tingitud ilmingud kestsid pool aastat pärast viimast vägivallaintsidenti. Kasutuskõlbmatuks muutunud sülearvuti turuhind lõhkumise hetkel oli 1500 eurot. 08.04.2022 toimunud kohtuistungil nõustus kostja esindaja, et lõhutud arvuti väärtuseks võib lugeda hageja poolt pakutud 344 eurot. Kostjal ei ole tõendeid arvuti väärtuse kohta. Kostja märkis, et juhul, kui kohus peaks leidma, et 09.09.2020 tasaarvestusavaldusega ei ole nõue kogu ulatuses lõppenud, siis arvestada ka 05.04.2018 lähisuhtevägivallaga tekitatud mittevaraline kahju tasaarvestatava nõudena hageja vastu. 05.04.2018 toimunud lähisuhtevägivalla intsident toimus Rõngu vallas Piigandi külas. Hageja surus kostja selili diivanile, hoidis kaelast kinni, mille tagajärjel ei saanud kostja lühikese ajaperioodi jooksul hingata. Kostja kaelale tekkisid sinised muljumisjäljed. Kinnitamaks tasaarvestusvalduse aluseks olevaid asjaolusid, andis kostja ütlusi vande all 16.12.2021 toimunud kohtuistungil. Samal istungil andis vande all ütlusi ka hageja tunnistaja
T. K. .
Hageja vastuväited tasaarvestusavalduse osas
3.Kostja ei ole hagiavalduses esitatut vaidlustanud, seega on täidetud hageja nõude rahuldamiseks olevad eeldused. Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestusega, sest kostjal puudus ja puudub ka käesoleval ajal nõue hageja vastu, millega oleks saanud või saaks hageja
nõuet tasaarvestada. Kostja on tuginenud väidetavatele kahju juhtumitele alles peale seda, kui hageja esitas kostjale laenusumma tagastamise nõude. Hageja hinnangul on kostja soovinud 09.09.2020 e-kirjaga tekitada hageja vastu olematu nõude väidetava aastatetaguse juhtumi osas, mille toimumist hageja ei tunnista. Kostja tasaarvestus ei ole kehtiv, sest tasaarvestuseks on kasutatud olematut nõuet. Hageja vaidleb täielikult vastu sellele, et ta on XXX rünnanud kostjat füüsilist jõudu kasutades ning tekitanud kostjale mittevaralist kahju, samuti et ta on XXX lõhkunud kostjale kuuluva sülearvuti Lenovo Thinkpad T450s ja tekitanud sellega varalise kahju 1500 eurot. Kostja esitatud fotodega ei ole tõendatud varalise kahju tekitamine hageja poolt. Kohtule esitatud fotodel kujutatud katkist sülearvutit ei ole võimalik seostada väidetava XXX juhtumi ega ka kohtumenetluse pooltega ega nende väidetava tegevusega. Kuigi hageja ei tunnista sülearvuti lõhkumist ega sellega kahju tekitamist, märkis hageja, et kostja esitatud fotodel kujutatud kasutatud arvuti maksumus ei ole suurem kui 344 eurot. Samuti vaidleb hageja täielikult vastu sellele, et hageja on 05.04.2018 tekitanud kostjale valu ja/või kehavigastusi ning mittevaralist kahju. Kinnitamaks oma vastuväited tasaarvestusavaldusele andis hageja ütlusi vande all 16.12.2021 toimunud kohtuistungil. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu suulise laenulepingu alusel 2700 euro ulatuses ja jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 72 eurot.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX suulise laenulepingu, mille alusel tegi hageja XXX kostja arveldusarvele makse summas 2700 eurot selgitusega „laen“. 16.12.2021 toimunud kohtuistungil ütles kostja, et ta ei küsinud hagejalt otseselt laenu. Hageja pakkus kostjale välja, et annab raha. Kohtu hinnangul on kostja, vastu võttes temale üle kantud rahasumma, mille selgitusse on märgitud „laen“, sõlminud suulise laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 2700 eurot. Kohtule esitatud andmete alusel puudus poolte vahel kokkulepe laenu tagastamise tähtaja osas. VÕS § 398 lg 1 näeb ette, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu ülesütlemise avalduse ning laenusumma tagastamise nõude kohaselt teatas hageja 07.07.2020 kostjale, et ütleb suulise laenulepingu üles kahekuulist etteteatamise tähtaega arvestades ning loeb lepingu ülesöelduks 08.09.2020. Hageja esitas kostjale nõude laenusumma tagastamiseks hiljemalt 09.09.2020. Kostja ei ole ülesütlemisavaldusele vastuväiteid esitanud. Seega on hageja nõue laenu tagastamiseks summas 2700 eurot muutunud sissenõutavaks.
6.Hageja õigussuhte lahendamiseks kantud kohtuvälise kulu väljamõistmise nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on 08.01.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p-s 15 selgitanud, et hageja võib kahju hüvitamist nõuda VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel järgmiste eelduste esinemisel: - kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS §115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; - hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS §127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §127 lg 4). Hagiavalduse kohaselt oli hagejal vajalik kasutada professionaalset õigusabi selleks, et vormistada laenulepingu ülesütlemise avaldus viidetega asjaomastele õigusnormidele. Arvestades seda, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu laenuleping ning VÕS § 398 lg 1 esimese lause järgi tekkis kostjal laenusumma tagasimaksmise kohustus alles pärast laenulepingu lõppemist selle ülesütlemise tagajärjel, ei ole kohtu hinnangul hageja laenulepingu ülesütlemisavalduse koostamiseks kantud kulu väljamõistmine kostjalt õiguslikult põhjendatud. Hageja õigusabikulu kandmise ajaks ei olnud kostja veel kohustust rikkunud. Hageja õigusnõustamisega tekkinud kulu ei ole seotud kahju tekkimisega ning selle väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud.
7.Arvestades seda, et kohus rahuldas osaliselt hageja hagi, vaatab kohus järgnevalt läbi kostja poolt esitatud menetluslikud tasaarvestusavaldused, mis oli esitatud juhuks, kui kohus hageja hagi rahuldab.
8.Kostja esitas hageja vastu tasaarvestusavalduse kogu nõude ulatuses seoses varalise ja mittevaralise kahju tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (p 2) ja kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega (p 5). Inimese keha ja tervis on absoluutne õigushüve, mille kahjustamine on keelatud ehk õigusvastane. Teise isiku absoluutsete õigushüvedega peab igaüks arvestama ning hoiduma nende kahjustamisest. Absoluutsete õiguste rikkumise korral on rikkujal kahju hüvitamise kohustus, kui rikkuja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega mittevaralise hüvitise saamiseks tervisekahjustuse tekitamise korral ei pea kannatanu tõendama muud, kui et kahju tekitaja on kahjustanud tema tervist ning ta vastutab selle eest. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
10.Kohus hindab esmalt kostja tasaarvestusavaldust seoses XXX toimunud sündmusega. Kohtu hinnangul on lähisuhtevägivalla asjaolude väljaselgitamine, arvestades ajafaktorit (ligi 4 aastat hiljem) ja muude esmaste tõendite (nt politsei väljakutsumine, EMO-sse pöördumine vms) puudumist komplitseeritud. Kuna kostjal puudusid muud tõendid XXX toimunu tõendamiseks, kuulas kohus 16.12.2021 kohtuistungil vande all üle hageja, kostja ja tunnistaja T. K.i. Tunnistaja kohtus kostjaga 26.07.2018 pärast kostja poolt kirjeldatud vägivalla intsidenti. Seega tunnistaja ise sündmust pealt ei näinud. Hageja ja kostja vande all antud ütlused toimunu kohta on vastuolulised: hageja eitab kostjale kallale minemist ning valu ja varalise kahju tekitamist. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt nägi ta kostjat samal päeval Lõunakeskuses, kostja oli näost ära ja ta oli nutnud. Kostja oli rääkinud, et hageja tuli talle kallale ning näitas tunnistajale oma käsi, mis olid muljutud, randmete juures olid punased laigud, mis hakkasid siniseks minema. Oli näha, et jõudu oli kasutatud. Hageja ütluste kohaselt oli poolte vahel arusaamatusi ja lahkhelisid. Samas hageja ei mäleta, mis lahkhelid poolte vahel olid ning miks kostja päevapealt, just 26.07.2018 ühisest üürikorterist lahkus. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja ei mäleta, mis põhjusel kostja ühisest üürikorterist välja kolis ja nende kooselu lõppes. Kohus loeb kostja vande all antud ütlustega ja tunnistaja T. K. ütlustega tõendatuks, et hageja tarvitas 26.07.2018 kostja suhtes füüsilist vägivalda. On eluliselt usutav, et vastu seina lükkamine ning randmetest kõvasti kinnihoidmine, mille tagajärjel tekivad muljumisjäljed, tekitavad füüsilist valu ning kostja tundis ründe ajal valu – seega tekitas hageja kostjale füüsilist valu. Valu suurust suudab hinnata vaid kannatanu ise, sest tegemist on subjektiivse tundega. Kostja 27.04.2021 menetlusdokumendis kirjeldatud alaseljale, paremale -
reiele ja puusale hematoomide tekkimist ja nende põhjust ei ole kohtule esitatud tõenditega võimalik tuvastada. Tunnistaja neid ei näinud ning temale neid kostja poolt ei kirjeldatud. Kohus leiab, et füüsiline rünne ja sellega valu tekitamine rikub isiku isikupuutumatust, sõltumata sellest kui pikalt see ajaliselt kestab. Tervisekahjustuse tekitamise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Hageja rünne kostja suhtes oli kostja jaoks ebameeldiv, tekitas valu ja pärast intsidenti valdas kostjat hirm üksi olemise ja hageja poolt jälitamise ees. See, et kostja esitas oma nõude alles tasaarvestusavaldusega laenu tagastamise kohustuse täitmise tähtajal, ei tähenda, et nõude aluseks olevat sündmust ei oleks olnud ja kahju ei oleks tekkinud. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja tekitas kostjale 26.07.2018 ründega õigusvastaselt kahju. Kahju, st valu ja kannatuste ning hageja tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos. Hageja ei ole toonud välja oma süüd välistavaid asjaolusid (VÕS § 1050). Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist.
11.Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 127 lg 6, VÕS § 134 lg 5). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2).
12.Kostja ei ole kohtule esitatud menetlusdokumentides mittevaralise kahju suurust märkinud. Hagejale esitatud tasaarvestusavalduses hindas kostja nimetatud rünnakuga seonduva varalise ja mittevaralise kahju suuruseks 5000 eurot (kostja 11.10.2021 vastuse lisa 1).
13.Arvestades hageja ründe ulatust ja laadi, samuti asjaolu, et kostja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude alles kaks aastat pärast ründe toimumist seoses asjaoluga, et hageja nõudis kostjalt laenulepingu täitmist, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kostja mittevaralise kahju suuruseks 300 eurot.
14.Tasaarvestusavalduse kohaselt lõhkus hageja 26.07.2018 intsidendi käigus kostjale kuuluva arvuti, mille väärtuseks võib poolte kokkuleppel lugeda 344 eurot. Hageja eitab kostja arvuti lõhkumist. Kostja ütluste kohaselt tuli hageja köögilaua juurde, võttis arvuti ja peksis mitu korda vastu lauaäärt puruks. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt oli kostja öelnud tunnistajale, et A. P. „lõi tal selle arvuti sealt eest ära, puru.“. Tunnistaja ei mäleta, et ta oleks pärast intsidenti katkist arvutit näinud. Arvestades seda, et kostja ja tunnistaja kirjeldused arvuti lõhkumise viisi osas on erinevad ning tunnistaja ei mäleta, et ta oleks väidetavalt lõhutud arvutit vahetult pärast intsidenti näinud, ei saa esitatud tõendite pinnalt lugeda tõendatuks, et hageja lõhkus kostja arvuti 26.07.2018.
15.Arvestades seda, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu summas 2700 eurot ja kohus tunnustab kostja tasaarvestatavat nõuet 300 euro ulatuses, st tasaarvestus ei ole täies ulatuses võimalik, annab kohus hinnangu ka väidetavalt 05.04.2018 toimunud intsidendile.
16.Kostja poolt avaldatu kohaselt ei rääkinud ta 05.04.2018 toiminud intsidendist lähedastele, sest oli piinlik, et selline asi temaga juhtus. Kohtu jaoks on usutav, et sündmuste ja läbielatu jagamine on raske. Samas on paratamatu, et see omakorda raskendab hiljem toimunu tõendamist. Kuna kostja on esitanud mittevaralise kahju tasaarvestuse nõude hageja vastu, peab kostja suutma nõude aluseks olevaid asjaolusid vähemalt kaudsete tõenditega tõendada. 05.04.2018 sündmuse kohta on kohtul hageja ja kostja poolt antud vande all ütlused, mis on täiesti vastandlikud. Muid tõendeid toimunu kohta ei ole. Seega ei ole kohtule esitatu alusel tõendatud, et hageja tungis kostjale 05.04.2018 kallale ja tekitas tervisekahjustuse.
17.VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus on tunnustanud kostja tasaarvestavat nõuet 300 euro ulatuses, mistõttu on alates 09.09.2020 lõppenud hageja rahaline
nõue kostja vastu samas ulatuses. Tasaarvestamata ulatuses, so summas 2400 eurot kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja 2772 euro suuruse rahalise nõude 2400 euro, so 86,6 % ulatuses. Hageja menetluskulud on riigilõiv 275 eurot ja õigusabi kulu 984 eurot. Kostjal menetluskulud puuduvad ning kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja hagi osalist rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jagada hageja tasutud riigilõiv poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele ning muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega kostja kanda jääb 275 euro suurusest riigilõivust 86,6 %, so 238.15 eurot ja hageja kanda 13,4 % ehk 36.85 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 238.15 eurot ja jätab ülejäänud osas hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal maksta viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.