Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 03.03.2021 sõlmis kostja (laenuvõtja) xxx OÜ-ga (registrikood xxx, edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr xxx 1000,00 EUR saamiseks. xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 03.03.2021. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt täitma ei asunud. Peale laenulepingu sõlmimist ei ole kostjalt laekumisi toimunud. 19.06.2021 edastas xxx OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (Lisa 8), milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 29.07.2021 edastas xxx OÜ kostjale nõude laenulepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks, milles teatas, et kõik Lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjale, s.o A M`ile toimetati hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.03.2022.a teate avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 37% aastas (lepingu järgi) tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et xxx OÜ ja kostja on kokku leppinud sõlmitud lepingu põhitingimuste punktis 1.10 ja üldtingimuste punktis 3.7 tüüptingimuses, mille kohaselt xxx OÜ-l on õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist samas ulatuses intressimääraga tulenevalt laenulepingu üldtingimuste intressimäärale 37% aastas. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Seega on viivisenõue iseenesest põhjendatud, kuid kohus ei nõutu viivisemääraga. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). Kohus on seisukohal, et xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega xxx OÜ ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 37% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning xxx OÜ on kutsevõi majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise päeva sissenõutavaks muutunud viivis krediidikonto arvelduslepingu nr xxx alusel 68,38 euro ulatuses. Viivise arvestuse algus 04.04.2021 01.01.2022 Kokku

Viivise arvestuse lõpp 31.12.2021 09.02.2022

Võlgnevus, eur

Viivitatud päevade arv

Viivise määr aastas / 360 päeva 8% / 360 8% / 360

Viivise summa, eur

59.616416 8.76712 68,38

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõudelt 1000 eurot alates 10.02.2022.a täitmiseni täitmiseni lepingujärgses määras 37% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhisumma tasumata osalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras alates 10.02.2022.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 576 eurot (käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 315,00 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ka õigusabikulud 50,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Hagihinnalt tuli tasuda riigilõivu summas 315 eurot ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista vaid see summa. Asja materjalidest ei nähtu, et käesoleva tsiviilasja

raames oleks läbitaud ka maksekäsukiirmenetlus, seega tuleb hageja taotletud maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot jätta kostjalt välja mõistmata. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.