Osaühing Tefire Group hagi Ingatlan otthon OÜ (likvideerimisel) (end. OÜ Kederer KV) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 341, 86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Tefire Group, reg.kood: 10588738 Hageja lepinguline esindaja: jurist Fränk Valdmann, e-post: xxx Kostja: Ingatlan otthon OÜ (likvideerimisel) (end. OÜ Kederer KV), reg.kood 10230818 Kostja seaduslik esindaja: X ja volituse alusel: Janek Odinec, e-post: xxx; xxx 18.03.2025 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Ingatlan otthon OÜ (likvideerimisel) hageja Osaühing Tefire Group kasuks välja põhivõlg 11 522, 40 eurot ja viivis 5381, 19 eurot.
3.Mõista kostjalt Ingatlan otthon OÜ (likvideerimisel) hageja Osaühing Tefire Group kasuks välja põhivõlalt (11 522, 40 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta kostja Ingatlan otthon OÜ-lt (likvideerimisel) kanda.
5.Mõista kostjalt Ingatlan otthon OÜ (likvideerimisel) hageja Osaühing Tefire Group kasuks välja menetluskulud 3456, 99 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Määrata, et kostjal tuleb hagejale väljamõistetud menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ
arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 714427762. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt Viskari OÜ (edaspidi kui kostja) küsis avaldajalt 21.04.2020. a ekirja teel hagejalt hinnapakkumise Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistöödele. Hageja vastas e-kirja teel kostjale 27.04.2020. a kus tõi välja hinnapakkumise küsitud töödele, mille hageja 02.09.2020. a e-kirjaga kinnitas: 1. Väike Rae 19/1 tuletõkkevärvimine R30 ja R60 ning pinnavärviga: • Rõdukonstruktsioonide katmine tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga: 3864.-EUR+km. • Veksel/POK talade katmine tuletõkkevärviga R60 ja pinnavärviga: 937.-EUR+km. 2. Väike Rae 19/2 tuletõkkevärvimine R30 ja R60 ning pinnavärviga • Rõdukonstruktsioonide katmine tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga: 3864.-EUR+km. • Veksel/POK talade katmine tuletõkkevärviga R60 ja pinnavärviga: 937.EUR+km. Hageja teostas tellitud tööd, ning edastas kostjale akti 30.12.2020. a seisuga teostatud töödest summas 9273,60 EUR. Hageja märgib, et nimetatud aktiga akteeritud osa tellitud tööst, mis nähtub akti järjekorra nr 1 „Hoone 19-1 ja 19-2 rõdude terase tuletõkkevärvimise R30 ja pinnavärvimine“ summas 7728,00 EUR, millele lisandub käibemaks 1545,60 EUR, so kokku 9273,60 EUR. Hageja edastas kostjale teostatud tööde eest arve nr 202072 (30.12.2020. a) summas 9273,60 EUR. Kostja ei ole hageja arvet kuni käesoleva hetkeni tasunud. Hageja teostas ka ülejäänud pakkumise alusel ja 30.12.2020. a teostatud tööde aktis järjekohal nr 2 tellitud tööd „Hoone 19- 1 ja 19-2 vekseltalade terase tuletõkkevärvimise R60 ja pinnavärvimine“ summas 1874,00 EUR, millele lisandub käibemaks ning ka kostja poolt tellitud lisatööd „Tuletõkkeseintes ja lagedes avade tulepüsivaks tihendamine“ summas 619,00 EUR, millele lisandub käibemaks, ning edastas kostjale 22.02.2021. a e-kirja teel nimetatud tööde kohta dokumentatsiooni ja ka arve nr 210247 (22.02.2021. a) summas 2991,60 EUR. Kostja on jätnud nimetatud arve tasumata kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni. Hageja täitis kostja poolt esitatud tellimused ja on tellitud tööd teostanud ja kostjale üle andnud. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest tasumiseks arved, mille kostja on jätnud kuni hagiavalduse esitamiseni täies ulatuses tasumata. Kostja ei ole teostatud tööde osas pretensioone esitanud. Kostjal on jätkuvalt hagejale tasumata arved kogusummas 12 265,20 EUR. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust põhisummas 12 265,20 EUR. Hageja arvestab viiviseid alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse esitamiseni 18.03.2022. a seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas so 0,0219% päevas iga viivitatud päeva eest, kokku summas 1095,45 EUR. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale
viiviseid summas 1095,45 EUR. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised põhisummalt 12 265,20 EUR alates avalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja ei nõustu, et arvel esitatud maht oli kokkulepitust suurem ning et tööd ei ole korrektselt üle antud, samuti hageja ei nõustu, et puudusid materjalide sertifikaadid, mistõttu kostjale on tekkinud kahju. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväidetega seoses tõstuki rikkumisega ja sellega seoses kostjale väidetavalt tekkinud kahjuga. Hageja selgitab, et 21.04.2020. a pöördus kostja hageja poole ja palus hinnapakkumist Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistöödele. Hageja vastas 27.04.2020. a ning teatas järgmised tööde hinnad mõlemale hoonele (Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2): Rõdukonstruktsioonide katmine tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga: 3864.-EUR+km ja Veksel/POK talade katmine tuletõkkevärviga R60 ja pinnavärviga: 937.-EUR+km. Eeltoodust tulenevalt kahe hoone rõdukonstruktsioonide värvimistööd kokku on 7728 eurot + käibemaks (3864,00 eurot x 2 hoonet) ja kahe hoone veksel/POK talade värvimistööd kokku on 1874,00 eurot + käibemaks (937,00 eurot x 2 hoonet). Kostja vastas 02.09.2020. a, et on hinnapakkumisega nõus ning töödega saab osaliselt alustada. Arve nr 202072 on esitatud summas 7728,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1545,60 eurot, kokku 9273,60 eurot hinnapakkumise alusel tehtud tööde eest, s.o. Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete rõdukonstruktsioonide katmine tulekaitse ja pinnavärviga. Arvel nr 210247 kajastub Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete veksel/POK talade katmine tulekaitse ja pinnavärviga summas 1874,00 eurot ilma käibemaksuta vastavalt hinnapakkumisele. Arvel nr 210247 kajastub täiendavalt Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete tuletõkkeseintes ja lagedes avade tulepüsivaks tihendamine summas 619,00 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esitab kirjavahetuse, mille kohaselt leppisid pooled kokku ühe hoone kaabli läbiviikude tulepüsivaks tihendamises hinnaga 386.-EUR+km, s.o. kahe hoone eest kokku 772,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kokkulepitud ja arvetel kajastatud tööd teinud ning esitab kõnealuse asjaolu tõendamiseks fotod tehtud töödest. Hageja esitab fotod teostatud rõdupiirete värvimistöödest, veksel/POK talade värvimistöödest ning läbiviikude tulepüsivaks tihendamise töödest. Hageja esitab ka foto tulekaitsevärvimisel kasutatud tulekaitsevärvi FIRETEX FX2005 konteinerist. Täiendavalt tõendab tööde teostamist hageja poolt Ehitusregistrile esitatud ehitustööde päevik, kus on muuhulgas märgitud järgmised Tefire teostatud tööd: 07.09.2020 Hoone 19/1 esimese korruse rõdu talade tuletõkke värvimine (ehitustööde päevik teine, lk 28), 30.09.2020 Hoone 19/1 teise korruse rõdude teraskostruktsiooni tuletõkke värvimine (ehitustööde päevik teine, lk 46), 01.10.2020 Hoone 19/1 teise korruse rõdude teraskostruktsiooni tuletõkke värvimine (ehitustööde päevik teine, lk 47), 02.10.2020 Hoone 19/1 teise korruse rõdude teraskostruktsiooni tuletõkke värvimine (ehitustööde päevik teine, lk 48), 12.11.2020 Hoones 19/1 metallrõdude tuletõkke värvimine (ehitustööde päevik teine, lk 77), 13.11.2020 Hoone 19/1 tuletõkke värvimine teras rõdud (ehitustööde päevik teine, lk 78). Lisaks on kasutusloa taotlemisel Ehitisregistrisse esitatud zip kaus pealkirjaga „Tefire tuletõkketööd“, mille raames on esitatud Ehitisregistrile kasutatud materjalide, s.o. viimistlusvärvi C237 ja tulekaitsevärvi FX2005 sertifikaadid ning lisaks värvikihi paksuse mõõdistamistabelid rõdude ja vekseltalade kohta Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonetes ja tuletõkkevärvimise tööde teostamise akt. (Eeltoodud tõendid koostoimes tõendavad, et hageja on arvetel kajastatud tööd teinud. Muuseas on korterelamutele Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 väljastatud kasutusluba vastavalt 15.09.2022 ja 23.11.2022.
Kostja vastuväited
3.Kostja leiab, et hagi on alusetu eelkõige põhjustel, et hageja pole tõendanud töövõtulepingu põhitingimusi ega tasu sissenõutavaks muutumise eeldusi: 1. Milliste tööde teostamine kokku lepiti (millal ja kelle vahel) 2. Milline tasu tööde teostamise eest kokku lepiti 3. Milline tööde teostamise tähtaeg kokku lepiti 4. Et tööd faktiliselt valmisid ja millal (VÕS § 637 lg 3). Lepingu sõlmimiseks on vajalik ofekt ja aktsept. Hageja 18.03.22 menetlusdokumendist nähtub vaid hageja poolt hinnapakkumise esitamine, aga pole ühtegi tõendit, et sellele ka kostja poolt aktsept anti. Seega selle hinnapakkumise alusel ei saa lugeda poolte vahel lepingut sõlmituks. Hageja poolt nn I etapi ehitustööde teostamist ei tõenda 30.12.2020 akt, sest see on vaid hageja enda poolt allkirjastatud. Töövõtja poolt koostatud ja ühepoolselt allkirjastatud aktiga ei saa ehitustööde faktilist teostamist tõendada. Samuti ei saa arve esitamise faktiga teenuse osutamist tõendatuks lugeda. Nimelt igaüks võib esitada mõnele isikule mistahes sisu ja suurusega arve, kuid selline arve iseseisvalt ei tekita kehtivat maksekohustust. Hageja poolt nn II etapi ehitustööde teostamist ei tõenda hageja poolt 22.02.2021 saadetud e-kirjad, millega on saadetud dokumentatsioon ja arve. Nendes e-kirjades ei ole kostja tööde vastuvõtmist kinnitanud. Kuivõrd põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisnõue. Kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu mistahes nõue, millega kostja ei nõustu, ning see kuulub rahuldamisele, siis, tasaarvestab kostja hageja väidetavate nõuete summas, oma vastunõudega summas vähemalt 3 451,40 eurot, so hageja oma töövõttu teostades rikkus tõstuki, mis hilisemalt vajas mitte ainult värvist puhastamist, vaid ka remonti. Storent OÜ on esitanud kostjale remondi eest nõude summas 3451,40 € (kostja 03.05.2022 vastuse punkt 5.5 ja lisa 1). Nimetatud õiguse olemasolu on möönnud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-23-11. Mis puudutab kostja vastunõude aluseks oleval arvel saajat, siis selgitab kostja, et kostja kasutas ehitustööde tegemiseks, sh andis alltöövõtjatele kasutamiseks, OÜ-le Tee ja Tee poolt renditud tõstukit, mis oli ehitusobjektil. Selle tõstuki lõhkus hageja ära. OÜ Tee ja Tee lasi selle ära remontida, mistõttu arve remondi eest esitati OÜ-le Tee ja Tee. Kostja kohustus selle kulu OÜ-le Tee ja Tee hüvitama. Mis puudutab kostja vastunõude aluseks oleval arvel saajat, siis esitab kostja nimetatu osas täiendavad tõendid esimesel võimalusel.
4.Kostja leiab täiendavalt, et hageja 15.05.23 menetlusdokumendi lisa 1 ei tõenda hageja poolt tööde teostamist, kostjale üle andmist ja hageja väidetava tasunõude sissenõutavaks muutumist. Samuti ei ühti jätkuvalt hageja poolt väidetavalt poolte vahel kokku lepitud summad hageja arvete summadega. Seda isegi arvestades hageja eeltoodud väidetavat selgitust. Siinkohal tuleb arvestada, et hageja tunnistab oma 22.02.2021 e-kirjas, et reaalselt oli maht suurem. Kuna väidetava nõude aluseks olev arve on pakkumustes toodud summadest suurem, siis pole kuidagi jälgitav summa suurenemine. Arvestades eeltoodut on alusetud, valed, paljasõnalised ja tõendamata ka hageja väited, et hageja on kokkulepitud ja arvetel kajastatud tööd teinud ning esitab kõnealuse asjaolu tõendamiseks fotod tehtud töödest. Mis puudutab hageja väiteid seoses sellega, justkui ei oleks kostja esitanud pretensioone vms., siis kuna kohtusse on pöördunud hageja, siis on hagis esitatud asjaolude tõendamise koormis hagejal. Seetõttu on kostja jätkuvalt seisukohal, et muuhulgas ei ole hageja tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist; väidetavalt sõlmitud lepingu tingimusi (ese, kogus, hind jne.); väidetavalt sõlmitud lepingu täitmist ja tööde kostjale üle andmist; väidetava nõude sissenõutavaks muutumist; töö juurde kuuluvate dokumentide kostjale üle andmist; jne. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu mistahes nõue, millega kostja ei nõustu, ning see kuulub rahuldamisele, siis jääb kostja ka alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse juurde, tasaarvestades hageja nõude, hageja väidetavate nõuete summas, oma vastunõudega summas vähemalt 3 451,40 eurot (kostja 03.05.2022 vastuse punkt 5.5 ja lisa 1). Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud poolte poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele
osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Hageja on esitanud nõude töövõtulepingu alusel tasu saamiseks. Kostja on jäänud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud milliste tööde teostamine kokku lepiti (millal ja kelle vahel); milline tasu tööde teostamise eest kokku lepiti; milline tööde teostamise tähtaeg kokku lepiti ja et tööd faktiliselt valmisid ja millal. Kostja on jäänud ka alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse juurde summas vähemalt 3 451,40 eurot.
7.1.Töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping (võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1). Üldise ja töövõtulepingute puhul järgitava tõendamiskoormise järgi peab hageja tooma esile ja vaidluse korral tõendama lepingu sõlmimise ja tingimused, mille alusel ta töövõtutasu nõuab, samuti tasu sissenõutavaks muutumise eeldused. Kokkuleppe tõendamiseks ei ole lepingudokument ainus võimalik tõend, vaid VÕS § 9 lg 1 järgi on piisav tahteavalduste vahetamine, kui on selge, et lepingupooled saavutasid kokkuleppe. Nõustumus lepingu sõlmimiseks võib olla antud vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4, VÕS § 20 lg 2). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Riigikohus on 08.06.2016 lahendis nr 3-2-1-43-16 osundanud, et leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13). Riigikohtu 16.11.2011 lahendis nr 3-2-1-101-11 on märgitud, et tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. Lepingut võib VÕS § 13 lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel.
7.2.Asjas esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et 21.04.2020 pöördus kostja hageja poole ja palus hinnapakkumist Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistöödele. Hageja saatis kostjale 27.04.2020 hinnapakkumise Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 osas, so rõdukonstruktsioonide katmine tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga: 3864.-EUR+km ja veksel/POK talade katmine tuletõkkevärviga R60 ja pinnavärviga: 937.EUR+km. Kostja vastas 02.09.2020, et on hinnapakkumisega nõus ning töödega saab osaliselt alustada (tl 5 I kd). Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu tööde teostamiseks Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 rõdukonstruktsioonide katmiseks tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga ning veksel/POK talade katmiseks tuletõkkevärviga R60 ja pinnavärviga leppides kokku ka tööde hinnas. Seega, põhiasjades (tööde maht, olemus ja tööde hind) lepiti kokku. Tähtaega tööde teostamiseks kokku ei lepitud. Tuvastatult on hageja esitanud kostjale 30.12.2020 teostatud tööde (vahe)akti, mis vastab eelpool esitatud hinnapakkumisele (tl 6-7 I kd) ning vastavuses aktiga ka arve nr 202072 summas 9273,60 eurot, millel on mh kirjas, et
pretensioonid tuleb esitada 5 päeva jooksul (tl 8 I kd). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks teostatud töödele pretensioone 5 päeva jooksul esitanud. 10.02.2021 ja 19.02.2021 on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles soovib kaetud tööde akte, vekslite värvimõõdistuse protokolle ja materjalide sertifikaate, lisades, et homme tuleb järelevalve, näitan talle šahtid ette (tl 9-9p I kd), millele hageja vastas ja saatis värvimõõdistuse protokolli 22.02.2021 (tl 9-11 I kd), lisades ka arve nr 210247, millel kajastub vastavuses hinnapakkumisele Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete veksel/POK talade katmine tulekaitse ja pinnavärviga summas 1874,00 eurot ilma käibemaksuta. Vastuskirja kohaselt selgitab hageja kostjale, et arvel on kajastatud ka rida tellitud šahtivahede kohta. Reaalselt oli maht suurem kui sina mulle esmalt ütlesid ja kokkuleppe tegime. Hageja lisab ka, et kostjal on tasumata arve rõdude värvimiste kohta, mis on koostatud detsembri kuu seisuga (tl 9 I kd). Kostja eeltoodule mingeid muid teavitusi ega pretensioone ei esitanud. Nähtuvalt on arvel nr 210247 kajastatud ka Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete tuletõkkeseintes ja lagedes avade tulepüsivaks tihendamine summas 619,00 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et nn lisatöö osas poolte kokkulepet tõendatud ei ole. Ainuüksi hageja vastuskirjaga seda tõendada ei ole võimalik. Hageja poolt esitatud kirjavahetus ega ka fotod (tl 66, tl 132-150 I kd) arvel kajastatud lisatööde kokkuleppimist samuti ei tõenda. Kui ka möönda, et poolte kirjavahetuses on mõeldud sama tööd, mis on kajastatud arvel nr 210247, siis ei sa olla lisatöö kokkulepe hilisem kui arve. Arve on esitatud 22.02.2021, kuid võimaliku lisatöö osas on kostja küsinud hinnapakkumist hagejalt 23.02.2021. Hageja on hinnapakkumise esitanud 24.02.2021, kuid selles sisalduv hind on suurem kui arvel esitatud, kusjuures hageja on vastuskirjas selgitanud mahu suurenemist mitte vähenemist. Fotod on märtsist 2021, so samuti ajast, mis järgnes esitatud arvele. Seega, saab eeltoodu alusel lugeda tõendatuks ja tuvastatuks, et pooled leppisid kokku Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistöödes hinnaga ühe maja kohta 3864.-EUR+km + 937.-EUR+km. Kokkulepet arvel nr 210247 kajastatud töö osas, so Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete tuletõkkeseintes ja lagedes avade tulepüsivaks tihendamine, hageja tõendanud ei ole.
7.3.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 638 alusel on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
7.4.Kohtu hinnangul on asjas esitatud tõenditega, so fotodega (tl 67-108, 109-131; selgitused fotode kohta on hageja poolt esitatud tl 110-164 IV kd), mis haakuvad ka esitatud ehituspäevikute asjakohaste kirjetega (tl 40-40p, 59p-60, 61104p-105), mistõttu ei ole fotod ka tõenditena ebausaldusväärsed, tõendamist leidnud, et hageja on Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistööd teinud 2-s etapis, so esimeses etapis on teinud rõdude värvimise ja teises etapis on teinud veksel/POK talade värvimise. Ajaliselt on töid teostatud novembris, detsembris ja veebruaris. Seega, saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et lõplikult on tööd teostatud ja on valmis hiljemalt veebruaris 2021, kuigi esimene arve on esitatud 30.12.2020 (tl 8 I kd). Kohtu hinnangul on teostatud tööd ka lepingukohased, mis on tõendatud samuti eelviidatud fotode, ehituspäevikute ja lisaks ka kasutatud tulekaitsevärvi sertifikaadi,
Ehitisregistrisse esitatud dokumentatsiooni, sh kasutatud materjalide, s.o. viimistlusvärvi C237 ja tulekaitsevärvi FX2005 sertifikaadid, värvikihi paksuse mõõdistamistabelid rõdude ja vekseltalade kohta ja kasutuslubadega (tl 151 I kd, selgitus, tl 165-165p, 166p IV kd; tl 146, tl 147-197 III kd, selgitus tl 166p IV kd; tl 1-28, tl 29-42 IV kd, selgitus tl 166p-167 IV kd). Kostja hageja tõendite ümberlükkamiseks vastutõendeid esitanud ei ole. Tuvastatult on hageja esitanud kostjale teise arve 22.02.2021 (tl 12 I kd), millel on mh kirjas, et pretensioonid tuleb esitada 5 päeva jooksul ja arve tasumise tähtajaks on määratud 21 päeva, so 15.03.2021. Kostja ei ole hagejale pretensioone esitanud, kuid ei ole kinnitanud ka tööde vastuvõtmist. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole alusetult keeldunud töö vastu võtmisest ehk et tööd olid oluliste puudustega ja ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641). Arved on kostja poolt tasumata. Käesoleval juhul saab nõustuda ka hageja käsitlusega, et kostjal oli võimalik igal ajal objektil teostatud tööd üle vaadata, kuna kostja teostas ise samuti nimetatud objektidel töid (nähtub ehituspäevikutest). VÕS § 638 teise lause kohaselt loetakse töö võlgniku poolse vastuvõtmise kohustuse rikkumise korral vastuvõetuks, kuna võlgnik alusetult ei võtnud vastu valmis tööd. Töö vastuvõtmisest keeldumise õigus on vaid juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Kohtu hinnangul saab eeltoodu alusel asuda seisukohale, et hageja tasu nõue Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistööde eest on muutnud sissenõutavaks, so hageja on tööd valmis teinud, tööd olid lepingukohased ja hageja on andnud kostjale võimaluse tööd vastu võtta, millest kostja on alusetult keeldunud. Kostjalt tuleb hagejale kasuks välja mõista tasu kokkulepitud tööde, so Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistööde eest hinnaga ühe maja kohta 3864.-eurot +km + 937.-eurot +km, kokku summas 11 522, 40 eurot. Arvestatuna eeltoodud põhjendusi, ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja arvel nr 210247 kajastatud tasu summas 619.-eurot+km.
7.5.Hageja on esitanud ka viivise väljamõistmise nõude. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt (12 265, 20 eurolt). VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte teise lause sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab et hageja nõue viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras on samuti põhjendatud osaliselt. Kohus eeltoodud põhjendustel mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude katteks 11 522, 40 eurot ja arvestab sellelt nõudelt seadusjärgse viivise alates nõude sissenõutavaks muutumisest, arvestades antud tähtaega arve tasumiseks, so 21 päeva, so 15.03.2021 kuni otsuse tegemiseni, so 21.10.2025 summas 5381, 19 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 15.03.2021 kuni 21.10.2025 põhivõlgnevuselt
11 522, 40 eurolt summas 5381, 19 eurot ja viivis põhivõlalt (11 522, 40 eurolt) alates 22.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Kostja on esitanud protsessuaalse tasaarvestuse avalduse. Kostja avaldab, et tasaarvestab hageja väidetavate nõuete summas, oma vastunõudega summas vähemalt 3 451,40 eurot, so hageja oma töövõttu teostades rikkus tõstuki, mis hilisemalt vajas mitte ainult värvist puhastamist, vaid ka remonti. Storent OÜ on esitanud kostjale remondi eest nõude summas 3451,40 € (tl 33 I kd, tõend on loetamatu-kohtu märkus). Kostja selgitab, et vastunõude aluseks oleval arvel saaja osas, et kostja kasutas ehitustööde tegemiseks, sh andis alltöövõtjatele kasutamiseks, OÜ-le Tee ja Tee poolt renditud tõstukit, mis oli ehitusobjektil. Selle tõstuki lõhkus hageja ära. OÜ Tee ja Tee lasi selle ära remontida, mistõttu arve remondi eest esitati OÜ-le Tee ja Tee. Kostja kohustus selle kulu OÜ-le Tee ja Tee hüvitama. Kostja avaldas, et esitab ka nimetatu osas täiendavad tõendid, mida kostja teinud ei ole. Hageja kostja nõuet ei tunnista. VÕS § 197 lg 1 järgi juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus) juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab. Üksnes arvete esitamisest nõuet ei teki. Tasaarvestuse eelduse olemasolu peab tõendama see pool, kes tasaarvestust taotleb. Käesoleval juhul on eeltoodud asjaolud kostja tõendada. Kohus on menetluses selgitanud, et kostjal lasub tõendamiskoormis tasaarvestuseks esitatud nõude osas (menetluse korraldamise kiri, tl 55-57 IV kd ja kohtuistung, tl 102p IV kd). Kostja tõendamiskoormist täitnud ei ole ning esitatud alusel ei ole kohtul võimalik kostja tasaarvestusega arvestada, mistõttu jätab kohus kostja taotluse tasaarvestuseks rahuldamata.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud oma mentluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks käesolevas asjas on riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 910 eurot ja esindustasu 2770 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja selgitab, et OÜ Julianuse Õigusbüroo osutas käesolevas asjas kliendile teenust 110,00 eur/h ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 714427762. Kostja hageja menetluskulude vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul on hagilt tasumisele kuulunud riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti vastab õigusabi kulu tehtud menetlustoimingutele ja on mõistlik. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-21-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159- 16, p 24). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 3456, 99 eurot (3680 x 0,9394=3456,99) ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni
täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotluse alusel kohus määrab, et kostjal tuleb hagejale väljamõistetud menetluskulu kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 714427762. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.