Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2(4)

Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud kahju hüvitamise nõude (sissenõudekulud) summas 50 eurot osas. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal kahju summas 50 eurot võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks sõlmitud käsunduslepingust inkassoga. Hageja ei põhjendanud kahju suurust ega esitanud ka tõendeid, mis talle tekkinud kahju olemasolu ja suurust kinnitaksid. 02.11.2021. a määrusega jättis kohus Omega Invest OÜ hagi käiguta. 17.11.2021. a selgitas hageja, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesoleval juhul on hageja nõude kostja vastu omandanud loovutamise tulemusena, mistõttu ei saanud kohtu hinnangul olla kostjale laenulepingu sõlmimisel ettenähtav, et temapoolse kohustuse rikkumise tagajärjel võib tekkida hagejale 50 euro suurune kahju temale loovutatud nõude sissenõudmisest inkassofirma kaudu. Riigikohus on 09.04.2014. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-2-14, p-s 13 märkinud, et oma nõude arvestust ja koosseisu peab kohtule selgitama hageja. Hageja ei ole kahjunõude arvestust ja koosseisu ka selgitanud, vaid on üksnes märkinud, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millega tekkis kahju summas 50 eurot ning, et tehtud on erinevaid toiminguid, kasutatud inkassoettevõtja teenust jms. Tõendeid, mis hagejale tekkinud kahju olemasolu ja suurust kinnitaksid, hageja samuti esitanud ei ole. Äriregistrist nähtuvalt on hageja Omega Invest OÜ põhitegevusalaks inkassoteenus ja krediidiinfo. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavaldus kahju hüvitamise nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb seega jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 409,27 eurot, mille kohus rahuldas 359,27 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 87,78% ulatuses kostja kanda ja 12,22% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud summas 300 eurot (3 tunni eest, tunnihinnaga 100 eurot). TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 190 eurot, so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 90 3(4)

eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 87,78% ulatuses, so summas 166,78 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.