2-22-4697/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: 4) on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 I lause näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Hagiavalduses märgitakse TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 II lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt nt Riigikohtu 03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 147 lg 1 I lause kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Asjakohane ei ole hageja nõue kohtul vande all kinnitada hageja ja tema varalahkunud poja vahel sõlmitud suusõnalist eluruumi tasuta eluaegse kasutamise lepingut. Ebaselgeks jääb ka, kas hageja esitab nõude seoses XXX või XXX või mõlema korteriomandiga. Samas on tsiviilasjas nr 2-19-10067 jõustunud samade poolte vahel kohtulahend vaidluses eluruumi tasuta kasutamise lepingu üle. Hagiavaldusest ei selgu piisavalt nõude aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole selge, kas tegemist ei ole vaidlusega, mille kohta on juba jõustunud kohtulahend. Hageja ei olnud märkinud hagihinda ega tasunud piisavalt riigilõivu. Kohus andis hagejale 01.04.2022 määrusega tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: esitada nõuetekohane hagiavaldus, milles on esitatud selge ja asjakohane nõue (arvestades määruse põhjendava osa p 3.1), välja toodud hagi aluseks olevad asjaolud (arvestades põhjendava osa p 3.2) ning märgitud kostja aadress ja telefoninumber; märkida hagihind ja tasuda täiendav riigilõiv. Hageja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud hagis esinenud 01.04.2022 määruses toodud puudusi, s.o esitanud vormikohast hagiavaldust (selgeid nõudeid, hagi aluseks olevaid asjaolusid) ega tasunud riigilõivu. Üksnes esitatu põhjal ei saa järeldada hageja õiguste rikkumist ega seda, millise õiguse või huvi kaitseks on hageja hagi esitanud ja mida