Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnikul on varem olnud pankrotimenetlus (tsiviilasi 2-14-52164). 12.03.2021 otsustas kohus viidatud tsiviilasjas vabastada G. B. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 11.07.2014. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Ajutise halduri arvamusel on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 10 080,6 eurot. Tegelik ja täpsem võlgade suurus selgub peale võlausaldajate nõuete laekumist. Võlgnik ei suuda antud asjas rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Lähtudes senise menetluse käigus kogutud andmetest on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku arvates on maksejõuetuse põhjuseks pikaajaline vangis viibimine ja töövõimetus. Võlgnik kannab hetkel karistust alates 06.01.2019 kuni 09.03.2030. G. B. on süüdi mõistetud järgmistel alustel: KarS § 118 lg 1 p 1 (raske tervisekahjustuse tekitamine – oht elule), KarS § 65 lg 2 (Liitkaristuse hilisem mõistmine), KarS § 68 (Eelvangistuse ja kinnipidamise arvestamine). Kokku on võlgnik kriminaalkorras karistatud korduvalt, st. 12 korral alates 1996. aastast, mis viitab asjaolule, et kuritegevus ongi elustiiliks. Edasise pankrotimenetluse ning võlgniku ja teiste võlausaldajate poolt esitatud dokumentide kontrollimise käigus on ilmselt võimalik kindlaks teha, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu. Ajutisele haldurile esitatud päringute vastuste põhjal on võimalik näha, et teadaolevate täitemenetluste põhjendusteks on kohtute poolt määratud hüvitised, mida võlgnik ei ole õigeajaliselt maksnud. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on mitmed teadaolevad võlad seotud võlgniku õigusvastaselt tekitatud kahjuga. PankrS § 171 lg 2 p 3 kohaselt ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo. Pankrotiavalduse kohaselt on Harju Maakohus vabastanud võlgniku kohustustest 12.03.21 tsiviilasjas 2-14-52164. Seega esitas võlgnik vaid viis kuud pärast eelneva menetluse lõppemist taas avalduse uue pankrotimenetluse algatamiseks. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse üks põhjustest on kuriteo tunnustega teod ning võimetus täisväärtusliku täiskasvanud ühiskonna liikmena käituda. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara ning lähtudes olemasolevast informatsioonist ja ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, jõudis ajutine haldur järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning ta viibib veel kaua kinnipidamisasutuses. Võlgnikul puudub täielikult turuväärtust omav vara. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal, puuduvad kindlalt teada olevad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused. Täpsem info selgub pankrotimenetluse käigus. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus võlgnikul puudub vara, kuid on täitmata kohustused. Seega on tegemist püsiva maksejõuetusega. Antud menetluses esinevad PankrS § 29 lg 1 sätestatud alused menetluse raugemiseks pankroti väljakuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 10 080,60 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on

alalise iseloomuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 21.03.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot hiljemalt 04.04.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kuigi võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, on kohus seisukohal, et võlgniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. PankrS 171 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata mh juhul, kui kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada. Kohtu infosüsteemist nähtub, et kohus vabastas võlgniku 12.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-52164 kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 11.07.2014. Seega vabastas kohus võlgniku kohustustest kõigest viis kuud enne kohtule uue pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1549,98 eurot, millele lisandub käibemaks summas 310 eurot, kokku 1859,98 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,85 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 130,8 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutine haldur palub menetlusabi korras halduritasu väljamõistmist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 654 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,8 eurot, kokku 784,8 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Ajutise halduri tasu ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.04.2022 kohtumäärus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.