Osaühing Aktiva Finants hagi V. L. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
884,27 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: M. A. Kostja: V. L. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista V. L.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 468,43 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 83,94 eurot.
3.Välja mõista V. L.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates 08.02.2022.a kuni põhivõlgnevuse 468,43 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivisega kokku mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, milles Osaühing Aktiva Finants palub V. L.lt välja mõista viivis 182,22 eurot.
5.Jätta menetluskulud 76,17% ulatuses V. L. kanda ja 23,83% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
6.Määrata V. L. menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
7.Välja mõista V. L.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulu 278,02 eurot (käibemaksuta).
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (278,02 eurolt) tuleb V. L.lt Osaühingule Aktiva Finants tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivuna summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse V. L. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja ja X AS vahel 16.02.2017.a sõlmitud liitumislepingust nr 5936185, 29.12.2017.a sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 6879648 ja lisa 6879656, 29.12.2017.a sõlmitud liitumislepingust nr 6879648 ja nutikindlustuse lepingust nr 6739320. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata.
2.TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud kohturuumidest väljastusteatega 23.03.2022.a. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 06.04.2022.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.
4.Kohus leiab, et hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,07% päevas, s.o 25,55% aastas. Hageja viivise nõue on alates 19.09.2019.a kuni 07.02.2022.a.a 266,16 eurot.
5.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" 2/4
tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
6.Kohus on seisukohal, et kostjaga sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega pooled lepivad kokku, et viivise määr on 0,07% päevas ja 25,55% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning laenuandja on kutsevõi majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüksi asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Tühise viivisemäära korral tuleb viivist arvestada seaduses sätestatud määra järgi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab viivis www.viivisekalkulaator.ee abil. Kohus arvestab viivist järgmiselt: Arve nr
Viivis alates
Viivis kuni
Põhisumma
Viivis
2025405261
19.09.2019
07.02.2022
78,25
14,96
2025662657
19.10.2019
07.02.2022
74,25
13,7
2025934659
19.11.2019
07.02.2022
74,20
13,9
2026203422
19.12.2019
07.02.2022
241,73
41,38
Kokku
83,94
7.Kostjalt tuleb hageja kasuks perioodi 19.09.2019.a kuni hagi esitamiseni 07.02.2022.a välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 83,94 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis jääb 182,22 euro ulatuses rahuldamata.
8.Viivisele lisaks mõistab kohus kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 468,43 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 08.02.2022.a viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus piirab viivisenõuet põhinõude suurusega, kuivõrd hageja ei ole võitnud, et tal oleks tekkinud kahju seda ületavas ulatuses.
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud 3/4
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 76,17% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskulud 76,17% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23,83% ulatuses hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
11.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud riigilõivu 245 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 360 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 884,27 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 1000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 245 eurot. Tasutud riigilõiv 245 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 360 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1 tunni ulatuses, summas 120 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohus peab arvestama tsiviilasja hinda. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1 tunni eest 120 eurot. Hageja menetluskulud on põhjendatud 365 euro ulatuses (245 + 120). Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
12.Kuivõrd hageja menetluskuludest 76,17% jääb kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 278,02 euro ulatuses (365 x 76,17%).
13.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulud tekkinud. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.