Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-3630
Sutherland Global Services OÜ hagi M E vastu kahju hüvitamise nõudes hagi hind 216 000 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: Sutherland Global Services OÜ (registrikood 11115769, Rävala pst 2, 10145 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Kiik (Advokaadibüroo Hedman Partners, e-post: [email protected]); Kostja: M E (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG, Kentmanni 6, 10116 Tallinn, epost: [email protected]). Tsiviilasi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 216 000 euro väljamõistmise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Sutherland Global Services OÜ-lt (registrikood 11115769) kostja M E (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 5378,40 (viis tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt Sutherland Global Services OÜ-lt (registrikood 11115769) kostja M E (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 5378,40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu nõude 216 000 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja 21.01.2010 esitanud Harju Maakohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu kriminaalasjas nr xxx tsiviilhagi ja hagi tagamise avalduse. Prokuratuur tunnistas hageja 08.04.2020 määrusega kriminaalasjas kannatanuks. Maakohus rahuldas 17.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 1-20-2428 osaliselt prokuratuuri taotluse ja arestis hageja tsiviilhagi tagamiseks kostja pangakonto ning osaühingu osakud ning seadis hageja kasuks käsutamise keelumärked kahele kinnisasjale. Prokuratuur kõrvaldas 15.09.2020 määrusega hageja kannatanuna menetlusest ja tagastas ühtlasi tsiviilhagi koos soovitusega pöörduda nõudega tsiviilkohtu poole
2.Hagiavalduse kohaselt on Scandinavian Airlines System Denmark-Norway-Sweden (SAS) on hageja klient. Hageja pakub SAS reisijatele klienditeeninduse teenust SAS nimel. Hageja kohustused SAS ees sisaldavad lennuhüvitisnõuete menetlemist seoses hilinenud ja/või tühistatud lendudega ja hüvitisnõuete maksmise kinnitamist vastavalt SAS poliitikale. Hageja töötajad saavad lennuhüvitisnõudeid lennureisijatelt kas vahetult või reisijate nimel nõuete esitamisega tegeleva ettevõtja vahendusel, vaatavad läbi nõuete põhjendatuse, menetlevad nõudeid ja kinnitavad hüvitiste maksmise SAS nõuete käitlemise süsteemis. Sellele süsteemile omavad hageja töötajad liigipääsu neile antud sertifikaatidega. SAS teeb väljamakse, kui nõue on süsteemis kinnitatud hageja töötaja poolt.
3.Kostjal oli hageja töötajana ligipääs SAS nõuete menetlemise süsteemile. Meeskonna juhina oli tal võimalik valida nõudeid ja määrata neid endale või oma meeskonna liikmetele menetlemiseks. Kostjal ja tema meeskonna liikmetel oli õigus otsustada nõuete rahuldamist või rahuldamata jätmist.
4.Iga SAS reisija võis esitada hüvitise nõude seoses reisi hilinemisega või tühistamisega läbi tagasiside vormi, mis oli kättesaadav arvutivõrgus. Kui nõue oli veebikeskkonnas esitatud, edastas SAS veebileht selle paari minuti jooksul SAS-le kuuluvasse nõuete käitlemise süsteemi (CARE). Kui nõuded olid süsteemis üleval, võis iga töötaja neid vastu võtta, vajutades vastavat („GET“) nuppu CARE süsteemis, misjärel töötajale määrati juhuvalikuliselt üks nõue. Kostja oli hageja vanemtöötaja ehk programmiga opereeriva meeskonna juht, kes omas laiendatud liigipääsu süsteemile ja täiendavaid õigusi. Kostjal oli võimalus iseseisvalt otsida nõudeid, kasutades erinevaid kriteeriume (nt broneeringu numbri järgi) ja käsitsi määrata nõudeid menetlemiseks endale või oma meeskonna töötajatele.
5.Kui nõue oli lahendamiseks määratud hageja töötajale, vaatas töötaja kõigepealt, kas tegemist oli õigustatud nõudega ja kas reisijal oli õigus hüvitisele. Kui nõue oli õigustatud ja hüvitis tuli välja maksta, tegi töötaja vastava otsuse CARE süsteemis ja saatis reisijale e-kirja, mis kinnitas õigust hüvitisele. Seejärel edastati otsus SAS-le heakskiitmiseks. SAS töötaja kontrollis hüvitise summat kindlate kriteeriumite alusel ja kui kõik oli korras, andis oma heakskiidu. Järgnes väljamakse teostamine ja reisija teavitamine.
6.Pettuste vältimiseks kontrollis CARE süsteem automaatselt, et viimase 12 kuu jooksul ei oleks samale kontole makstud hüvitisi rohkem kui kolm korda. Kui süsteem leidis taolisi juhtumeid, asus asja kontrollima inimene. Teatud isikud (eelkõige reisijate nimel nõuete esitamisega sagedasti tegelevad ettevõtjad) olid aga süsteemis määratud „valgesse nimekirja“, mis tähendas, et nende kontodele makstavaid summasid ülekannete tavapärasuse tõttu täiendavalt ei kontrollitud.
7.Kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse 21. detsembril 2018, soovides töölt lahkuda 22. jaanuaril 2019. SAS teavitas hagejat 11. jaanuaril 2019 võimalikest pettustest seoses reisijate nõuetega ja hageja asus asja uurima. 20. jaanuariks 2019 oli hageja jõudnud arusaamisele, et kostja oli petturlike nõuetega seotud. Kuna tööleping temaga pidi niigi lõppema paari päeva pärast, ei kasutanud hageja võimalust ise leping erakorraliselt üles öelda ja lepingu lõpetamine toimus 22. jaanuaril 2019 vastavalt kostja varasemale sooviavaldusele.
8.Hageja uurimine näitas, et aastatel 2016-2018 (esimene juhtum registreeritud 20.04.2016 ja viimane 20.09.2018) oli vähemalt 149 reisija nõuet menetletud pettusliku informatsiooni alusel, mis omakorda tõi kaasa alusetute väljamaksete tegemise SAS poolt ligikaudu 216 000 euro ulatuses.
9.Pettuslikud nõuded olid esitatud SAS veebilehe tagasisidevormi kaudu. SAS-le kättesaadavad süsteemi andmed näitavad, et enamus nõuetest oli esitatud IP-aadressilt xxx, mis asub Tallinnas. Enamus nõuetest olid esitatud pärast kella 17.00, st pärast ametliku tööaja lõppu. Hagejale teadaolevad viitavad need asjaolud selgelt, et kostja esitas neid valenõudeid. Kõik nõuded olid esitatud reisijate nimel nõuete esitamisega tegeleva ettevõtja poolt, kasutades selleks arvatavasti väljamõeldud juriidilist isikut Air Claim 24, mis oli väidetavalt registreeritud Tšehhi Vabariigis. Kostja eesmärgiks oli vältida kahtluste tekkimist ehk olla eelpool kirjeldatud süsteemi „valges nimekirjas“.
10.Umbes viis kuni kaheksa minutit pärast valenõue esitamist ja registreerimist veebilehel otsis kostja käsitsi konkreetsed Air Claim 24 nõuded CARE süsteemis üles ja määras need enda menetlusse (mõned nõuded olid määratud teistele hageja töötajatele), rahuldas nõuded ja edastas nõude väljamakse tegemiseks SAS-le.
11.Logiandmed näitasid, et kostja tegi enne nõuete esitamist konkreetseid otsinguid CARE süsteemis, eesmärgiga välja selgitada konkreetse broneeringu numbriga seotud võimalikud nõuded, millega ei olnud seotud ükski menetlus. Nädal aega hiljem oli sama broneeringuga nõue esitatud SAS veebilehe kaudu. Järgnev juhtum näitab, et kostja tegeles pettuslike nõuete loomise, käitlemise ja maksmisega. 4. septembril 2018 kell 18:49:12 teostas kostja otsingu, et leida menetlust seoses broneeringunumbriga 5B99LW. Tulemus oli negatiivne, sest ühtegi menetlust selle numbriga ei olnud. Samal päeval kell 19:05:21 teostas kostja otsingu, et leida kõik menetlused seoses broneeringunumbriga 296CW9, mille tulemus oli samuti negatiivne.
11.septembril 2018 kell 20:06:35 oli seoses broneeringunumbriga 5B99LW Air Claim 24 algatanud menetluse nr 1529528. Samal õhtul kell 20:11:58 algatas Air Claim 24 menetluse nr
1529531, mis oli seotud broneeringunumbriga 296CW9 ja mida käitles taas kostja.
12.Kirjeldatud kostja tegevused koos veel vähemalt 147 sarnase tegevusega tõid kaasa SAS poolt alusetute väljamaksete tegemise kokku ligikaudu 216 000 euro ulatuses kahele pangakontole Wirecard AG pangas Saksamaa Liitvabariigis. Maksete adressaadid (kelle nimel esitas nõudeid väidetavalt Tšehhi Vabariigis registreeritud Air Claim 24) ei olnud neil lendudel või ei volitanud Air Claim 24 ennast esindama. Hageja on SAS-le kostja kui oma töötaja tekitatud kahju suuremas osas hüvitanud. SAS on loovutanud märtsis 2020 kogu oma nõude kostja vastu hagejale. Seega on kostja kohustatud hagejale hüvitama kahju 216 000 euro ulatuses. Asjaolude selgumisel võib kahju nõue muutuda. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga ja VÕS § 1043 alusel peab kostja kahju hüvitama.
13.Hagivalduse täienduses leidis hageja, et ta on esitanud kostja vastu deliktilise nõude. Hageja eemaldati kriminaalmenetlusest kannatanuna seetõttu, et kostja ei tekitanud kahju mitte hagejale, vaid SAS-le. Hageja nõustus prokuratuuri vastava seisukohaga. SAS-l oli kahju kannatanuna võimalik valida, kas esitab hüvitise nõude hageja, kostja või nende mõlema vastu. SAS valis kostja, kuid loovutas selle nõude kogu ulatuses hagejale. SAS tegevus on kooskõlas TLS §-ga 76 lg 4. Nõuet omandades astus hageja SAS asemele ja seepärast nõuab kostjalt hüvitist deliktilisel alusel.
14.Hagiavalduse täienduses 19.03.2021 leidis hageja, et ta ei tea, kas kostja on nõude loovutamisest kriminaalmenetluses teada saanud. Sellel ei ole tähtsust, sest kostja saab nõude loovutamisest teada koos hagiavaldusega. Hageja on avaldanud talle teadaolevad andmed kostja teo ja põhjustatud kahju osas kuriteokaebuses prokuratuurile. Sealt sisuliselt kopeeriti info tsiviilhagisse ja nüüd omakorda praegusesse hagisse. Info on olnud piisav, et alustada kriminaalmenetlust ja vastu võtta tsiviilhagi. Vahepealsel ajal ei ole hagejale täiendavat infot kostja teo ja kahju osas laekunud. Hagejale jäi arusaamatuks, mida täiendavat ta saaks taolises olukorras kohtule avaldada.
15.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja vastuväited on üldsõnalised ja arusaamatud. Aegumise vastuväide ei sisalda põhjendusi ega kuupäevi, millal võiks nõue olla aegunud. Kõige tipuks väidab kostja, et tema pole üldse midagi rikkunud ja seetõttu olevat nõue täielikult alusetu. Kostja eitab täielikult SAS-le kahju tekitamist, kuigi Harju Maakohus on 17.04.2020 määruses kriminaalasjas nr 1-20-2428 põhjendatult avaldanud arvamust, et kostja on oma tegevusega kahju tekitanud. Kohus on kriminaalasjas kogutud tõendeid uurinud ja tuvastanud, et nimelt kostja sisestas ajavahemikul 20.04.2016 kuni 20.09.2018 hageja töötajana SAS-le kuuluvasse arvutisüsteemi 149 olematud kahjunõuet, mille tagajärjel SAS tasus alusetu kompensatsioonina kokku 216 000 eurot kostja kontrolli all olevatele pangakontodele. Kostja esitab valeväiteid. Prokuratuur ei ole hagejale andnud ligipääsu kriminaalasja materjalidele.
16.Hagejal endal oleks võimalik koostada andmestik vaidlusaluse 149 nõude ja seonduvate isikute kohta, kuid see ei oleks menetlusökonoomiliselt otstarbekas, sest vastavad andmed on kahtlemata kriminaalasjas juba kogutud ja vormistatud. Täiendavalt esitas hageja nõude loovutamise kohta SAS kinnituskirja, et dokumendi on alla kirjutanud õige isik ja notari kinnituse, et eelmise dokumendi on omakorda allkirjastanud õiged isikud.
17.09.12.2021 esitas hageja kohtule tõendina Harju Maakohtu 08.09.2021 otsuse kriminaalasjas nr 1-21-4498. Tegemist on jõustunud lahendiga, millega kostja mõisteti KarS § 213 lg 2 p 3 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega kaks aastat ja seitse kuud. Otsuses on kostja tahtliku süüteona tuvastatud samad asjaolud, millele hageja tugineb käesolevas asjas. Kostja põhjustas
149 erineva valenõude esitamisega SAS-le kahju kokku 216 000 eurot. Välja on toodud detailselt iga valenõue, kelle nimel, millal ja mis summas see esitati, samuti pangakontode andmed, kuhu SAS raha kandis. SAS kriminaalasjas kostja vastu hagi ei esitanud, kuid on oma nõude võõrandanud hagejale, kes esitas selle käesolevas asjas. Hageja nõue on seega deliktiline ja kohtu viidatud VÕS § 1044 lg 2 ei rakendu antud vaidlusele.
18.Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et kostja arutelu kriminaalkaristuse mõiste üle ei ole tõsiselt võetav. Kostja väited on otsitud ja ebausutavad. Kui mõistlik inimene teab, et ta ei ole kelmust toime pannud, ei lase ta endale määrata selle teo eest kahe aasta ja seitsme kuu pikkust vangistust, kuigi seda tingimuslikult täitmisele ei pöörata. Kostja viibis menetluse kestel vabaduses ja tema tavaelu ei olnud hagejale teadaolevalt ülemäära häiritud.
19.Kostja on esitatud kaitsja 13.01.2022 kinnituskirja, millega soovib tõendada kostja kaalutlusi kokkuleppega nõustumisel kriminaalmenetluses. Hageja hinnangul ei ole tegu dokumentaalse tõendiga, millest võiks selguda objektiivne tõde. Kostja rõhutab, et ta pole end kriminaalmenetluses süüdi tunnistanud. Ometi pole sellel asjaolul käesolevas vaidluses mingit tähtsust, sest kostja süü on tõendatud jõustunud kohtuotsusega. Hageja palub kinnituskirja tõendina mitte vastu võtta.
20.Kostja avaldab arvamust, et SAS-le pole kahju tekkinud, sest viimasel oli kohustus hilinenud reiside eest niikuinii hüvitist maksta. Kostja jätab tähelepanuta, et hüvitamiskohustus oli ettevõttel reisijate ees, kes vastava nõude esitavad, mitte kostja ees. Kriminaalasjas on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja sisestas ebaseaduslikult andmeid ja sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil kõikidel vaidlusalustel juhtudel (149 tk) kogusummas 216 000 eurot. Ühelgi juhtumil ei ole kostja suutnud näidata, et nõude esitamine oli õiguspärane ehk tehtud reisija huvides.
21.Hageja ei nõustunud, et tema nõue on tõendamata. Kriminaalasja jõustunud kohtuotsus on kaalukas tõend, mis näitab üheselt, et hagi on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärast sellise tõendi esitamist on tõendamiskoormis pöördunud ja nüüd on kostjal vaja esitada konkreetsed tõendatud vastuväited. Kostja vastuväited on tõendamata.
22.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 4910,82 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnitasuga 160 eurot ilma käibemaksuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
23.Kostja vaidles hagile vastu. Kohus ei oleks pidanud hagi menetlusse võtma, sest hagiavalduses esinevaid puudusi ei ole hageja kõrvaldanud. Hagi on üldsõnaline. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe. Poolte töösuhe lõppes rahumeelselt kostja esitatud ülesütlemise avalduse alusel. Hageja nõue on arusaamatu, vastuoluline, põhistamata ning tõendamata. Hagi lisaks nr 3 olev dokument on asjakohatu, kuna see ei tõenda hageja poolt esitatud väiteid. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas dokumendi allkirjastanud isikul oli üldse esindusõigus ning samuti ei nähtu dokumendist, milline on väidetava nõude sisu.
24.Hagile ei ole võimalik sisuliselt vastata, sest see on niivõrd üldsõnaline ja ebamäärane. Hagist ei ole võimalik aru saada, millises summas kahju kostja väidetavalt tekitanud on, rääkimata nõude kujunemisest. Hageja on avaldanud, et kahju suurus on „ligikaudu“ 216 000
eurot. Sõna „ligikaudu“ võib tähendada, et kahju on väiksem kui 216 000 eurot. Lisaks pole hageja välja toonud 149 reisija andmeid, kellele väidetavalt alusetuid väljamakseid tehti. Juba seetõttu pole võimalik kostjal hagile sisuliselt vastata, kuna pole teada, milliseid konkreetseid reisijaid hageja silmas peab.
25.Kui hageja heidab kostjale ette tööülesannete täitmisel (reisijate nõuete menetlemisel) „kindlate kriteeriumide“ järgimata jätmist, peab hageja esitama kohtule kõik juhendid ja reeglid, mida kostja pidi järgima, kuid ei järginud. Alles seejärel on kostjal võimalik hagis esitatud etteheidetele sisuliselt vastata. Kostja ei ole endale teadaolevalt rikkunud ühtegi hageja teatavaks tehtud reeglit või juhendit ning on tööülesandeid täitnud kõiki hageja sisemisi protseduurireegleid järgides. Olukorras, kus hageja pole nõuet tõendanud, saab kostja piirduda hagile vastamisel tõendamatuse vastuväitega.
26.Kostjal ei ole mõistetav, kas hageja heidab talle ette töölepingu rikkumist ja hagis viidatud „kindlate kriteeriumide“ rikkumist reisijate hüvitiste avalduste menetlemisel või on nõue deliktiline. Ka eeltoodu raskendab hagile vastamist. Hageja väidab, et on kostja tekitatud kahju kolmandale isikule „suuremas osas“ hüvitanud. Kostja hinnangul oleks hageja nõue, kui see oleks kunagi eksisteerinud, käesolevaks ajaks aegunud. Vastupidise tõendamiseks peab hageja mh esitama kohtule tõendid hageja poolt kolmandale isikule tasutud hüvitise summa ja esitama andmed iga väljamakse tegemise aja kohta.
27.17.05.2021 seisukohas viitas kostja, et hageja väidete kohaselt on kostja kui töötaja tekitanud kahju tööandjale. Kui hageja väited on õiged, peab kogu teave kahju tekitamise ja kahju suuruse kohta hagejal olemas olema. Hageja on 11.05.2021 taotluses kinnitanud, et tal on vastavad andmed olemas. Kostja pidas arusaamatuks, miks ei ole hageja juba hagi esitamisel lisanud enda nõude tõendamiseks tõendeid. Seega on hageja rikkunud TsMS § 363 lg 1 p 3. Hageja hagi on käesoleva ajani üksnes paljasõnaline ja tuleb jätta rahuldamata.
28.14.01.2022 seisukohtades leidis kostja, et kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe ei tõenda kostjale etteheidetavate tegude toimepanemist. Kokkuleppe sõlmimisel ei tunnistanud kostja end kuriteo toimepanemises süüdi. Kokkuleppega nõustumiseks on inimestel erinevad kaalutlused, millest üks peamisi on asjaolu, et kriminaalmenetlus ise on iga menetlusse sattunud isiku jaoks enamasti kõige suurem „karistus“. Seda eriti kriminaalasja puhul, kus võib eeldada suurt meediatähelepanu.
29.Kostja esitas tõendina oma kaitsja kinnituse, mis tõendab kostja kaalutlusi kokkuleppega nõustumisel. Kinnituses on toodud, et kostja edastas enda tuttavale andmed, kellel oli õigus saada kompensatsiooni hilinenud lennu eest, aga kes polnud pikka aega nõuet esitanud. Kriminaalasjas ei kontakteerunud prokurör või uurija nende inimestega, kelle nimel nõuti kompensatsiooni hilinenud lennu eest. Kriminaalasja toimikus ei olnud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, kas inimesed, kelle nimel nõue esitati, olid andnud volikirja või mitte. Volituste olemasolu või puudumist ei kontrollitud. Kriminaalasjas toodi välja vaid üks inimene, kes oli esitanud hilinenud lennu eest kahjunõude, mis oli varem juba esitatud. Ka seda isikut ei kuulatud tunnistajana üle.
30.Läbirääkimistest prokuratuuriga selgus, et prokuratuur on valmis lõpetama kriminaalasja kokkuleppega, milles kostja end süüdi ei tunnista ja teda karistatakse tingimisi vangistusega koos kohustusega tasuda sundraha 876 eurot. Olukorras, kus ainuüksi ühe kohtuistungi õigusabikulud oleksid prokuröri nõutud 876 eurost suuremad, otsustas kostja kokkuleppega nõustuda. Lisaks
leidis kostja, et ka õigeksmõistva otsuse korral oleks kohtuvaidlusega kaasnev meediakajastus olnud tema mainet oluliselt kahjustav.
31.Kostja möönis, et tööõiguslikult oli taunitav tegevus, mille käigus ta edastas enda tuttavale andmed reisijate kohta, kes polnud pikema aja jooksul SAS-le hilinenud reisi eest kahjunõuet esitanud. Samas ei toonud selline tegevus kaasa kahju SAS-le ega hagejale, kuna SAS oli õigusaktidest tulenevalt kohustatud hilinenud reisi eest hüvitist tasuma. Hageja on esitanud üksnes väited, et ca 149 nõude menetlus oli „kahtlane“, kuid ta pole SAS klientidega kontakteerunud ja küsinud, kas nn „kahtlane“ nõue oli SAS kliendi või kliendi volitatud isiku esitatud või mitte. Selle asemel, et saata 149 e-kirja, on SAS ja hageja asunud analüüsima andmebaaside logifaile ning üritanud teha nende põhjal mingisuguseid järeldusi. Hageja on ignoreerinud asjaolusid, mis tema järeldusi ei toeta. NN „kahtlaseid“ nõudeid menetlesid lisaks kostjale veel hageja mitmed teised töötajad. Kostja leidis, et hageja nõue on jätkuvalt täies ulatuses tõendamata, mistõttu kostja piirdub tõendamatuse vastuväite esitamisega.
32.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hagejal puudub alus esitada SAS-lt loovutamise teel saadud nõue. SAS-l puudus igasugune õigussuhe kostjaga. Hageja ja kostja vahel oli töösuhe, mis lõppes kostja esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse alusel. SAS-l on õigussuhe hagejaga, mis seisneb selles, et SAS on hageja klient.
33.Hagiavalduses on hageja tuginenud sellele, et tema endine töötaja ehk kostja on põhjustanud hageja kliendile ehk SAS-le kahju. Hageja on avaldanud: „Hageja on SAS’ile oma endise töötaja (kostja) poolt tekitatud kahju praeguseks suuremas osas hüvitanud.“ Kostja viitas TLS § 76 lõikele 1. Seega ei saa kolmandal isikul tekkida töötaja vastu otsenõuet. Hageja ongi lähtunud TLS § 76 lõikest 1. Seega ei saanud hageja omandada SAS-lt nõuet kostja vastu loovutamise teel, kuna SAS-l puudus kostja vastu nõue. Lisaks ei ole teada kuupäev, millal hageja SAS-le väidetavalt hüvitise tasus ning samuti pole teada tasutud hüvitise summa.
34.Hageja ei saa nõude esitamisel tugineda VÕS §-le 1043. Kui kannatanu on kahju tekitajaga lepingulises suhtes ning deliktiõigusliku vastutuse kaasa tuua võiv tegu kujutab endast ühtlasi pooltevahelist lepingu rikkumist, tuleb lähtuda eeldusest, et pooltevaheline lepinguline suhe on olemuslikult spetsiifilisem ning võimaldab poolte olukorda ja huve paremini arvesse võtta. Kostja viitas VÕS § 1044 lõikele 2. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude korral ei tule konkureerivate nõuete esitamine üldjuhul kõne alla ning kannatanu saab kahju hüvitamist nõuda üksnes lepingu rikkumisest tulenevalt.
35.Hageja on väitnud, et kostjal ja tema meeskonnaliikmetel oli võimalus rahuldada või jätta rahuldamata SAS reisijate nõudeid, juhindudes erinevatest kriteeriumitest. Samuti on hageja märkinud, et kostjal oli võimalus iseseisvalt otsida nõudeid, kasutades erinevaid kriteeriume (nt broneeringu nr järgi) ja käsitsi määrata nõudeid endale või oma meeskonna töötajatele. Hageja ei ole kohtule esitanud juhendeid ja reegleid, mida kostja pidi järgima, kuid hagist võib mõista, et kostja on väidetavalt rikkunud kriteeriume oma tööülesannete täitmisel. Seega saab hageja esitada nõuded kostja vastu üksnes väidetavast töölepingu rikkumisest tulenevalt töölepingulise suhte raames.
36.Hageja nõue on tõendamata. Ka deliktilise nõude esitamise aluseid ei ole hageja tõendanud. Hageja pidi tõendama objektiivse teo koosseisu esinemise (kostja teo, kahju ja põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel) ning õigusvastasuse eeldused. Hageja ei ole hagiavalduses ega teistes kohtule esitatud menetlusdokumentides nimetatud asjaolusid isegi käsitlenud, veel vähem neid tõendanud. Kostja ei ole endale teadaolevalt toime pannud õigusvastast tegu, mis oleks
põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga. Isegi kui kohus leiab, et hageja etteheidetav tegu töösuhtes seisnes mingite kriteeriumite järgimata jätmises, ei ole kostja tegu õigusvastane. Kostja ei ole toime pannud ühtegi VÕS § 1045 lõikes 1 loetletud tegu.
37.Samuti ei nähtu hagist, kuidas hageja hinnangul vastutab kostja kogu väidetavalt tekkinud kahju eest. Hageja on esitanud kohtule kohtuotsuse, mille kohaselt nõustus kriminaalasjas kokkuleppega kaks hageja töötajat, mitte üksnes kostja. Hageja ei ole välja toonud või tõendanud summat, mille ta on väidetavalt SAS-le tasunud. Seega väide, et hageja on midagi SAS-le tasunud, on paljasõnaline.
38.Kuna hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping ning hageja heidab kostjale ette töösuhtes väidetavalt toime pandud rikkumisi, tuleb hinnata kostja vastutust väidetavate töölepinguliste kohustuste rikkumise eest töölepinguseaduse 4. peatüki järgi. Kostja viitas TLS §-le 74 ja selle lõikele 4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja sai võimalikust töölepingu rikkumisest ja kahju tekkimisest teada 11. jaanuaril 2019 ja asus asja uurima. Hagiavalduse kohaselt jõudis hageja 20. jaanuaril 2019 arusaamisele, et kostja on toime pannud rikkumise, mille tõttu on väidetavalt tekkinud kahju suuruses 216 000 eurot. Hagi esitati 8. märtsil 2021, milliseks ajaks oli 12 kuud teadasaamisest möödunud. Seega on hageja nõue aegunud.
39.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 5 378,40 eurot koos käibemaksuga. Kostjale osutatud õigusteenuste tunnitasu on olnud 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjale on õigusabi 24 h 54 min tunnitasuga 216 eurot koos käibemaksuga ehk kokku 5378,40 euro eest koos käibemaksuga. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
40.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
41.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Scandinavian Airlines System ehk SAS on hageja klient; 2) hageja pakub SAS reisijatele klienditeeninduse teenust SAS nimel; 3) teenusena menetleb hageja reisijate hüvitiste nõudeid seoses hilinenud või tühistatud lendudega; 4) kostja oli hageja töötaja; 5) hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes kostja 21.12.2018 avalduse alusel, mille kohaselt lahkus kostja töölt 22.01.2019.
42.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama SAS-le tekitatud kahju summas 216 000 eurot, millise nõude on SAS hagejale loovutanud.
43.Hageja leidis, et tal on õigus esitada kostja vastu deliktiline nõue. Kostjal oli hageja töötajana ligipääs SAS nõuete menetlemise süsteemile, mille kaudu maksti hüvitisi reisijatele. Kostjal oli võimalus otsida ise broneeringuid ja määrata nõudeid käsitsi menetlemiseks endale või mõnele oma meeskonna töötajale. SAS teavitas hagejat 11.01.2019 võimalikest pettustest. Hageja alustas uurimist ja jõudis 20.01.2019 arusaamisele, et kostja oli seotud petturlike nõuetega. Vähemalt 149 korral aastatel 2016 kuni 2018 tehti alusetuid väljamakseid 216 000 euro ulatuses. Enamus nendest nõuetest oli esitatud Tallinnas asuvalt IP aadressilt pärast tööpäeva lõppu. Kõik nõuded
olid esitatud nõuetega tegeleva ettevõtja poolt, kes oli väidetavalt registreeritud Tšehhi Vabariigis.
44.Kostja otsis nõuded süsteemist käsitsi üles, määras need endale menetlemiseks ja edastas nõuded väljamaksete tegemiseks SAS-le. Maksete saajad ei olnud tegelikult lendudel ega volitanud ennast esindama. Kahju tekkis vähemalt summas 216 000 eurot ja hageja on enamuse kostja kui töötaja tekitatud kahjust SAS-le hüvitanud. SAS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kuna hageja omandas nõude, on see deliktiline. Hagejal oleks võimalik esitada andmed 149 makse kohta, kuid see on menetlusökonoomiliselt otstarbekas, sest andmed on kahtlemata kogutud kriminaalasjas. Kriminaalasjas tehtud otsusega on kostja süüdi mõistetud ja otsuses on kostja süüteona tuvastatud samad asjaolud, millele tugineb hageja. VÕS § 1044 lg 2 ei kohaldu. Hageja nõuet tõendab kriminaalasjas tehtud otsus.
45.Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et see on täielikult põhistamata ning tõendamata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on kahju kujunenud ning seegi on tõendamata. Hageja enda väidete kohaselt on kahju „ligikaudne“. Hagiavalduses ei ole välja toodud ühtegi konkreetset reisijat, kes hüvitise alusetult sai. Hageja ei ole välja toonud nõudeid, mida kostja pidi töötajana järgima, kuid mida ta rikkus. Hageja ei ole tõendanud hüvitise maksmist SAS-le. Hageja ei saa kostja vastu esitada deliktilist nõuet, sest poolte vahel oli tööleping ning tööandjana vastutas hageja kolmandate isikute eest töötajate tekitatud kahju puhul. Väidetava deliktilise nõude esitamise aluseks olevad asjaolud on välja toomata ja tõendamata. Kriminaalasjas ei ole tegemist sisulise otsuse, vaid kokkuleppe kinnitamisega. Kriminaalasjas ei olnud kogutud kostja süüd tõendavaid tõendeid ning kokkuleppe sõlmimisel kostja ennast süüdi ei tunnistanud. Lisaks on hageja nõue aegunud, sest hageja sai hagiavalduse kohaselt kahju tekkimisest teada 11.01.2019, kuid pöördus hagiavaldusega kohtusse 08.03.2021.
46.Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste alusel saaks kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud osaliselt ja üldsõnaliselt asjaolusid, millele tuginedes ta nõude rahuldamist soovis. Hageja väitis, et kostja omas töötajana ligipääsu SAS hüvitiste menetlemise süsteemile ning kirjeldas üldiselt asjaolusid, milliste pinnalt võib järeldada, et 149 juhul ei olnud reisijad tegelikult nõudeid esitanud, kuid ühtegi tõendit nende väidete tõendamiseks hageja ei esitanud. Hageja ei toonud välja, milles seisneb kostjale ette heidetav rikkumine ehk kuidas rikkus kostja töölepingust tulenevaid kohustusi või millise õigusvastase teo ta toime pani. Neid asjaolusid ei saa kohus hakata ise tõenditest otsima. Kahju tekkimise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi põhistust ega tõendit.
47.TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad asjaolud ehk hagi alus. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb koos hagiavaldusega esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (RK TKo 2-16-12587, p 10, 3-2-1-57-11, p 40). Kui hageja neid asjaolusid esile ei too ega tõenda, ei saa hagi rahuldada. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima (RK TKo 2-17-18305, p 17). Seega ei saa kohus hakata ise tõenditest, sealhulgas isegi mitte hageja esitatud otsusest kriminaalasjas, hakata otsima, millise teo kostja toime pani ning miks peaks hageja nõude rahuldama.
48.Hageja on väitnud, et tal oli lepinguline suhe SAS-ga. Hageja on samuti väitnud, et tal oli kostjaga sõlmitud tööleping ning kostja tekitas kahju töölepingu ajal tänu nendele õigustele, mis ta töölepingu ajal sai. Kostja on nõustunud, et tema ja hageja vahel oli tööleping. Kirjeldatud
asjaolude pinnalt oleks hageja saanud esitada kostja vastu töölepingu rikkumisest tuleneva kahju nõude.
49.TLS § 72 näeb ette, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 76 lg 1 näeb ette, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. TLS § 76 lg 2 järgi võib tööandja eelviidatud lõikes nimetatud kahju hüvitamist nõuda töötajalt TLS § 74 alusel.
50.Ühtlasi tuleneb TsÜS § 132 lõikest 1, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Hageja kasutas kostjat oma igapäevases majandustegevuses ning vastutas juhul, kui kostja selle raames kolmandale isikule kahju tekitas.
51.VÕS § 1044 lg 2 näeb ette, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
52.Eeltoodut kokku võttes tuleneb seadusest, et kui töötaja tekitab töölepingu alusel tööd tehes kahju kolmandale isikule, eeskätt tööandja lepingulisele kliendile, vastutab tööandaja selle kahju eest ning võib omakorda esitada kahju nõude oma töötaja vastu töölepingu alusel. Hageja on ilma igasuguste põhistusteta väitnud, et VÕS § 1044 lg 2 antud vaidluses ei kohaldu. Kuna hageja ei ole esile toonud muid asjaolusid peale lepinguliste suhete olemasolu SAS ning kostjaga, ei saa kohus omal algatusel asuda tuvastama, mille tõttu VÕS § 1044 lg 2 ei kohaldu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingut ega hageja ja SAS vahel sõlmitud lepingut ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja esile toodud asjaolude pinnalt saab järeldada vaid seda, et kuna kostja oli hageja töötaja, sai hageja esitada kostja vastu nõude üksnes töölepingu rikkumisest tulenevalt, mitte muudel alustel. Ka Riigikohus on leidnud, et kui töötaja töölepingu kehtivuse ajal kasutab tööandja antud vahendeid isiklikes huvides, vastutab ta tekitatud kahju eest töölepingu alusel, mitte deliktilisel alusel (RK KKo 3-1-1-41-16, p 15-18).
53.Kohus peab ekslikuks hageja järeldust, et kuna ta omandas nõude SAS-lt, on tema nõue deliktiline. Hageja esitas kohtule ilma kuupäevata SAS juriidilise osakonna juhataja A A kinnituse (koos tõlkega toimiku lk 15-16), milles SAS on loovutanud hagejale kõik nõuded kostja vastu. Nõuete all on mõeldud kõik nõudeid kostja vastu, mis tulenesid või olid seotud kostjaga, kes tegutses hageja töötajana ja autoriseeris makseid SAS süsteemis, tekitades kahju vähemalt summas 216 000 eurot. Täiendavalt esitas hageja 28.04.2021 kuupäevaga allkirjastatud kinnituse (koos tõlkega toimiku lk 48-49), milles SAS esindajad kinnitasid, et A A oli õigustatud allkirjastama nõude loovutamise kinnitust. Hageja esitas ka apostilliga kinnitatud tõendi (koos tõlkega toimiku lk 50-51), et antud kinnituse allkirjastanud isikud on SAS seaduslikud esindajad.
54.Seega on hageja küll soovinud tõendada nõude omandamist, kuid esitatud tõenditest ei saa
järeldada, et hageja oleks omandanud nimelt deliktilise nõude. Nõude loovutamise dokumendist seda järeldada ei saa. Vastupidi, nõude loovutamise dokumendis on viidatud, et kostja tekitas kahju hageja töötajana ning töötaja saab kahju tekitada vaid lepingu alusel. Iseenesest ei oma aga nõude loovutamise dokument kohtu hinnangul asjas tähtsust. Kuna kostja tekitas väidetava kahju töötajana hageja kliendile, vastutas hageja tema tekitatud kahju eest, kuid omas õigust nõuda kahju töötajalt.
55.Kuna hageja on väitnud, et SAS oli tema lepinguline klient, ei olnud hageja suhetes SAS-ga tegemist deliktilise kahjuga, vaid lepingu rikkumisest tuleneva kahjuga. Kui kahju tekitati tänu lepingulise suhte olemasolule ning lepingulise suhte raames, on tegemist lepingulise, mitte deliktilise kahjuga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui pooled olid sõlminud lepingu, oleks kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevaid nõudeid saanud esitada väga piiratud juhtudel ning esmalt tuleb hinnata lepingulist rikkumist (RK TKo 2-19-3808, p 13, 2-19-2439, p 13). Hageja ei ole esitanud kohtule lepingut SAS-ga ega väitnud või tõendanud, et leping SAS hageja töötaja tekitatud kahju eest ei kaitsnud.
56.Kohus selgitas hagejale enne hagiavalduse menetlusse võtmist (toimiku lk 20), et kuivõrd hageja ja kostja vahel oli tööleping, ei olnud mõistetavad hageja väited deliktilise vastutuse kohta. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, et kostja vastutab hageja ees töölepingu rikkumise tõttu. Kohus selgitas vajadust välja tuua, millised olid kostja lepingulised kohustused, millal rikkumine avastati ja millal esitati kostja vastu nõue. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada, milles seisnes kostja menetletud nõuete petturlikkus ja kuidas on kujunenud kahju suurus. Kohus rõhutas, et hagi aluseks olevad asjaolud peab välja tooma hageja. Hageja esindaja kohtu selgitustega ei nõustunud, nõuet ei põhjendanud ega tõendanud (toimiku lk 34).
57.08.11.2021 eelistungil (toimiku lk 60) selgitas kohus hagejale uuesti, et viimasel tuleb selgelt välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud ning neid tuleb tõendada. Kohus selgitas, et ei saa kostja vastu hagi rahuldada üksnes põhjusel, et viimane on kriminaalkorras süüdi tunnistatud. Kuna kostja oli hageja töötaja, selgitas kohus hagejale VÕS § 1044 lg 2. Kohus selgitas hagejale töölepingu rikkumisest tuleneva kahju nõude esitamisega seonduvat. Hagejal tuli välja tuua, millised töölepingulised kohustused kostjal olid ja kuidas ta neid rikkus. Kohus samuti selgitas vajadust tõendada kahju suurust. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kostjaga sõlmitud töölepingut ega toonud isegi üldsõnaliselt välja, milliseid kohustusi kostja rikkus ning kuidas sellest tulenevalt tekkis kahju. Ühtegi kahju nõude aluseks olevat asjaolu hageja ei tõendanud. Hageja ei tõendanud väiteid selle kohta, et 149-l juhul reisija ise tegelikult hüvitise nõuet ei esitanud ega hüvitist saanud. Hageja ei tõendanud, milline kahju tekkis sellest tulenevalt SAS-le ning millises summas maksis SAS-le hüvitist omakorda hageja.
58.Isegi juhul, kui hageja väited deliktilise nõude esitamise võimalikkusest oleksid põhjendatud, on hageja nõue ka selles osas jäänud sisuliselt põhistamata ja tõendamata. VÕS § 1045 lg 1 toob esile terve loetelu erinevatest kahju õigusvastase tekitamise alustest. Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, milles seisnes kostjale etteheidetav õigusvastane tegu. Kohus ei saa hakata seda ise järeldama või otsima esitatud tõenditest, sealhulgas kriminaalasjas tehtud kohtulahendist. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (RK TKo 3-2-1-9902, p 10, 3-2-1-30-07, p 10). Kui hageja väidab, et kostja rikkus mõnda seadusest tulenevat kohustust, tuleb see kohustus selgelt välja tuua ja tõendada.
59.Hageja ei ole pidanud vaatamata kohtu selgitustele vajalikuks oma nõude põhistamist. Tõendite esitamist pidas hageja ebaotstarbekaks ning on jätnud esitamata kõik sisulised tõendid, mis võiksid tõendada kostja tegu, põhjuslikku seost ja kahju tekkimist.
60.Asjas kogutud tõenditest nähtub vaid see, et hageja oli esitanud kannatanuna 21.01.2020 tsiviilhagi kriminaalasjas (toimiku lk 5-7), tuginedes samadele asjaoludele, mis hagiavalduses ja esitades sama nõude, mis hagiavalduses. Harju Maakohtu 17.04.2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-2428 (toimiku lk 8-14) on osaliselt rahuldatud prokuratuuri taotlus ning on arestitud hageja kui kannatanu tsiviilhagi tagamiseks kostja arvelduskontodel olevad rahalised vahendid. Maakohus on teinud määruse prokuratuuri taotluse alusel, kuid on määruses rõhutanud, et ei anna vara arestimise taotluse läbivaatamisel hinnangut kriminaalasjas kogutud tõenditele ega lahenda kahtlustatava süü küsimust. Kohus ei saa hageja väiteid lugeda tõendatuks ainult hageja enda koostatud hagiavalduse ja sellise kohtumääruse alusel, milles tõendeid sisuliselt ei hinnatud.
61.Täiendavalt esitas hageja kohtule Harju Maakohtu 08.09.2021 otsuse kriminaalasjas nr 1-214498 (toimiku lk 64-74), milles kokkuleppemenetluses kinnitati prokuratuuri, kostja ja A M kokkulepped. Otsuses on kirjeldatud muuhulgas seda, milles prokuratuur kostjat süüdistas. Otsuse kohaselt leppisid prokuratuur ja kostja kokku selles, et kostja saab tingimisi karistada. Kohus tuvastas, et süüdistatavate tahtele vastas kokkuleppe sõlmimine ning kokkulepe on sõlmitud menetlusnorme järgides.
62.Kostja esitas kohtule omakorda kaitsja kinnituse koos enda loaga andmete avaldamiseks (toimiku lk 78-81). Kaitsja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel kostja ennast süüdi ei tunnistanud. Kaitsja kinnituse kohaselt puudusid kriminaalasjas tõendid, mis oleksid hageja väiteid sisuliselt tõendanud. Hageja leidis, et kinnistuskirja ei peaks kohus tõendina vastu võtma, kuid ei põhistanud, millisel alusel peaks kohus tõendi tagastama. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase tõendiga, sest selles on välja toodud kaalutlused, milliste alusel kostja kriminaalasjas kokkuleppe sõlmis.
63.Kohus leiab, et hageja järeldus, nagu oleks tema nõude tõendamiseks ja põhistamiseks hagimenetluses piisav kriminaalasjas kokkulepet kinnitav otsus, on ekslik. Kohus märgib uuesti, et ei saa ise hakata tõendist otsima, millistele alustele tuginedes võiks hageja nõuet rahuldada. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud oleks tulnud esile tuua ja tõendada hagejal. Teiseks ei ole hageja mõistnud kriminaalasjas sõlmitava kokkuleppe tähendust ega kokkuleppemenetluse sisu.
64.KrMS § 247 reguleerib kokkuleppe arutamist kohtus ning selle lõikest 2 tulenevalt on kohtuliku arutamise eesmärgiks selgitada välja, kas kokkulepe vastab süüdistatava tegelikule tahtele. Kui kohus teeb kokkuleppe alusel süüdimõistva otsuse, kirjeldatakse otsuses kokkulepet (KrMS § 249). Kokkuleppemenetluses ei lahendada isiku süü küsimust sellise põhjalikkusega, nagu seda tehakse üldmenetluses (RK KKo 3-1-1-52-07, p 8). Kuna kokkuleppemenetluses süüdistusakti ei koostata, määratakse kohtuliku arutamise esemeks olevad teod prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel läbirääkimiste tulemusena sõlmitava kokkuleppe tingimustega (RK KKm 1-14-3555, p 21). Kohus seega ei hinda kokkuleppemenetluses tõendeid ega tee nende alusel põhistatud järeldusi. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole kokkuleppemenetluses põhjendamiskohustuse rikkumine üldse võimalik (RK KKo 1-20-3298, p 8).
65.TsMS § 232 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega ei ole ka teises asjas tehtud kohtulahendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, vaid tegu on tõendiga, mida tuleb hinnata koos teiste
tõenditega. Käesoleval juhul ei saa aga järeldada kohtule esitatud Harju Maakohtu 08.09.2021 otsusest seda, et kostja tekitas kellelegi kahju ning mis summas see kahju oli. Otsusest ei saa järeldada, milliseid kohustusi, sealhulgas töölepingulisi kohustusi, kostja rikkus. Otsus tõendab vaid asjaolu, et kostja oli nõus kriminaalasjas sõlmima prokuratuuriga kokkuleppe ja kandma karistuse, kuigi ta ennast süüdi ei tunnistanud. Tõendeid ei ole Harju Maakohus viidatud otsuses sisuliselt hinnanud ega teinud nende alusel mistahes järeldusi.
66.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele oma nõuet sisuliselt põhistanud ega tõendanud. Iseenesest nõustub kohus kostja väitega, et kui hageja nõue oleks tõendatud, oleks töölepingust tulenev tööandja kahju nõue aegunud. TLS § 74 lg 4 näeb ette, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Hageja on ise hagiavalduses väitnud, et sai pettustest teada 11.01.2019. Tsiviilhagi kriminaalasjas aga esitas hageja 21.01.2020 ehk enam kui 12 kuu möödumisel ajast, mil ta sai teada kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust.
67.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
68.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 5 378,40 eurot koos käibemaksuga. Kostjale osutatud õigusteenuste tunnitasu on olnud 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjale on õigusabi 24 h 54 min tunnitasuga 216 eurot koos käibemaksuga ehk kokku 5378,40 euro eest koos käibemaksuga. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
69.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Kostja esindaja toimingud õigusabi osutamiseks on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti istungi ajalise kestvusega. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena kostja kulud õigusabile 5378,40 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 5378,40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.