Hageja A. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Kostja M OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. M.i hagi M OÜ vastu kahjunõudes rahuldamata.
2.Kohtuotsuse avalikustamisel asendada menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud A. M.i kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.M OÜ (kostja) ostis A. M.ile (hageja) kuuluva korteriomandi asukohaga xxxx täitemenetluses elektroonilisel enampakkumisel. Korteris asus köögimööbel koos integreeritud külmkapiga, esikuriiulid, stanged ja magamistoa garderoobikapid koos lükandustega. Kostja on käitunud pahauskselt - hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud vaidlusaluse korteriomandi valduse üleandmise akti - kostja võttis valduse omavoliliselt ja ebaseaduslikult. Kostja vahetas pärast enampakkumise võitmist korteris ukselukud ja asus korterit valdama. Seeläbi võttis ta enda valdusesse ka korteris olnud mööbli ja tehnika, mis kuulub hagejale. Hageja on palunud kostjal mööbel ja tehnika tagastada, kuid kostja pole seda teinud.
2.Enampakkumisel ei müüdud korteris olevaid hagejale kuuluvaid esemeid ja need esemed ei ole korteri päraldised. Integreeritav kodutehnika tähendab seda, et neid on võimalik paigaldada vastavalt ruumile ja muule sisustusele. Need asjad ei ole kinnisasja olulised osad ega päraldised - neid esemeid on võimalik eemaldada ilma kinnisasja rikkumata.
3.Hageja palub välja mõista kostjalt asjade väärtus 6000 eurot. Hageja hinnangul on asjade väärtused järgnevad: köögimööbel - 3000 eurot, valgustid köögimööbli sees - 60 eurot, kraanikauss koos segistiga - 275 eurot, õhupuhasti ehk väljatõmbe ventilaator - 175 eurot, integreeritav külmkapp - 450 eurot, esikumööbel - 225,00 eurot, magamistoa garderoobikapid - 1605 eurot, laevalgusti magamistoas 60 eurot ja peegel magamistoas 150 eurot.
4.Hageja vaidles tasaarvestuse avaldusele vastu. Kostja pole tuginenud konkreetsetele maksetele ja neid kinnitavatele maksekorraldustele. Hageja leidis, et tasaarvestamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
5.Hageja esitas taotluse asendada jõustunud kohtuotsuses menetlusosaliste nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja võttis omaks väited, et ostis täitemenetluses toimunud enampakkumisel hagejale kuulunud korteri, korteris asus mööbel ja tehnika, mis on seal praeguseni. Korteris olev mööbel on korteri päraldiseks või oluliseks osaks ja TMS § 152 alusel vahetus mööbli omand koos korteri omandiga. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju suurust.
7.Arvestades kohtupraktikas kajastatud seisukohti ja seaduses (TMS § 152) sätestatut, ei sõltu vallasvara käsitlusest tegelikkuses asja lõpplahendus, kuna üldjuhul müüakse vallasasjad igal juhul koos kinnisasjaga.
8.Asjas puudub vaidlus, et kostja soetas xxxx korteri kohtutäitur M. K. poolt korraldatud enamapakkumiselt. Seega sai kostja igal juhul vaidlusaluse vallasvara omanikuks. Hagejal puudub seega kostja vastu vaidlusaluse vallasvara osas mistahes nõue.
9.Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab. Kostja on täitnud hageja eest Swedbank AS-i ees hageja laenulepingust tulenevaid kohustusi vähemalt summas 15 022,23 eurot. Kostja tasaarvestab enda nõude hageja vastu nõudega, mis tuleneb Swedbank AS-ile alates 21.01.2019 hageja eest tehtud maksetest kogusummas 15 022,23 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus jätab hagi rahuldamata.
11.Kohus selgitas 21.01.2022 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 1-3).
12.Hageja esitas kostja vastu nõude mööbli ja tehnika väärtuse 6000 euro väljamõistmiseks. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Esemete tagastamise kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast täiendava tähtaja möödumist, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu (VÕS § 115 lg 2). Kohus peab hageja kahjunõude lahendamiseks tuvastama, et 1) kostjal oli kohustus hageja nimetatud mööbli 2(5)
välja andmiseks, 2) kostja rikkus nõude kohustust, 3) kostja vastutab rikkumise eest, 4) hageja andis kostjale täiendava tähtaja, 5) kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, 6) hageja on kaotanud huvi mööbli tagastamise vastu, 7) hagejale on tekkinud kahju.
13.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Kostja omandas hagejale kuuluva korteri asukohaga Xxxx täitemenetluse käigus elektroonilisel enampakkumisel (I kd, tl 9-24). Kostja kanti korteriomanikuna kinnistusraamatusse 05.01.2018.
14.Kohus tuvastab kas kostjal oli kohustus hageja nimetatud mööbli ja tehnika välja andmiseks. Pooled ei vaidle, et korteris olev mööbel kuulus hagejale enne korteri võõrandamist täitemenetluses. Pooled vaidlevad, kas enampakkumise tulemusel läks mööbli ja tehnika omandiõigus üle kostjale või mitte, sh kas mööblit ja tehnikat saab pidada iseseisvateks vallasasjadeks või on tegemist kinnisasja olulise osa või päraldistega.
15.Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle, sh õigus asja vallata (AÕS § 68 lg 1). Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab (AÕS § 80 lg 1). Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (AÕS § 80 lg 2). Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92). Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti (AÕS § 641).
16.Asja võõrandamisele täitemenetluses on sätestatud eriregulatsioon. Omand enampakkumisel müüdud vallasasjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel (TMS § 98 lg 1). Vallasasjade müümiseks enampakkumisel tuleb need esmalt arestida (TMS § 78 lg 1). Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke (TMS § 142 lg 1). Kinnisasja päraldisi ei saa vallasasjana arestida (TMS § 146 lg 1 ls 1). Muid esemeid, millele ulatub hüpoteek, saab vallasasjana arestida, kuni neid ei ole arestitud koos kinnisasjaga (TMS § 146 lg 1 ls 2). Kohtutäitur võib sissenõudja ettepanekul määrata, et vallasasi välistatakse kinnisasja enampakkumiselt ja võõrandatakse vastavalt vallasasjadele sissenõude pööramise sätetele, kui asja selliselt müües võib eeldada, et asja müügist saadakse kõrgem hind või kui vallasasja eraldi müümine on muul põhjusel mõistlik (TMS § 152). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et TMS § 152 tähendab, et üldjuhul müüakse vallasasjad koos kinnisasjaga ja seda ka juhul, kui vallasasjad ei ole päraldisteks ega kinnisasja olulisteks osadeks (TalRK 2-204712, p 32). Arestimisaktis märgitu ei oma omandiõiguse ülemineku seisukohalt tähtsust (TalRK 2-20-4712, p 33).
17.Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (TsÜS § 50 lg 1). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (TsÜS § 50 lg 2). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (TsÜS § 53 lg 1). Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1). Hagis nimetatud mööblit ja tehnikat on võimalik korterist eemaldada. Seetõttu ei ole tegemist korteri oluliseks osaks olnud asjadega.
18.Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, v.a kui seda käibes päraldiseks ei loeta (TsÜS § 57 lg 1 ja 2). Pooltel oli võimalik esitada oma selgitused küsimuses, kas ja miks tuleks korteris asuvat mööblit ja tehnikat pidada eraldiseisvateks vallasasjadeks või korteri päraldisteks. Hageja 17.02.2022 seisukoha kohaselt tähendab integreeritud kodutehnika seda, et neid on võimalik paigaldada vastavalt ruumile ja muule sisustule. Need ei ole kinnisasja olulised osad ega päraldised - neid on võimalik eemaldada 3(5)
ilma kinnisasja rikkumata. Korteris olnud vallasajad ei olnud päraldised ja neid ei arestitud ega müüdud. Kostja on 17.02.2022 menetlusdokumendis seisukohal, et hagis käsitletud vallasvara tuleb pidada korteri oluliseks osaks või päraldiseks.
19.Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et köögimööblit ja tehnikat saab pidada korteri päraldiseks, sest söögi tegemise võimalus on oluline korteri kui eluruumi kasutamiseks (TlnRK 2-12-46054). Eeldatakse, et asja võõrandamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi (TsÜS § 57 lg 3 ls 2).
20.Kohtutäituri poolt arestitud korter on peaasi. Köögisisustus, kui söögi tegemise võimalus, on peaasja korrapärase kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks kaasa peaasja majandusliku eesmärgi saavutamisele. Eluruumi juurde kuulub köök, seega kui müüakse peaasi, siis tuleb eeldada, et müügileping hõlmab ka päraldisi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt esile toodud köögimööblit ja tehnikat tuleb pidada kinnisasja päraldisteks TsÜS § 57 lg 1 tähenduses, kuivõrd korteriomandiks on eluruum ning nimetatud esemed on peaasja korrapärase kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks kaasa peaasja majandusliku eesmärgi saavutamisele. Seega saab köögimööblit ja tehnikat (valgusteid, kraanikaussi koos segistiga, õhupuhastit ehk väljatõmbe ventilaatorit, integreeritud külmkappi) pidada korteri päraldiseks.
21.Hagis märgitud muud kõik esemed on samuti integreeritud. Nimetatu nähtub kohtule hageja poolt esitatud booking.com väljavõtetest (I kd, tl 38-43). Kriminaalasjas esitatud müügikuulutusest nähtuvad korteris olevad esemed. Nimetatud fotodelt nähtub samuti, et magamistoa mööbel (riiulid) ja esikumööbel on integreeritud (I kd, tl 158-202). Neid on küll põhimõtteliselt võimalik eemaldada, kuid nende eemaldamine ei ole võimalik nii korterit ega mööblit kahjustamata. Vastavalt on nimetatud esemed peaasja (korteri) korrapärase kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks kaasa peaasja majandusliku eesmärgi saavutamisele.
22.Kohus leiab, et kuna hagis nimetatud vara ei arestitud eraldi vallasasjadena, võõrandati need kostjale koos kinnisasjaga. TMS § 152 tähendab, et üldjuhul müüakse vallasasjad koos kinnisasjaga ja seda ka juhul, kui vallasasjad ei ole päraldisteks ega kinnisasja olulisteks osadeks. Asjaolu, et arestimisaktis ei märgitud päraldisi, ei anna alust asuda seisukohale, et vaidlusalused asjad ei ole päraldised. Arestimisaktis märgitu ei oma omandiõiguse ülemineku seisukohalt tähtsust. Asjad on täitemenetluses müüdava asja päraldised, kui nad vastavad TsÜS 57 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja poolt esile toodud integreeritud mööblit ja seadmeid tuleb pidada päraldisteks ning päraldis müüakse koos kinnisasjaga, ei olnud kostjal kohustust hageja nimetatud mööbli ja tehnika välja andmiseks. Seega ei saanud hagejale kahju tekkida. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahjunõude hüvitamise eeldusi.
23.Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks hagi rahuldama. Tasaarvestuseks kasutatavad nõuded tulevad kostja vastuse kohaselt kostja poolt hageja eest Swedbankile tasutud laenumaksetest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, ei ole vaja võtta seisukohta tasaarvestusavalduse osas.
24.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
25.Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 2). Vastavalt hageja taotlusele asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode.
4(5)
MENETLUSKULUD
26.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda.
27.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.