Everal Järve OÜ taotlus kostjate andmete kindlakstegemiseks ning tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Everal Järve OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Everal Järve OÜ (registrikood 12158634), lepinguline esindaja Robert Sarv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus ning saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
2.Rahuldada Everal Järve OÜ määruskaebus. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 247 lg 4 teine lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Everal Järve OÜ (avaldaja) esitas 26. novembril 2021 Harju Maakohtule avalduse kostjate andmete kindlaks tegemiseks ning tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avaldaja palus avalduses järgmist:
2-21-18615 - kohustada Google Ireland Limited (Google Ireland Ltd) väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldaja kohta Google arvustused kirjutanud isikute tuvastamist võimaldav teave, sh vähemalt kommentaari autoriga seotud BSI andmed; - kui Google Ireland Ltd-lt laekunud vastused ei võimalda kostja(te) isikut (isikuid) üheselt tuvastada, siis anda pärast Google Ireland Ltd-lt vastuse laekumist anda avaldajale tähtaeg sideettevõtjate andmete esitamiseks ja koguda vastava(te)lt sideettevõtjatelt andmed selle kohta, kellele kuulub kommentaari autori IP-aadress ning nõuda sideettevõtjalt välja avaldusele lisatud tabelis loetletud kommentaaride autorite tuvastamist võimaldavad andmed, sh seadme mac aadress, seadme operatsioonisüsteem ja veebilehitseja (sh veebilehitseja versioon), millelt kommentaar kirjutati, samuti IP-aadressi omaniku nimi, isikukood, aadress, võimalusel ka e-post ja telefoni number. Avaldaja lisas avaldusele tabeli, millest nähtuvad avaldaja kohta avaldatud Google arvustused (kommentaarid) koos arvustuste kirjutanud isikute kasutajanimedega.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja toitlustusettevõte, kellele kuulub Sushi Cafe restoranide kett. Google’i arvustused annavad avalikkusele teavet ettevõtte kohta ning arvustused kuvatakse otsingumootorisse ettevõtte nime sisestamisel. 20. oktoobril 2021 avaldas Google kasutajanimega X avaldaja kohta Google’isse hinnangu 1 tärn. Pärast kasutaja poolt avaldaja hindamist ühe tärniga alustati avaldaja vastu laimukampaaniat, mille käigus lisati veel 32 hinnangut, kõik ühe tärniga. Avaldajal on alust arvata, et kommentaaride ja hinnangute autoriteks on isikud, kellel ei olnud objektiivset põhjust esitada ebaõigeid faktiväiteid ning ettevõtet ulatuslikult laimata. Avaldatud väited ning hinnangud on eksitavad ja avaldaja suhtes ülekohtused. Arvustusi kirjutanud inimesed ei ole avaldaja juures söömas käinud ning ei saanud näha olukordi, mida nad kommentaarides kirjeldavad. Kommentaaridesse on kirjutatud väljamõeldud lood, mille eesmärgiks on avaldaja maine kahjustamine. Õigusvastaste väidetega soovitakse jätta mulje, et avaldaja osutab teenuseid ebaprofessionaalselt, toit on halb ning ülemused karjuvad töötajate peale. Tegemist on ebaõigete faktiväidetega ning ebakohaste hinnangutega, mille kohaselt tuleb avaldajasse suhtuda negatiivselt. Avaldatud väited eksitavad.
1.2.Veebilehe www.google.com õiguslike küsimustega tegeleb Google Ireland Ltd, kes omab ja haldab viidatud lehekülje andmeid ning kelle poole saab kohus nõutud andmete saamiseks pöörduda. Ebaõigete andmete ümberlükkamist saab avaldaja nõuda olenemata sellest, kas avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Seega ei tule eeltõendamismenetluse avalduse lahendamisel kohtul hinnata (kohus ei saagi seda adekvaatselt hinnata), kas anonüümsete kommentaatorite poolt kirjutatud solvangud on õigusvastased ja avaldaja mainet kahjustavad. Selle küsimuse lahendamine kuulub tulevasse põhimenetlusse.
1.3.Avaldaja soovib TsMS § 244 lg 1 alusel kostjate andmete kindlaks tegemist, kuna avaldajale ei ole kostjate andmed teada ning tal puudub seaduslik võimalus neid andmeid omal käel hankida. Avaldaja viidatud kommentaarides on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldaja kohta, mistõttu avaldajal on õigus nõuda nende andmete ümberlükkamist ja ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist. Avaldaja palus kohtul välja nõuda IP-aadresse kogunud veebilehtede pidajatelt IP-aadressid ning telekomiettevõtetelt IP-aadresside omanike andmed. Kui veebilehe pidajatel on muid IPaadresside tuvastamist võimaldavaid andmeid, siis ka ülejäänud andmed (nt kasutajatunnused, nimi, telefoni number, e-post jms). Kui veebilehtede pidajate edastatud andmed ei võimalda isikuid tuvastada, täpsustab avaldaja sideettevõtja andmed pärast veebilehe www.google.com haldajalt saadud teabega tutvumist.
1.4.Avaldaja taotletavad andmed kuuluvad elektroonilise side seaduse (EES) § 1111 lg 3 p-s 3 sätestatud andmete hulka, mida säilitatakse sama sätte lg 4 kohaselt ühe aasta jooksul. Seega
2-21-18615 kustuvad avaldaja nõutud andmed ühe aasta jooksul pärast nende loomist või töötlemist. Välismaiste andmevaldajate andmed võivad kustuda oluliselt kiiremini. Andmete kustutamisel ei ole avaldajal enam võimalik nõuda tema õigusi riivavate kommentaaridega tekitatud kahju hüvitamist. Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärus (GDPR) keelab andmevaldajatel andmete kohtuvälise väljastamise. Seega ei luba kehtiv õigus andmete valdajatel kohtu nõudeta isikuandmeid kolmandatele isikutele avaldada. Kostjate andmeid on võimalik kindlaks teha vaid kohtu kaudu eeltõendamismenetluses.
1.5.Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamist saab VÕS § 1047 lg 1 kohaselt nõuda ka juriidiline isik, kelle majandustegevuse kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid. Teise isiku ao teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Avaldaja saab nõuda ebaõigete faktiväidete eemaldamist ning varalise kahju hüvitamist. Avaldatud kommentaarid on jätkuvalt internetis üleval. Seega on kahju tekitav tegevus kestev (VÕS § 1055 lg 1) ning on avaldajal õigus nõuda sellise tegevuse lõpetamist ehk kommentaaride eemaldamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 23. detsembri 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on eeltõendamismenetluse läbiviimise eesmärk luua võimalus tõendite tagamiseks, mis hõlmab abinõusid tõendite kogumiseks, tõendina kasutatava teabe sobivasse tõendivormi viimiseks ning tõendite säilitamiseks, samuti põhimenetluse eel selliste asjaolude väljaselgitamiseks, mis on vajalikud hagi esitamiseks või selle esitamise põhjendatuse hindamiseks, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Avaldaja ei palu kohtul tõendeid tagada või neid koguda ega korraldada tõendi kaotsimineku ärahoidmiseks ekspertiisi asja või eseme kohta. Avaldaja palub, et kohus tuvastaks väidetavate laimajate isikud, eesmärgiga esitada nende vastu hagi. Maakohtu hinnangul ei ole esitatud asjaoludel eeltõendamismenetluse algatamine põhjendatud. Taotluses esitatud andmete kogumiseks kohtu kaudu peab avaldaja olema teinud kõik endast sõltuva, et vastaspoole tuvastamiseks vajalikud andmed või tõendid iseseisvalt ilma kohtu abita kätte saada. Seda põhimõtet kohaldatakse ka menetluse ajal kohtu poolt tõendite kogumisele. Kostja isiku kindlakstegemisele suunatud taotlus ei ole käsitletav taotlusena tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses vastavalt TsMS 26. peatükis sätestatule.
2.2.Avaldaja ei ole selgelt esile toonud, mida ta on ise selleks teinud, et saada soovitud andmed, ega põhjendanud, miks tal ei ole õnnestunud andmeid hankida. Maakohtu hinnangul ei ole üldteada asjaolu, et taotlejale ei väljastata ka põhistatud õigusliku huvi alusel isikuandmeid (eelkõige IP-aadresse) kommentaaride autorite kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ei välista seda, küll aga annab andmetöötlejale teatud diskretsiooni. Enne eeltõendamismenetluse avalduse esitamist tuleb proovida kohtuvälist lahendust. Avaldaja ainukeseks põhjenduseks on see, et ta ei pruugi saada andmeid otse andmetöötlejalt. Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja kohtu ette toonud muid mõjuvaid põhjuseid eeltõendamismenetluse algatamiseks (TsMS § 244 lg 1).
2-21-18615
2.3.Maakohtu hinnangul ei nähtu esitatud asjaolude pinnalt (halb toit ja teenindus, ülemused karjuvad töötajate peale), et arvustuste puhul on tegemist selgelt ebaõigete faktiväidete või ebakohaste hinnangutega, mille ümberlükkamist saaks avaldaja taotleda.
2.4.Isikuandmete töötlemine on lubatud, kui esineb seaduslik alus andmeid töödelda. Isikuandmete töötlemine on lubatav vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, v.a juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja – vabadused, mille nimel tuleb isikuandmeid kaitsta (isikuandmete kaitse üldmäärus, art 6(1)(f)). Õigustatud huvi alla kuulub isiku soov saada andmeid õigusnõuete esitamiseks (Euroopa Kohtu otsus 04.05.2017, C-13/16, p 29). Viidatud lahendis leidis Euroopa Kohus enne isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist kehtinud andmekaitse direktiivi kohaldades, et kui liikmesriigi seadusandlus näeb ette õiguse nõuda andmeid õigustatud huvile tuginedes, pole andmete valdajal õigust keelduda andmete väljastamisest, kui isik vajab andmeid õigusnõude koostamiseks. Praegusel juhul on isikuandmete kaitse ülemääruse artikli 6(1)(f) alusel kõikidel isikutel õigus nõuda andmete esitamist, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, ja andmete töötlejal ei ole õigust keelduda andmete esitamisest.
2.5.Taotluses viidatud kommentaarid ja arvustused avaldati veebilehel www.google.com. Võlaõigusseaduse mõttes kommentaaride avaldajaks on nii väljaanne kui ka kommentaaride koostajad. Avaldajale on teada, et kommentaaride töötleja on Google Ireland Ltd. Seega on taotlejal võimalus oma õigusi kaitsta ning eeltõendamismenetluse algatamiseks puudub mõjuv põhjus. Kui andmete töötleja rikub andmete väljaandmise kohustust, on tegemist seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, mis annab avaldajale õiguse pöörduda andmete välja andmise nõudega andmete töötleja vastu. Seega on avaldajal võimalik saavutada soovitud eesmärk kehtiva õiguse kohaselt, esitades nõude andmete töötlejate vastu.
2.6.Kokkuvõttes keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel. Maakohus leidis, et isegi kui avalduse rahuldamine oleks võimalik TsMS § 244 alusel, ei ole avaldaja õiguste rikkumine esiletoodud asjaoludel võimalik ja andmete väljaandmisest tuleks igal juhul keelduda põhiavalduse perspektiivituse tõttu (TsMS § 371 lg 2 p 1).
2.7.Arvestades isikuandmete kaitse põhimõtteid ning asjaolu, et eeltõendamismenetluse raames kogutakse tõendeid järgnevas põhimenetluses esitamiseks, siis on eeltõendamismenetluse algatamise otsustamisel põhjendatud hinnata tulevikus esitatava hagi perspektiivikust. Asjaoludest ei selgu, millise hagi kavatseb avaldaja võimalike kostjate vastu esitada. Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus. Seega on igal isikul on õigus väljendada oma arvamust. Ühe tärni hinnangud ja hinnangud toidu kvaliteedile või maitsele on seda väljendanud isikute subjektiivsed väärtushinnangud, mitte andmed, mille ümberlükkamist saaks avaldaja nõuda. Väärtushinnangute väljendamisel ei ole kasutatud ka ebakohaseid väljendeid. Juriidiline isik ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kui avaldaja leiab, et mingi kommentaar puudutab avaldaja juhtkonda või omanikku, kes väidetavalt karjub töötajate peale, siis need isikud on füüsilised isikud ning peaksid ise avaldaja asemel kohtusse pöörduma. Seega ei ole avaldus võimalike kostjate isikute kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluses põhjendatud selle perspektiivituse tõttu ning tuleb ka sel põhjusel rahuldamata jätta.
2.8.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2-21-18615
3.1.Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et TSMS § 244 alusel ei ole võimalik kostjate isikute tuvastamiseks eeltõendamismenetlust algatada. TsMS § 244 lg 3 p 1 võimaldab algatada eeltõendamismenetluse ka selliste tõendite kogumiseks, mis aitavad avaldajal välja selgitada vastaspoole isikuandmeid. Seda seisukohta on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas kinnitatud. Selliselt tõendite kogumise eelduseks on, et avaldajal puuduvad muud võimalused kostja isiku väljaselgitamiseks ning tema huvid jääksid vastasel juhul kaitseta. Enim on kohtupraktikas juhtumeid, kus avaldaja, kelle kohta on Interneti kommentaarides avaldatud ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid, taotleb kohtu abi, et tema õigusi rikkunud isikute isikuandmeid kindlaks teha. Ka praegune avaldus on esitatud selle eesmärgiga. Praegusel juhul on TsMS § 244 lg-s 1 sätestatud eeldused eeltõendamismenetluse algatamiseks täidetud: esineb oht, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Avaldaja selgitas avalduses, et sideettevõtjad kustutavad kehtivatest õigusaktidest tulenevalt oma andmed aasta möödumisel andmete neile teatavaks saamisest (elektroonilise side seaduse § 1111 lg 4). Avaldaja ei ole võimalik ise andmeid koguda, kuna veebiväljaande pidaja ega sideettevõtja ei tohi isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt ise avaldajale teavet anda. Seega peaks avaldaja igal juhul andmete saamiseks kohtu poole pöörduma. Kohtumenetlus aga kestaks nii pikalt, et kohtulahendi tegemise ajaks oleksid andmed juba kustutatud.
3.2.Avaldaja ei nõustu maakohtuga ka selles, et avaldajal on võimalik esitada nõue kommentaarid avaldanud internetiportaali vastu. Kõik hinnangud ja kommentaarid, mille autorite tuvastamist avaldaja taotleb, on avaldatud leheküljel www.google.com, mille omanik on Google Ireland Ltd. Maakohtu hinnangul peaks avaldaja esitama oma nõude Google Ireland Ltd vastu. Nii võimsa välisriigis asuva juriidilise isiku vastu hagi esitamine oleks väga ressursi- ja ajamahukas ning heidutaks enamuse isikuid oma õiguste kaitsmisest loobuma. Avalikul võimul ei ole õigust sundida isikut kasutama oma õiguste kaitseks mingit kindlat meetodit ning loobuma teistest õiguskaitsevahenditest. Praegusel juhul tooks see kaasa ka väga suured kulud. Selline hageja õiguste ja õiguskaitsevahendite valiku piiramine ei ole põhiseadusega kooskõlas. Vaidlust ei ole, et avaldajal on õigus esitada nõue tema kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud isikute vastu. Avaldajal ei ole võimalik oma õigusi realiseerida ilma kohtu abita.
3.3.Avaldaja õiguste rikkumine esile toodud asjaoludel on võimalik ning hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu. Avaldaja on toitlustusettevõte, kellele kuulub Sushi Cafe restoranide kett. Google’is avaldatud arvustused annavad avalikkusele teavet ettevõtte kohta, sest arvustused kuvatakse otsingumootorisse ettevõtte nime sisestamisel. Avaldatud väited ja hinnangud on eksitavad ning avaldaja suhtes ülekohtused. Avaldajal on võimalik hagimenetluses tõendada negatiivsete kommentaaride ja hinnangute avaldamisega tekitatud varalise kahju tekitamist. Seda ei pea tõendama eeltõendamismenetluses.
3.4.Vastuseks maakohtu seisukohale, et juriidiline isik ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist selgitab avaldaja, et soovib nõuda ebaõigete faktiväidete eemaldamist ning tekkinud varalise kahju hüvitamist.
3.5.Maakohus etteheite osas, et avaldaja ei ole piisavalt põhjendanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine, leiab avaldaja, et see on puudus, mille oleks saanud kõrvaldada, kui maakohus oleks andnud puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Selle asemel keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-21-18615
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 23. detsembri 2021. a määrus tuleb § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
6.TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht. TsMS § 244 lg 3 kohaselt, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks: 1) isiku seisund või eseme seisund või väärtus; 2) kahju või eseme puuduse põhjus; 3) kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud.
7.Taotluse kohaselt soovib avaldaja teha kindlaks isikud, kes on avaldanud veebilehel www.google.com avaldaja kohta laimavaid kommentaare. Kehtiv seadusandlus ei luba Google Ireland Ltd-l IP-aadresside kui isikuandmete kolmandatele isikutele avaldamist ilma õigusliku aluseta ning elektroonilise side seaduse kohaselt säilitatakse andmeid ainult ühe aasta jooksul. Seega on taotleja põhistanud nii õiguskaitsevajaduse, kui selle, et esineb faktiline oht kostja andmete kohta olemasoleva teabe (tõendite) kaotsiminekuks.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei sätesta TsMS § 244 lg 1 ja lg 3 p-d 1-3 expressis verbis, et eeltõendamismenetlust saab algatada ka kostja isiku kindlaks tegemiseks. Kuid õiguspraktikas on viidatud sätteid laiendavalt tõlgendades seda õigust jaatatud põhjendusega, et avaldajal puudub seaduslik võimalus isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ise hankida. Avaldaja on need asjaolud avalduses esile toonud, samuti põhistanud andmete kaotsimineku võimalikkuse.
9.Avaldaja on selgitanud, millise nõude ta soovib kostjate vastu esitada. Kui maakohus leidis, et avaldajal tuli oma nõuet täpsustada ning tuua esile, mida ta on ise andmete saamiseks juba teinud, siis oleks maakohus saanud avaldajale anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui maakohus ei nõustunud avaldajaga, et üldiselt teadaolev asjaolu on, et Google Ireland Ltd ei vasta isikute palvetele saada kommentaatorite andmeid, oleks maakohus pidanud seda avaldajale selgitama ning andma võimaluse tuua esile, mida ta on ise andmete saamiseks juba teinud.
10.Kolleegium ei nõustu maakohtu hinnanguga, et esitatud asjaolude pinnalt (halb toit ja teenindus, ülemused karjuvad töötajate peale) ei saa olla tegemist ebaõigete faktiväidete või ebakohaste hinnangutega, mille ümberlükkamist saaks avaldaja taotleda. Mitmes kommentaaris on konkreetseid faktikirjeldusi, mille õigsust on vähemalt õiguslikult võimalik kontrollida. Mitmes kommentaaris on ka väärtushinnanguid, mille kohasust on võimalik kohtulikult kontrollida. Menetlusse võtmise staadiumis ei ole kohtul alust hinnata, kas põhiavaldus on tõenduslikult perspektiivikas. Nõude ja kahju tekkimise tõendamine küsimus tuleb lahendada põhimenetluses ning neil alustel ei saanud maakohus eeltõendamismenetluse algatamise avalduse menetlusse võtmisest keelduda.
11.Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.