Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kädi Sacik-Korn
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.aprill 2022, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-134711
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi O. I. vastu võlgnevuse nõudes
Menetluse liik
lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
hagihind 995 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; asukoht Endla 15, 10122 Tallinn), lepinguline esindaja Diana Allik e-post [email protected] Kostja O. I. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja Aleksei Smelov, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
1)
Rahuldada osaliselt AS ÜHISTEENUSED hagi O. I. vastu.
2)
Mõista O. I.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja 765 eurot.
3)
Jätta AS ÜHISTEENUSED menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda O. I. menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda.
4)
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
5)
Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja esitatud väited ja nõue
Transpordiametist (endine Maanteeamet) saadud andmete kohaselt oli sõiduki numbrimärgiga xxxx ja numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja kostja. Hagejal on õigus eeldada, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Iga hageja poolt opereeritavas parklas on paigaldatud infotahvel parkimistingimustega. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas 57 eurot. Ühisteenuste parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele panemise näol. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 960 eurot on jäetud tähtaegselt tasumata. Ühisteenused taotlesid tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Ühisteenused volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja pärast võlamenetluse ebaõnnestumist on Ühisteenused tuvastanud liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega Ühisteenused. Kuna leppetrahvid on jäetud tähtaegselt tasumata on peale Transpordiametist andmete saamist koostatud ja edastatud kostjale meeldetuletuskirjad. Transpordiametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 5 eurot, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Hageja palus kostjalt mõista välja võlgnevuse 965 eurot ja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 30 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et:
hagejal puudus õigus parkimistingimuste kehtestamiseks, sest hageja ei ole Vormsi 10 ja Vormsi 16 ala omanik ega valdaja. Sellest tulenevalt puudus hagejal õigus ka parkimislepingu sõlmimiseks.
•
Hageja ei ole edastanud kostjale leppetrahve mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2), sest hagiavaldusele lisatud leppetrahvide tekstid ei ole leppetrahvide koopiad. Fotodelt nähtub, et sõidukite kojamehe vahele on pandud mingid valged paberilehed, millelt ei ole näha, mis nendele trükitud on. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest mõistliku aja järgi VÕS § 159 lg 2 järgi, sest kostja sai leppetrahvinõuded kätte alles hagiga tutvudes ja seetõttu on hageja minetanud leppetrahvide nõudeõiguse.
•
hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused sõidukid olid pargitud alal P530.
•
leppetrahvinõue on ebamõistlikult suur, võib see olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kuna kostja on Xxxx elanik ja valdaja, on see aluseks leppetrahvinõude vähendamiseks, mis ei peaks olema suurem kui neli (4) alampalga minimaalset tunnitasu suurust.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
§ 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled vaidlevad, kas hagejal oli õigus parkimiskontrolli teostada ja parkimislepinguid sõlmida, kas sõiduk oli pargitud vaidlusalusele parkimisalale, kas hageja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud või mitte.
VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Seega leiab kohus, et hageja valis hagiavalduse punkti loetelu punktides 2-24 leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Kohus ei tuvastanud (vt otsuse p 4), et hageja oleks 10.02.2019 leppetrahvi nr 0236008474 pärast rikkumise tuvastamist kojamehe vahele pannud, mistõttu asus kohus seisukohale, et nimetatud leppetrahvinõuet hageja kostjale rikkumise järgselt ei esitanud. Hageja on hagis märkinud, et saatis kostjale meeldetuletuskirju, mille tõendamiseks on esitanud tabeli väljavõtte (dtl 164). Kohus ei loe esitatud tabeli väljavõttega tõendatuks kostjale 10.02.2019 leppetrahvinõude nr 0236008474 esitamist, sest tabelist ei ole võimalik tuvastada, kuhu ning mil viisil (kas elektrooniliselt või postiga ning kuhu aadressile) on meeldetuletuskirjad saadetud. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt, 2016, § 1132 komm. 5 alapunkt b)) kohaselt raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Seega esitas hageja kostjale 10.02.2019 leppetrahvinõudega nr 0236008474 seonduva teabe alles maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 02.11.2021. Kohtu hinnangul on enam kui 1,5 aastat hiljem 10.02.2019 leppetrahvinõude nr 0236008474 esitamisega mõistlik aeg möödunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda 10.02.2019 leppetrahvinõude nr 0236008474 täitmist.
40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja väitel saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad, mille tõendamiseks on esitanud tabeli väljavõtte (dtl 164). Esitatud tabelis on küll eraldi tulpadena välja toodud, et koostamise kuupäeva ja saatmise kuupäev, kuid kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud dokument, et hageja oleks tegelikult kostjale meeldetuletuskirju tabelis märgitud aegadel saatnud. Samuti ei ole kohtule teada, kas meeldetuletuskirjad saadeti elektroonselt või postiga ning sellisel juhul millisele aadressile. Kuna kostja on väitnud, et sai leppetrahvinõuetest teada alles hagiavaldusega tutvudes, millest võib järeldada, et meeldetuletuskirju kostja saanud ei ole (eristada leppetrahvinõuetest teatamisega, mille osas on kohus võtnud seisukoha p-s 8), jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulu 30 eurot kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 765 eurot (kogunõue 995 eurot), s.o 77 % ulatuses. Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud 77 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23 % ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1 p 2 järgi. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Sacik-Korn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.