Mõista Y-lt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest oli Y määruskaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb maksta alates määruse jõustumisest kuni lõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-21-14099 Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata resolutsiooni p-i 5 osas. Muus osas võib määruse peale Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y (hageja) esitas 08.09.2021 hagiavalduse X (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt rikkus hagejale kriminaalasjas kaitsjaks määratud advokaat X ajavahemikul 14.10.2020-13.08.2021 hageja kaitseõigusi, mistõttu esitas hageja kuuel korral kohtule taotluse kaitsja taandamiseks. Kõik hageja poolt esitatud taotlused jäid rahuldamata. 13.08.2021 rahuldati advokaat X taotlus kaitsja taandamiseks. Kostja ei tunnistanud hageja õiguste rikkumist, küll aga kinnitas, et olukorras, kus on esitatud 6 taandamistaotlust, ei ole mõistlikult võimalik enam jätkata hageja esindamist. Kohus leidis, et tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 46 lg 1 p-s 2 nimetatud olukorraga, kus hageja poolt kaitsja töö sisulise takistamise tõttu on kaitsja tööülesannete täitmine takistatud. Poolte vahel puudub usaldus ja vastastikune koostöö. Hageja leiab, et tegemist ei olnud usaldamatusega, vaid et kostja tegevus oli õigusvastane.
2.1.Hageja on esitanud kaebusi nii prokuratuuri kui advokatuuri, kõik kaebused on jäänud rahuldamata. Esimene kaebus advokatuuri esitati seoses sellega, et kostja esitas määruskaebuse Riigikohtusse määruskaebuse tähtaega rikkudes. Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2020 määrusega jäeti rahuldamata kaebus Viru Maakohtu määrusele, millega hageja vahistati. Viru Ringkonnakohtu määruses märgiti, et määruskaebuse esitamise tähtaeg Riigikohtusse on 15 päeva. Kostja esitas 15. päeval määruskaebuse Riigikohtusse, kus palus muuhulgas ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg. Riigikohtu 24.11.2020 määrusega (kohtuasi 1-20-7342) p 3 jäeti kaebus menetlusse võtmata, kuna õiguslikud argumendid ei olnud piisavad. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja oleks pidanud ise teadma määruskaebuse kohtusse esitamise tähtaega. Kaebust ei võetud menetlusse just seepärast, et kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes. Nii pidi hageja taluma kaitsja õigusvastaseid toiminguid, mis rikkusid kaitseõigust. See põhjustas hagejale suuri hingelisi üleelamisi.
2.2.Hagejal ei ole meeles neid rikkumisi, millega seoses esitati uued taandamistaotlused. Viimane rikkumine puudutas seda, et hageja ei saanud kostjaga telefoni teel tema poolt soovitud ajal suhelda. Hingelisi kannatusi põhjustas see, et kostja enda poolt jäeti taandamistaotlus tähtaegselt esitamata ja kaitseõigust rikuti, hageja nõuab kahju hüvitamist summas 5000 eurot.
3.24.09.2021 määrusega anti hagejale käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi, määrati hagejale riigi õigusabi korras esindaja ning kohustati esindajat esitama nõuetekohane hagiavaldus või seisukoht nõude perspektiivikuse osas.
4.20.10.2021 esitas hagejale määratud esindaja kohtule seisukoha, milles leiab, et hageja nõue on perspektiivitu. Hageja nõue ei vasta oma eeldustelt mittevaralise kahju nõudele. Välja toodud asjaoludest ei ilmne, et kostja oleks rikkunud õigusteenuse osutamise lepingut või oma kohustusi õigusteenuse osutamisel. Kõik taandamistaotlused, mis hageja on kostja suhtes
2-21-14099 esitatud, on kohus jätnud rahuldamata. Hageja on esitanud seoses väidetavate kostja rikkumistega kaebused advokatuuri ja prokuratuuri, kaebused on jäänud rahuldamata. Ei ole eluliselt usutav, et kostjapoolsete rikkumiste olemasolu korral oleks taandamistaotlused ja kaebused jäänud rahuldamata ja/või et hageja õigusi rikuti. Lisaks ei olnud kostja ise kohustatud enda taandamistaotlust esitama, küll oli tal selline õigus. Hageja väite kohta, et kostja esitas määruskaebuse Riigikohtusse hilinemisega, märgib esindaja, et kui ta oleks hilinenud, siis oleks saanud taotleda tähtaja ennistamist. Antud juhul on hagis välja toodud, et määruskaebus on jäänud Riigikohtu poolt menetlusse võtmata õiguslike argumentide puudulikkuse tõttu (KrMS § 390 lg 5). Seega ei saa lugeda seda asjaolu kostjapoolseks rikkumiseks. Hageja on rikkumisena välja toonud ka väidetava telefonikõnedele mittevastamise. Juhul, kui tinglikult möönda, et selline rikkumine esineks, ei ole sellega võimalik tekitada mittevaralist kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 mõttes ja kui see isegi tekiks, ei oleks selline kahju hõlmatud (väidetavalt) rikutud lepingulise kohustus kaitse-eesmärgiga.
5.20.10.2021 esitas hagejale määratud esindaja ka taotluse riigi õigusabi andmise lõpetamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 26.10.2021 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-i 1 alusel, mille järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja esitatud faktiliste väidete õigsust eeldades ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise seoses tervisekahju tekitamisega. Hageja nõude alus oleks VÕS § 134. Kohus nõustub hagejale määratud esindaja seisukohaga, et hageja märgitud põhjendused ei anna alust kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud õigusteenuse osutamisel oma kohustusi, mille tagajärjel on hageja kandnud tervisekahju (hingelised piinad) ning seetõttu soovib hageja mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja kirjeldatud asjaoludest selgub, et advokatuur ja prokuratuur on kostja tegevust korduvalt hinnanud ning jätnud kaebused rahuldamata. Pädevad organid ei ole seega tuvastanud kostja tegevuses kohustuse rikkumist, mistõttu ei saa olla ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Hageja viidatud määruskaebust ei jäetud Riigikohtus menetlusse võtmata mitte tähtaja möödumise, vaid õiguslike argumentide tõttu. Seega ei anna kohtu ette toodud asjaolud alust eeldada, et hagi on õiguslikult perspektiivikas. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei saa materiaalõiguse kohaselt olla hagi esemena märgitud nõudeõigust, mistõttu on hagi perspektiivitu, kuna kehtiv õigus ei võimalda hageja huve tagada ning nõude rahuldamine ei ole võimalik mitte ühegi normi alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas 03.11.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja nõue on perspektiivitu, hagiavaldus tuleb menetlusse võtta.
9.Kaebajale käesolevas asjas määratud riigi õigusabi korras esindaja ei ole arvamuse esitamiseks kaebajaga ühendust võtnud. Kaebaja taotles õigusabi õiguslike asjaolude esitamiseks. Esindaja selgitas, et väljatoodud asjaoludest ei ilmne, et kostja oleks rikkunud õigusteenuse osutamise lepingut või oma kohustusi õigusteenuse osutamisel. Kaebaja palub määrata endale uue riigi õigusabi korras esindaja.
2-21-14099
10.Kostja on rikkunud hageja kaitseõigusi, kuna on esitanud Riigikohtule määruskaebuse tähtaega ületades. Seetõttu ei võtnud Riigikohus määruskaebust menetlusse. Kostja esitas kaebuse Riigikohtule tähtaega eirates, taotledes tähtaja ennistamist, kuid Riigikohus leidis, et ennistamiseks puuduvad õiguslikud argumendid.
11.Lisaks on kostja rikkumine seotud asjaoluga, et ta ei taotlenud enda taandamist kohe pärast hageja esimest taandamisetaotlust, vaid tegi seda siis, kui hageja oli esitanud mitu taandamisetaotlust. See, et hageja on pidanud esitama oma õiguste kaitseks korduvaid taandamise taotlusi, põhjustab mittevaralist kahju. Vastav asjaolu kahjustas hageja tervist.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja (määratud kaitsja) osutanud hagejale kriminaalmenetluses riigi õigusabi. Vastavalt KrMS § 42 lg-le 2 on kriminaalmenetluses kaitsja advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuuri poolsest määramisest (määratud kaitsja). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 5 lg 1 kohaselt osutab advokaat riigi õigusabi advokatuuriseaduse alusel, arvestades riigi õigusabi seaduse erisusi. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 3 järgi kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Seega tuleb kolleegiumi hinnangul pooltevahelisele õigussuhtele kohaldada käsundit reguleerivaid sätteid (VÕS § 619 jj).
15.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks võiks olla VÕS § 134 lg 1, mille järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
16.Hageja saaks nõuda käsunduslepingu rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav; 3) hagejal on tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134); 4) rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 5) mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1); 6) mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav (VÕS § 134 lg 1) (RKTKo nr 2-17-12477, p 13.1; 2-13-6457, p 13). Lepingust tuleneva kostja hoolsuskohustuse täitmist saab käesoleval juhul hinnata VÕS § 620 ja AdvS § 44 alusel (RKTKo nr 2-13-6457, p 33).
17.Hageja heidab kostjale esiteks ette seda, et kostja on rikkunud hageja kaitseõigusi, kuna on esitanud Riigikohtule määruskaebuse tähtaega ületades ning seetõttu keeldus Riigikohus asjas nr 1-20-7342 määruskaebust menetlusse võtmast. Hagejale käesolevas asjas määratud riigi
2-21-14099 õigusabi korras esindaja on 20.10.2021 seisukohas selgitanud, et määruskaebus on jäänud Riigikohtu poolt menetlusse võtmata õiguslike argumentide puudulikkuse tõttu. KrMS § 390 lg 5 kolmanda lause järgi määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Seetõttu on ebaõiged hageja väited, et määruskaebus on jäetud menetlusse võtmata kaebetähtaja rikkumise tõttu ning puudub kostjapoolne lepingurikkumine.
18.Teiseks heidab hageja ette seda, et kostja ei taotlenud enda taandamist kohe pärast hageja esimest taandamistaotlust, vaid tegi seda siis, kui hageja oli esitanud mitu taandamistaotlust. Hageja on välja toonud, et kõik tema taandamistaotlused on jäänud rahuldamata. KrMS § 55 lg 1 kohaselt taandab kohus kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui esinevad RÕS § 20 lg-s 31 sätestatud alused või kui kaitsja ei ole taandunud KrMS §-s 54 sätestatud alustel. KrMS § 54 järgi ei või isik olla kaitsja, kui ta on 1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt; 2) varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus. RÕS § 20 lg 31 esimese aluse alusel kõrvaldab kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Arvestades, et hageja on ise välja toonud, et kõik tema taandamistaotlused on jäänud rahuldamata (st puudub RÕS § 20 lg-s 31 sätestatud olukord) ning hageja ei ole esile toonud ka, et oleks esinenud KrMS §-s 54 välja toodud olukord kaitsja taandumiseks, siis puudub kostjapoolne lepingurikkumine.
19.Kolmandaks heidab hageja ette, et hageja ei saanud kostjaga telefoni teel tema poolt soovitud ajal suhelda. Hageja on hagiavalduses ja 01.11.2021 seisukohas välja toonud, et ta on esitanud seoses väidetavate kostja rikkumistega kaebused advokatuuri ja prokuratuuri, kuid kaebused on jäänud rahuldamata ning kostja suhtes ei ole algatatud aukohtu menetlust põhjendusega, et advokaat ei ole rikkunud hageja kaitseõigusi. Seega on hageja väited kostja väidetava rikkumise osas vastuolulised. Lisaks ei ole hageja sisustanud oma väiteid mittevaralise kahju tekkimise osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tunnustanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist lepingu rikkumise korral üksnes väga piiratud juhtudel.
20.Arvestades hagiavalduses välja toodud asjaolusid, nõustub kolleegium maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole täidetud VÕS § 134 ja § 619 alusel nõude esitamise eeldused. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et hagiavalduses välja toodud asjaoludel oleks hageja nõudel mõni muu materiaalõiguslik alus. Seega on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et kuivõrd hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust tuvastada advokaadipoolset lepingurikkumist (kahju hüvitamise nõude eeldus), siis ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.
21.Käesolevas tsiviilasjas hagejale määratud esindaja on 20.10.2021 seisukohas esitanud taotluse riigi õigusabi andmise lõpetamiseks. Maakohus hageja esindaja taotluse osas seisukohta võtnud ei ole. RÕS § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus võib igal ajal uuesti hinnata, kas esinevad jätkuvalt seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning aluste äralangemisel lõpetada riigi õigusabi andmine. RÕS § 19 lg 1 teine lause sätestab, et kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. RÕS § 7 lg 1 p-d 5
2-21-14099 ja 6 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene ja/või seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus on seisukohal, et esinevad alused hagejale riigi õigusabi andmise lõpetamiseks, sest hagejale tuleb tulenevalt RÕS § 19 lg-st 1 lugeda 20.10.2021 kirjaliku põhjendusega riigi õigusabi osutatuks. Arvestades RÕS § 19 lg-s 1 ja § 7 lg 1 p-des 5 ja 6 sätestatut ning asjaolu, et hageja nõue on kolleegiumi hinnangul perspektiivitu, puudub alus uue riigi õigusabi osutaja määramiseks ning hageja poolt määruskaebuses esitatud taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks jääb rahuldamata. RÕS § 17 lg 6 näeb ette, et riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Tulenevalt eeltoodust lõpetab ringkonnakohus hagejale riigi õigusabi andmise ja vabastab vandeadvokaat Indrek Västriku hagejale õigusabi andmise kohustusest. Riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus on lahendanud maakohtu 26.10.2021 määrusega.
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti hagiavaldust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda kostjale vastamiseks, siis ei saanud kostjal tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
23.Maakohus vabastas 16.11.2021 määrusega hageja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
24.Määruse peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5, RÕS § 15 lg 8, TsMS § 191 lg 1), v.a osas, milles ringkonnakohus kohustas hagejat tasuma riigituludesse riigilõivu (TsMS § 179 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.