Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
30. märts 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi Hagihind
Alvet Katused OÜ hagi M M vastu 2400 euro nõudes 2400 eurot
2-20-137231
nende Hageja: Alvet Katused OÜ (registrikood 14726172, asukoht Peterburi tee 46, Tallinn 11415) Hageja lepinguline esindaja Irina Reva (e-post xxx) Kostja: M M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Roman Märtson (e-post xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 15.02.2022.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja Alar Lõhmus Hageja lepinguline esindaja Irina Reva Kostja lepinguline esindaja Roman Märtson
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M M’ilt Alvet Katused OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 2400 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja M M’i kanda.
4.Välja mõista M M’ilt Alvet Katused OÜ kasuks menetluskulu summas 883 eurot.
5.Välja mõista M M’ilt Alvet Katused OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (883 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 08.10.2020.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 2418,92 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 04.11.2020.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohtule 07.12.2020.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja ehituse töövõtulepingu nr xxx. Kostja pidi tasuma tööde eest kahes osas, millest esimese osa summas 2950 eurot tasus 08.07.2020.a. Tööd sai lõpetatud ettenähtud ajaks 10.08.2020.a. Kostja ülejäänud tööde eest ei tasunud, kuna kostja ja hageja vahel tekkis konflikt. Kostja arvates pidi hageja paigaldama ka tuulekasti, kuid hageja leiab, et see ei kuulunud kokkulepitud tööde hulka. Vihmavee süsteem oli komplekteeritud, kuid jäi paigaldamata pooltevahelise konflikti tõttu. Sadevee torustiku paigaldamisega seotud kulud 550,00 eurot oli maha arvestatud tööde maksumusest ja kostja pidi maksma töö eest 2400 eurot 2950 euro asemel. Kostja ei ole hagejale tööde eest ühtegi pretensiooni esitanud. Katuse asendamiseks uuega, ei ole ehitusteatis nõutav, seega oli hagejal õigus teostada tööd ilma registreeringuteta MTR-s. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et tööd ei ole lõpetatud ning katus ei ole ekspluateerimiseks valmis, seda kinnitab ka kostja poolt tellitud objekti ülevaatus ettevõttelt T C OÜ. Hagejal ei olnud õigus teostada ehitustööd, kuna puudub ehitamise tegevusala jaoks vajalik registreering MTR-is ja pädev isik, vastava kvalifikatsiooniga ja kutsetunnistusega. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.12.2020.a kohtumääruses (t/l 41-42).
6.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud ehituse töövõtuleping nr xxx, millise kohaselt teostas hageja kostjale katuse ehitustöid aadressil A/Ü xxx (t/l 20-23). Lepingu p. 1.2 kohaselt kohustus hageja teostama järgnevad tööd: vana katusekatte eemaldamine, uus roovitus, aluskatte paigaldus, pleki paigaldus, katteplekkide paigaldus ja tuulekasti esimese laudise vahetus + värv, sadevee torustike paigaldus, ehitusjäätmete äravedu, korstna kivi parandus (t/l 20).
7.Tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 5900 eurot, millest 50 % tuli kostjal tasuda enne tööde tegemist ning 50 % kui tööd on teostatud (t/l 21). Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud 2950 eurot (t/l 24). Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale tasuma 2400 eurot.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik
(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
9.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
10.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
11.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
12.VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
13.Kostja vastuväidete kohaselt pole tööd lõpetatud. Samuti leiab kostja, et tööd on tehtud puudustega. Hageja sellega ei nõustu.
14.Kohtule esitatud 10.06.2020.a hinnapakkumisest nr xxx nähtub, et algselt on kostjale tehtud pakkumus kogusummas 7200 eurot (t/l 18), hinnapakkumises nr xxx (t/l 19) on tehtud pakkumine maksumuses 5900 eurot ning tulenevalt sellest, et kostja sellega nõustus on poolte vahel sõlmitud ehituse töövõtuleping nr xxx (t/l 20-23). Hinnapakkumise nr xxx ja töövõtulepingu kohaselt puudus hagejal kohustus teostada tuulekastide paigaldust ning värvimist.
15.Kostja poolt kohtule esitatud 12.02.2021.a objekti ülevaatuse kokkuvõtte kohaselt on teostatud tööde üldine pilt lohakas ja ebakorrektne, lõpetamata töö (t/l 51-58).
16.Kohus nõustub hagejaga sellega, et katus saaks valmis ekspluateerimiseks, kui saab korda tehtud ka tuulekast ning paigaldatud sadeveerennid. Samas ei vaidle pooled, et uue tuulekasti paigaldus ei kuulunud kokkulepitud tööde hulka. Ka ei nõua hageja nende tööde eest tasu.
17.Sadevee torustiku paigaldamist ei ole samuti hageja teostanud ega nõua sellega seotud kulude maksmist. Hageja on vähendanud oma algses pakkumises tehtud tasunõuet 550 euro võrra. Kohus märgib, et hageja palub kostjal tasuda tehtud töö eest summas 2400 eurot, s.o tasu tööde eest, mis on lõpetatud.
18.Hageja on koostanud 10.08.2020.a tööde vastuvõtmisakti nr xxx (t/l 31) ning on üritanud seda koos arvega nr xxx (t/l 32) posti teel kostjale edastada (t/l 29-31). See on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (t/l 29).
19.Tekstisõnumi väljavõttest nähtub, et hageja on palunud kostjal edastada e-posti aadress, et saaks saata tehtud tööde eest arve (t/l 33), millisele kostja on 14.09.2020.a vastanud ning palunud arve saata e-posti aadressile xxx (34-35).
20.07.10.2020.a on hageja saatnud kostjale e-kirja, millises on hageja teatanud, et loeb tööd üleantuks 19.08.2020.a (t/l 36). Kostja sellele vastanud ei ole.
21.Kohtule esitatud pooltevahelisest töövõtulepingu p. 9 kohaselt kohustub tellija töövõtja poolt nõuetekohase üleandmise-vastuvõtmise akti 2 tööpäeva jooksul esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kohtule ei ole esitatud sellekohaseid kostja põhjendusi. Seega tuleb lugeda tehtud tööd vastuvõetuks kooskõlas VÕS § 638.
22.VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.
23.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja töö mittevastavusest hagejale teatanud. Kostja on küll hagejale saadetud tekstisõnumis märkinud, et kuivõrd hageja lahkus objektilt, siis mis arveid hageja nõuab (t/l 34), kuid hageja vastusest kostjale nähtub, et poolte vahel käib jätkuvalt arutelu tuulekastidest, mis lepingu kohaselt ei olnud hageja kohustuseks. Muid etteheiteid ei ole kostja hagejale enne hagi kohtule esitamist esitanud. Konkreetseid puuduseid enne hagi kohtule esitamist kostja välja toonud pole.
24.Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud objekti 12.02.2021.a ülevaatusest tuleneb, et kuigi ülevaatuse teostajale on olnud teada, et tööd on teostatud töövõtulepingu nr xxx alusel (t/l 51 pöördel), siis kokkuvõttes märgib ülevaatuse teostaja I K, et katuse parandustööd, mis oli esialgselt planeeritud ei ole lõpuni teostatud ning vaja on taastada räästa konstruktsioon (t/l 52 pöördel). Kohus selgitab, et nimetatud töödes pooled kokku ei leppinud ning seda tööd hageja lepingu järgi tegema ei pidanud.
25.Kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et kostjale sai selgitatud, et tegemist on vana maja katuse parandustöödega ning kuivõrd tuulekastid jäid asendamata, millised tööd planeeriti teha järgisel suvel, siis need ääred jäävad algul lahtiseks ning uue tuulekasti paigaldamisega oleks need kinni pandud (kohtuistungi helisalvestis 58:20 – 01:00).
26.Kostja ei vaidlustanud, et tööd, mis hageja on 20.08.2020.a arves nr xxx loetlenud (vana katuse lammutus + eterniidi äravedu, rihtimine, aluskate (hingav), roovitus, trapets plekk + paigaldus, korstna renoveerimine, katteliistud (harja, külje, stardi, korstna), sadevee torustiku komplekteerimine, sadevee renni kinnituste paigaldus, tuulekasti laudis + värvimine, katuse elektrikaabli tross + paigaldus), et need on tegemata või need on teostatud puudustega.
27.VÕS § 644 lg 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
28.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole vaidlust selles, et katuse parandustööd pole lõpetatud. Samuti on kostjale hageja poolt selgitatud ning tuleb nõustuda sellega, et tuulekastide paigaldusega paraneb katuse üldmulje. Ka kostja enda poolt kohtule esitatud objekti ülevaatusest nähtub, et taastada tuleb räästa konstruktioon. Kuna neid töid hageja esialgu tegema ei pidanud ning pooled leppisid kokku, et tuulekastide paigaldus tehakse hiljem, siis asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus tasule kokkulepitud ja teostatud tööde eest.
29.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
31.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2400 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
32.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 250 eurot, esindajakulu menetluskulude nimekirjas alusel summas 425 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: materjalidega tutvumine, analüüs ja kliendiga nõupidamine 50 eurot (0,5 tundi x 100€/h), hagi koostamine ja esitamine 150 eurot (1,5 tundi x 100€/h), kostja vastusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 200 eurot (2 tundi x 100€/h), menetluskulude nimekirja koostamine 25 eurot (0,25 tundi x 100€/h).
34.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 250 eurot.
35.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas kohtu praktikaga (vt.Tln Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, p 10).
36.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 4 tundi ja 25 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Samuti tuleb hagejale hüvitada 15.02.2022.a kohtuistungiks ettevalmistamine 30 minutit ja sellel osalemine 1 tund ja 13 minutit arvestusega 100€/h. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu kokku summas 613 eurot (6 tundi ja 8 minutit x 100 eurot).
37.Samuti tuleb hagejale hüvitada TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot.
38.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 883 eurot, millest riigilõiv 250 eurot, esindajakulu 613 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot.
39.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.