Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-17875 2018. a, kui ilmnesid suurkliendi West Capital Holding (kustutatud) makseraskused. 23.07.2021 määras ainuosanik juhatuse liikmeks X, kelle ülesandeks on võlgniku tegevus lõpetada. Harju Maakohtu 26.10.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-12235 mõisteti võlgnikult välja OÜ Finora Factoring kasuks põhivõlg kokku 48 248 eurot ja perioodil 15.06.2018-15.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis kokku 5 276.68 eurot. Viivis tagastamata põhinõudelt (6 348 eurot) 0,05% päevas alates 16.08.2019 kuni põhivõla 6 348 eurot tasumiseni. Viivis tagastamata põhinõudelt (41 900 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.08.2019 kuni põhivõlgnevuse 41 900 eurot tasumiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2021 kohtuotsusega rahuldati OÜ Finora Factoring apellatsioonkaebus ja mõisteti võlgnikult ja C ́lt solidaarselt OÜ Finora Factoring kasuks põhivõlg 38 450 eurot. Samuti mõisteti võlgnikult OÜ Finora Factoring kasuks põhivõlg 9 798 eurot ja perioodil 15.06.2018 kuni 15.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 5 276.68 eurot. Samuti mõisteti võlgnikult OÜ Finora Factoring kasuks viivis põhivõlalt 6 348 eurot viivis 0,05 % päevas alates 16.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni ning Finora Factoring kasuks viivis põhivõlalt 41 900 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Eelpool nimetatud kohtuotsustest nähtub, et Finora Factoring OÜ sõlmis 23.03.2018 faktooringulepingu WEST Capital OÜ-ga (kustutatud), mille alusel faktooris Finora Factoring OÜ WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) poolt tellijatele esitatud arveid (faktooringuleping). Faktooringulepingu alusel loovutas WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) Finora Factoring OÜ oma nõuded võlgniku vastu summas 48 248 eurot. Võlgnik, Finora Factoring OÜ ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) sõlmisid 09.01.2018 arvete tasumise kokkuleppe, mille p 4 kohaselt kinnitab võlgnik talle esitatud arvete digitaalselt allkirjastamisega muuhulgas teenuste kättesaamist, summade õigsust ja pretensioonide puudumist. 2IZOmat OÜ esitas Finora Factoring OÜ hagiavaldusele vastuväite tuues välja, et WEST Capital Holding OÜ-l (kustutatud) ei ole nõuet, mis Finora Factoring OÜ-le loovutati, IZOmat OÜ vastu, sest WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) on nõude krediteerinud 31.07.2017 seoses teostatud töödes esinenud puudustega ja teostamata töödega. Samuti on IZOmat OÜ ja WEST Capital Holding OÜ (kustutatud) sõlminud kirjaliku kokkuleppe, millega viimane võttis endale kohustuse tasuda kõik nõuded Finora Factoring OÜ-le ise. Ajutine pankrotihaldur on esitanud võlgniku likvideerija teabenõude, milles palus muu hulgas esitada seletuskirja maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, varade ja kohustuste nimekirjad, bilansid ja kasumiaruanded, pearaamatu väljavõtted, juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku otsused, 5 aasta tehingud põhivaraga ja muud suuremad tehingud, kassa dokumendid, andmed kinnisvara, töötajate, teistele isikutele kuuluva vara jms kohta. Võlgnik ei ole teabenõudes küsituid raamatupidamisdokumente esitanud. Raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine on raskendanud halduril anda ülevaadet võlgniku varadest ja kohustustest. ÄS § 183 kohaselt on raamatupidamise korraldamine võlgniku juhatuse kohustus ning juhatus peab vastutama raamatupidamise andmete olemasolu eest. Juhatuse liige X ei ole selgitanud miks ta asus juhatus liikmeks ilma varasemalt juhatuselt raamatupidamisdokumente saamata. Samuti ei ole juhatuse liige andnud haldurile selgitust, mida on teinud raamatupidamisdokumentide kättesaamiseks.

2-21-17875

Võlgniku 01.12.2021 bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on summas 94 883 eurot, omakapital -94 883 eurot ning aruandeperioodi kahjum 0 eurot, eelmiste perioodide kahjum -94 883 eurot. Võlgniku viimase registripidajale esitatud 31.12.2017 majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 45 277 eurot, kohustusi 15 137 eurot, omakapital 30 140 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud vastavalt Maksu- ja Tolliameti 10.06.2019 maksuotsusele nr 12.2-3/046740-17, et võlgnik on deklareerinud september 2018. a 20% määraga maksustatavat käivet vähem kui müügiarvete alusel tegelikult kuulus deklareerimisele. Tuginedes võlgnikul ja West Capital Holding OÜ-lt saadud dokumentidele ja teabele, tekkis Maksu- ja Tolliametil põhjendatud kahtlus, et näiliselt West Capital Holding OÜ-ga 21.08.2018 sõlmitud töövõtulepingu puhul on tegemist fabritseeritud dokumendiga, millega on püütud näidata tehingu toimumist ja West Capital Holding OÜ rekvisiitidega arvel nr 15332 kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud. West Capital Holding OÜ rekvisiitidega arvet on kasutatud ainult käibemaksukohustuse vähendamiseks. Maksu- ja Tolliamet asus seisukohale, et võlgnik osales teadlikult maksupettuses. Maksu- ja Tolliamet on välja toonud, et võlgnik on september 2018. a deklareerinud 20% määraga maksustatavat käivet vähem 2 247.39 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu vähem 454.87 eurot. Võlgniku ja West Capital Holding OÜ vahel näiliselt sõlmitud töövõtulepingu puhul on tegemist formaalse dokumendiga, millega on püütud näidata tehingu toimumist. Töövõtulepingus ja arvel kajastatud objekti täpne asukoht ja maaomanik on teadmata. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole koostatud, mistõttu ei ole tõendatud teenuse saamine. Võlgnik ei ole West Capital Holding OÜ-le arve nr 15332 eest tasunud. Endise juhatuse liikme B ütlused ei veena maksuhaldurit tehingute toimumises, kuna seletused on vastuolulised. West Capital Holding OÜ arvele nr 15332 on märgitud vale käibemaksumäär. Ajutise pankrotihalduri päringute vastustena on ajutisele pankrotihaldurile esitatud võlgniku arvelduskonto väljavõte Swedbank AS-is. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku arvelduskontot ning tuvastanud järgnevat: 2017. a on võlgnik pärast Tasandusvalu OÜ arve laekumist võtnud laekunud raha sularahas välja. Kokku on sularaha välja võetud 2017. a summas 16 865 eurot. Lisaks nähtub 2017. a A ́le laenu tagastus summas 3 100 eurot ja kanded selgitustega „raha“ kokku summas 700 eurot. 2018. a nähtub sularaha väljavõtteid summas 8 390 eurot. 2018. a on võlgnik teinud järgnevad kanded A ́le selgitustega „Izomat SIA laenu andmiseks“: 28.11.2018 kokku summas 5 250 eurot; 29.11.2018 kokku summas 5 200 eurot; 30.11.2018 summas 2 000 eurot. Võlgnik on teinud 21.12.2018 kande summas 900 eurot B ́ile selgitusega „Majanduskulude katteks (osaluse ost, notar)“. 2019. a nähtub sularaha väljavõtteid summas 1 320 eurot. 2019. a veebruar tehingud lõppevad. Viimased tehingud on tehtud B ́ile selgitustega „kulude katteks“. Kokku on tehtud kandeid B ́ile selgitusega (kulude katteks) 1 304 eurot. Ajutine pankrotihaldur toob siinkohal välja, et Izomat SIA on Läti äriühing, mis on registrisse kantud 06.10.2011. ning tegevusaladeks on märgitud: erinevate kaupade müügiga tegelevad agendid ning autode ja kergete mootorsõidukite rentimine ja liisimine. Juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku 27.07.2021 bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku viimase registripidajale esitatud 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 45 277 eurot, sh käibevara 35 527 eurot ja põhivara 9 750 eurot. Haldur ei ole juhatuselt saanud vastust põhivara ja käibevara koosseisu osas.

2-21-17875

Võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo 08.12.2021 seisuga oli -7,87 eurot, kontol on broneering summas 4.50 eurot kaardi kuutasudest ja kontole on arvestatud viivis 14.98 eurot. AS-is LHV Pank, AS-is SEB Pank, Coop Pank AS-is, Holm Bank AS-is, Luminor Bank ASis, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Bigbank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis (likvideeritud), OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis ja Versobank AS-is (likvideerimisel) võlgnik kontosid ei oma. ALG Liising AS-is, SIA Citadele Leasing Eesti filiaalis, AS-is LHV Finance, Luminor Liising AS-is, AS-is SEB Liising, Coop Liising AS-is, Coop Finants AS-is ja Swedbank Liisingu ASis kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Transpordiameti 02.12.2021 andmete kohaselt võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ega ei ole viimase 5 aasta jooksul olnud. Nasdaq CSD Eesti filiaali esitatud andmete kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingu aktsiad või osasid ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 98 965.04 eurot, millest Maksu- ja Tolliameti nõue on 13 685.15 eurot ja OÜ Finora Factoring 85 279.89 eurot. Võlgniku 27.07.2021 bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi 94 883 eurot (lühiajalised kohustused) sh võlgnevus hankijatele 85 280 eurot ja maksuvõlad 9 603 eurot. Võlgniku viimase registripidajale esitatud 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul kohustusi 15 137 eurot sh lühiajalised kohustused 5 387 eurot ja pikaajalised kohustused 9 750 eurot. Maksu- ja Tolliameti 03.12.2021 esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 03.12.2021 seisuga maksuvõlg summas 9 603.34 eurot (erijuhtude tulumaks 0.05 eurot, käibemaks 7 558.84 eurot, kinnipeetud tulumaks 378.75 eurot, kogumispensioni makse 60.04 eurot, sotsiaalmaks 1 533.62 eurot, töötuskindlustusmakse 72.04 eurot). Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 4 142.34 eurot ja ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Maksuhaldur on edastanud võlgnikule korraldusi maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 02.12.2021 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas 4 täitemenetlust.

2-21-17875 Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 98 965.04 eurot (sh Maksu- ja Tolliameti ees 13 685.15 eurot ja OÜ Finora Factoring ees 85 279.89 eurot). Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud raamatupidamisdokumente. Viimasel kahel aastal ei ole majandustegevust eelmise juhatuse selgituste kohaselt toimunud, samas ei ole peetud ka raamatupidamisarvestust. Võlgniku 01.12.2021 ja 27.07.2021 bilanss on koostatud likvideerimisbilansi põhimõttel. 01.12.2021 bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on summas 94 883 eurot, omakapital -94 883 eurot ning aruandeperioodi kahjum 0 eurot, eelmiste perioodide kahjum -94 883 eurot. Võlgniku viimase registripidajale esitatud 31.12.2017 majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 45 277 eurot, kohustusi 15 137 eurot, omakapital 30 140 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega ning sellest tulenevalt ei saa anda hinnangut vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Samas toob ajutine pankrotihaldur välja, et võlgniku arvelduskontolt on tehtud ülekanded, mille kohta alusdokumente ning selgitusi ajutisele haldurile esitatud ei ole. Viimasel kahel aastal ei ole majandustegevust eelmise juhatuse selgituste kohaselt toimunud, samas ei ole peetud ka raamatupidamisarvestust. Endise juhatuse liikme B ́iga ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud ühendust saada. Juhatuse liikme X selgituste kohaselt temale eelmise juhatuse poolt ühtegi raamatupidamisdokumenti üle antud ei ole. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on kokku summas 98 965.04 eurot. Võlgnikul majandustegevus puudub. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku 31.12.2017 majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 45 277 eurot (sh käibevara 35 527 eurot ja põhivara 9 750 eurot). 01.12.2021 bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud andmeid ega dokumente varade edasise saatuse kohta perioodil 2018-2021. Võlgnik on rikkunud pankrotiseadusest tulenevat kohustust esitada andmeid. Võlgnik ei ole esitanud raamatupidamisdokumente. Tulenevalt eeltoodust ei saa ajutine pankrotihaldur anda pädevat hinnangut maksejõuetuse põhjustele ja maksejõuetuse tekkimise ajale. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. X on võlgniku juhatuse liige ning ÄS § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindava ja juhtiva organi liige ja seega ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik. B oli võlgniku juhatuse liige alates 16.04.2018 kuni 23.07.2021. Eelnevast tulenevalt selgub, et võlgniku juhatuse liige ega endine juhatuse liige ei ole järginud raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile üle andnud raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Samuti ei saa välistada KarS § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses), KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) või KarS § 3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine) asjaolude olemasolu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks

2-21-17875 määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palun dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige X. Ajutine haldur leiab, et kohtul tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 3000 eurot. Arvestama peab antud juhul asjaoludega, et halduril tuleb pankrotimenetluse jooksul koostada ja esitada erinevaid nõudeavaldusi ja hagiavaldusi. Kohus tegi 23.02.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti OÜ IZOmat pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes avaldanud, et tal ei ole võimalikhinnata nõuetekohaselt võlgniku varalist seisu, kuna talle ei ole üle antud võlgniku majandusseisu kajastavaid raamatupidamise dokumente, samuti ei ole võlgnik täitnud teabe andmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus võlgniku vara ja kohustuse ning maksevõime hindamisel kohtule esitatud andmetest.

2-21-17875 Võlgnikul puudub vara. Võlgniku 27.07.2021 bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot, mille saldo 08.12.2021 seisuga oli -7,87 eurot, kontol on broneering summas 4.50 eurot kaardi kuutasudest ja kontole on arvestatud viivis 14.98 eurot. AS-is LHV Pank, AS-is SEB Pank, Coop Pank AS-is, Holm Bank AS-is, Luminor Bank ASis, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Bigbank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis (likvideeritud), OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis ja Versobank AS-is (likvideerimisel) võlgnik kontosid ei oma. ALG Liising AS-is, SIA Citadele Leasing Eesti filiaalis, AS-is LHV Finance, Luminor Liising AS-is, AS-is SEB Liising, Coop Liising AS-is, Coop Finants AS-is ja Swedbank Liisingu AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Transpordiameti 02.12.2021 andmete kohaselt võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ega ei ole viimase 5 aasta jooksul olnud. Nasdaq CSD Eesti filiaali esitatud andmete kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingu aktsiad või osasid ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul vara puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 98 965.04 eurot, millest maksunõuded kokku on 13 685.15 eurot ja kohustus OÜ Finora Factoring ees 85 279.89 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel toimub võlgniku suhtes 4 täitemenetlust. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutisel pankrotihalduril puudub ülevaade võlgniku majandustegevusest. Võlgniku endised juhatuse liikmed ei ole ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente üle andnud. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanik või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku ettevõtte tervendamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 98 965.04 eurot ja vara puudub ning kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgnik ei ole esitanud raamatupidamisdokumente ajutisele pankrotihaldurile ega kohtule, millest tulenevalt ei saa ajutine pankrotihaldur anda pädevat hinnangut maksejõuetuse põhjustele ja maksejõuetuse tekkimise ajale. X on võlgniku juhatuse liige ning ÄS § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindava ja juhtiva organi liige ja seega ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik. B oli võlgniku juhatuse liige alates 16.04.2018 kuni 23.07.2021. Eelnevast tulenevalt selgub, et võlgniku juhatuse liige ega endine juhatuse liige ei ole järginud raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile üle andnud raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Samuti ei saa välistada

2-21-17875 KarS § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses), KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) või KarS § 3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine) asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, mis seisneb võlgniku juhatuse liikmete X ja B (juhatuse liige alates 16.04.2018 kuni 23.07.2021) poolses hoolsusja lojaalsuskohustuse ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumises. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et tema teabenõudele ei ole võlgniku juhatuse liige vastanud ja talle ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamine on korraldamata, ei ole võimalik saada informatsiooni võlgniku majandustegevuse ja tehtud majandustoimingute kohta, s.h analüüsida võlgniku vara tagasivõitmise- ja nõudmise aluseid ning anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt raamatupidamise seaduse (RpS) § 2 lg 2 on võlgnik raamatupidamiskohustuslane, kellel on tulenevalt RpS § 4 p 1 kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 3 p 14 kohaselt vastab võlgnik mikroettevõtja tunnustele, s.t on osaühinguks, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. Kuna võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole üle antud ja teabenõudele vastatud, siis tuleb võlgniku puhul lähtuda raamatupidamiskohustuslase minimaalnõuetest ehk mikroettevõttele kohustuslikest nõuetest. RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja järgima selle koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid. RpS § 15 lg 22 kohaselt on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt peab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitama bilansis vähemalt raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. Vastavalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemile tuleb mikroettevõtjal kajastada bilansis andmed varade, s.h käibevarade kohta, tuues välja andmed osaühingule kuuluva raha, finantsinvesteeringute, nõuete ja ettemaksete, varude ning bioloogiliste varade kohta. RpS § 6 lg 1 sätestab, et majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RpS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. KarS § 384 lg-s 1 kohaselt on raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete

2-21-17875 andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt on raskendatud võlgniku varalisest seisundist ülevaate saamine ja nimetatud tegu on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed X ja B toime pannud raske juhtimisvea. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et 2017. a on võlgnik pärast Tasandusvalu OÜ arve laekumist võtnud laekunud raha sularahas välja. Kokku on 2017. a sularaha välja võetud summas 16 865 eurot. 2017. a on A ́le tagastatud laenu summas 3 100 eurot ja tehtud kanded selgitustega „raha“ kokku summas 700 eurot. 2018. a on välja võetud sularaha summas 8 390 eurot. 2018. a on võlgnik teinud kanded A ́le selgitustega „Izomat SIA laenu andmiseks“: 28.11.2018 kokku summas 5 250 eurot; 29.11.2018 kokku summas 5 200 eurot; 30.11.2018 summas 2 000 eurot. Võlgnik on teinud 21.12.2018 kande summas 900 eurot B ́ile selgitusega „Majanduskulude katteks (osaluse ost, notar)“. 2019. a nähtub sularaha väljavõtteid summas 1 320 eurot. 2019. a veebruar tehingud lõppevad. Viimased tehingud on tehtud B ́ile selgitustega „kulude katteks“. Kokku on tehtud kandeid B ́ile selgitusega (kulude katteks) 1 304 eurot. KarS § 3841 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. KarS § 121 punkti 2 kohaselt on kahju suur, kui see ületab 40 000 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust, siis on alust eeldada, et võlgniku endised juhatuse liikmed B ja A on toime pannud KarS § 3841 sätestatud süüteo ja eelistanud kohustuste täitmisel osasid võlausaldajaid teistele. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et ta ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega ning sellest tulenevalt ei saa anda hinnangut vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Samas toob ajutine pankrotihaldur välja, et võlgniku arvelduskontolt on tehtud ülekanded, mille kohta alusdokumente ning selgitusi ajutisele haldurile esitatud ei ole. Viimasel kahel aastal ei ole majandustegevust eelmise juhatuse selgituste kohaselt toimunud, samas ei ole peetud ka raamatupidamisarvestust. Endise juhatuse liikme B ́iga ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud ühendust saada. Juhatuse liikme X selgituste kohaselt temale eelmise juhatuse poolt ühtegi raamatupidamisdokumenti üle antud ei ole. Harju Maakohus tegi 23.02.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti OÜ IZOmat pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud.

2-21-17875 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ IZOmat vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ IZOmat pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.