Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi F.S-i vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.09.2025 otsus (lihtmenetlus) ja 13.10.2025 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
F.S-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja F.S (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta F.S-i riigi õigusabi korras esindaja määramise ning menetlusabi saamise taotlus rahuldamata.
2.Jätta F.S-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25.09.2025 otsuse peale menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud F.S-i kanda. Osaühingul EUROPARK ESTONIA ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
2-24-138702 Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja, hageja) esitas 28.10.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.S-i (võlgnik, kostja) vastu 50 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 29.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 30 eurot ning sissenõudmiskulu 20 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
2.1.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX 16.08.2022 hageja opereeritavale parkimisalale Mahtra 29, McDonalds, Tallinn. Kostja oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, ületades lubatud parkimisaega. Viidatud parkimisalal oli võimalik parkida tund aega tasuta, kui parkimise algusaeg on parkimiskellaga fikseeritud. Hageja paigutas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist kostja sõiduki kojamehe vahele parkimistrahvi. Kostja ei ole parkimistrahvi tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei ole lepingut sõlminud. Auto oli pargitud tasuta parklas vastavalt liiklusmärkidele ning parkimisreeglitele. Hageja esitatud andmete alusel ei ole selgelt näha, kuhu auto oli pargitud, mis on parkimisreeglid ja piirangud parkimiskohal. Kostja hinnangul võis hageja parkimise algusaja fikseerimist manipuleerida. Kostja leidis, et tema isikuandmed on Transpordiametist saadud ebaseaduslikult, seega peab kohus nende vastuvõtmisest keelduma (TsMS § 238 lg 2 p 1). Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus lahendas asja TsMS §-ist 405 tulenevalt lihtsustatud korras 25.09.2025 ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsusega. Kuna kostja teatas 28.09.2025, et soovib maakohtu otsust vaidlustada, täiendas maakohus 13.10.2025 otsusega algset otsust kirjeldava ja põhjendava osaga otsusega. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot (30 eurot leppetrahv ning 20 eurot sissenõudmiskulud). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks koos seadusjärgses määras viivisega välja menetluskulud 660 eurot. 2
2-24-138702
4.1.Maakohus tuvastas, et kostja oli leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Kostja on leppetrahvi kätte saanud, kuid ei ole seda tasunud.
4.2.Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendid parkimiskorra rikkumise kohta on asjakohased. Kuna parkimistingmusi ja korraldust ei muudeta sageli, ei muuda foto tegemise aeg tõendi usaldusväärsust. Tõendi vastu võtmata jätmise aluseks ei saa olla hageja lepingulise esindaja tariif. Samuti oli hagejal kui parkimise korraldajal õiguslik alus taotleda oma eeldatavate õiguste kaitseks Transpordiametilt kostja isikuandmete väljastamist. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse hagi lisa 3-1 ning 15.08.2025 seisukoha lisade vastu võtmata jätmiseks.
4.3.Maakohus tuvastas menetluses esitatud fotode põhjal, et kostja sõiduk asus leppetrahvi nõude väljastamise ajal Mahtra 29, Tallinn. Hageja on esitanud tõenditega kinnitatud, et sõiduk oli pargitud parkimislepingule viitavate infotahvlitega hõlmatud alal. Pooled sõlmisid kehtivalt sõlminud tüüptingimustega parkimislepingu vastavalt parkimisalale paigaldatud teabetahvlil avaldatud parkimistingimustele. Hageja tehtud fotolt on näha, et kostja fikseeris parkimiskellaga sõiduki parkimise algusaja 11.30. Hageja on teinud kostja sõidukist fotod kell
12.47.Leppetrahvi nõude kviitungilt selgub, et leppetrahvi nõue on väljastatud kell 12.47 ning kviitungist tehtud foto ajamarker näitab sama aega. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väidet selle kohta, et hageja manipuleeris aja märkimisega. Esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal tuvastas maakohus, et kostjale kuulunud sõiduk parkis parkimistingimustega hõlmatud alal vähemalt 1 tund ja 47 minutit. Parkimistingimuste p 10 kohaselt peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama /.../ hoolsalt ning vastavalt paigaldatud viidetele, märkidele ja parkimise korraldaja juhistele. Kuna parkimisalal oli liiklusmärgi kohaselt parkimine keelatud, v.a 1 tund parkimiskellaga, siis kohus tuvastab, et kostja rikkus parkimislepingu p 10, parkides sõidukit lubatust kauem.
4.4.Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele. Maakohus rahuldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel ka võla sissenõudmiskulu 20 eurot.
4.5.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot, õigusabikulu 9,5 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot. Maakohus leidis, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud ning tuleb hüvitada. Maakohus leidis, et osutatud õigusteenuse tunnitasu määr 120 eurot on samuti põhjendatud. Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu 4 tunni võrra, pidades põhjendatud ajakuluks asja vähest keerukust ja sisu arvestades 4,5 tundi (ehk 540 eurot – 4,5×120). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 660 eurot (100+20+540). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning jättis olulised tõendid arvestamata. Kohus ei suunanud asja pädevale organile (prokuratuurile) võimalike kuriteotunnuste tuvastamiseks, kuigi selleks esines alus. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks lepingu sõlmimist kostjaga. Maakohus jättis kostja tõendid hindamata. Kohus keeldus menetlusse tunnistaja kaasamisest. 3
2-24-138702
5.1.27.09.2025 esitas kostja menetlusabi taotluse, paludes vabastada teda kohtukulude kandmiseks ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda tal menetluskulude eest tasuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 50 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude kindlaksmääramisel.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on hageja opereeritavas parklas parkimiskorda rikkunud ning jätnud parkimise eest tasumata. Hageja on kostjale parkimistrahvi esitanud. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest leppetrahvinõude teate sõiduki kojamehe vahele paigutamisega ning tegi sellest foto. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel (TsMS § § 637 lg 21), kui tuvastas Transpordiameti andmebaasi väljatrüki alusel, et kostja on sõiduki vastutav kasutaja.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, tuleb rahuldamata jätta ka kostja taotlus riigi õigusabi saaamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi jätab kolleegiumi kostja taotluse rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
4
2-24-138702
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.