X hagi ROCCA al MARE KAUBANDUS-KESKUSE AKTSIASELTSI, Forus Security AS-i ja Y vastu ebaseadusliku tegevuse ja inimõiguste rikkumise lõpetamise ning mittevaralise kahju nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5.01.2022 määrus (hagi osaliselt menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X Kostja I ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE
AKTSIASELTS
Kostja II Forus Security AS Kostja III Y
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5.01.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
1.X (hageja) esitas 25.11.2021 Harju Maakohtule hagi ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTSI (kostja I), Forus Security AS-i (kostja II) ja Y (kostja III) (kostja I, kostja II ja kostja III ühiselt ka kui kostjad) vastu järgmistes nõuetes: 1) kohustada kostjaid koheselt lõpetama hageja õiguste rikkumine ja tervise ohtu seadmine ning tagama hagejale juurdepääs eluks hädavajalikule; 2) moraalse kahju hüvitamise nõue seoses kostjate poolt hageja õiguste rikkumise ja eluks hädavajalikule juurdepääsu takistamisega; 3) varalise kahju hüvitamise nõue kostja III vastu seoses hageja telefoni kahjustamisega.
1.1.Hagiavalduse kohaselt käis hageja 28.02.2021 kella 13–14 vahel Rocca al Mare kaubanduskeskuses (kaubanduskeskus). Kaubanduskeskuse turvatöötaja (s.o kostja II töötaja kostja III) pakkus hagejale kaitsemaski (mask), mida hageja ei soovinud tervislikel põhjustel vastu võtta ja mida hageja kostjale III ka selgitas. Maski vastuvõtmisest keeldumisel palus kostja III hagejal kaubanduskeskusest lahkuda, millest hageja keeldus. Seejärel haaras kostja III hageja õlast ja proovis hagejat kaubanduskeskusest välja viia. Hageja soovis seejärel hageja ja kostja III vahel toimunud suhtlust telefoniga filmida, mida kostja III soovis keelata ja millega hageja ei nõustunud. Hageja soovis minna läbi kaubanduskeskuse selle parklasse, et autos oma kaubanduskeskuses viibivaid lapsi oodata, kuid kostja III hakkas hagejat jälitama. Kuna üks hageja kaubanduskeskuses viibinud lastest oli alaealine, soovis hageja seejärel jääda last ootama kaubanduskeskuses selle välisukse juures. Sellega ei nõustunud kostja III ja hakkas hageja käsi selja taha väänama. Selle käigus kukkus maha hageja telefon ja selle kaitseklaas. Hageja telefon ja selle kaitseklaas said vigastada. Kostja III takistas hagejal füüsiliselt telefoni ja kaitseklaasi maast üles võtmast (kostja III oli füüsiliselt hagejal seljas). Hageja palvel kutsuti politsei, kes samuti palus hagejal kaubanduskeskusest lahkuda. Hageja ootas oma alaealise lapse ära ja lahkus (p-s 1.1. kirjeldatud asjaolud edaspidi kui 28.02.2021 sündmus).
1.2.Hageja on erivajadusega ning ei saa tervislikel põhjustel maski kanda, sest pärast igat maskikandmist on hageja mitu päeva suurtes valudes. Hagejal on väga tihti ja väga tugevad mitu päeva kestvad migreenihood, mis ei allu ravimitele.
1.3.Hageja hinnangul lähtus kostja III maski kandmise nõudmisel ja selle kandmata jätmisega kaasnenud tagajärgede osas kellegi korraldusest, mitte iseenda algatusest.
1.4.2.03.2021 pöördus hageja seoses 28.02.2021 sündmusega kostja I poole, kes soovitas hagejal valida ostude tegemiseks muud kanalid, kui kaubanduskeskuse kauplused, kui hageja ei soovi või ei saa maski kaubanduskeskuses kanda. Kostja I pakkus hagejale võimalust kasutada maski asemel visiiri, või suu ja nina katmist salli või puhviga. Hageja on kaubanduskeskuse püsiklient ja tegi oma igapäevased ostud seal, sest mitmed hagejale vajalikud kauplused asusid kaubanduskeskuses.
1.5.28.02.2021 toimunud hageja käte väänamise järel oli hageja ülakeha ca nädala haige ja hageja oli mitu päeva šokis enne kui hageja keha toimunule reageeris. 28.02.2021 sündmuste järel vallandus hagejal migreenihoog. Hagejal vallandab migreenihoo tugev emotsionaalne pinge. 28.02.2021 sündmuse järel on hagejal tekkinud ärevus ja hirm poodi minemise ees.
2-21-18551
1.6.Hageja ei nõustu kostja I ja kostja II käitumise ja kaubanduskeskuses maski kandmise nõudega kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel: -
-
-
kostja I korraldused ei ole teaduspõhised. Koroonaviiruse COVID-19 (koroonaviirus) leviku perioodil rakendatavad meetmed peavad olema põhjendatud ja vältimatult vajalikud, sh proportsionaalsed; maski kandva inimese ja meditsiinilise vastuväidustuse tõttu maski mitte kandva inimese erinev kohtlemine ei ole teaduspõhine; kostja I on välistanud võimaluse, et on inimesi, kes ei saa kanda tervislikel põhjustel maski. Kostja I käitumine on diskrimineeriv, sest kostja I ei luba kaubanduskeskusesse inimesi, kes maski ei kanna; maskide kaitsevõime koroonaviiruse tõrjes on peaaegu olematu; maskid on pigem kahjulikud; ettevõtlusvabadus ja õigus kehtestada reeglid, sh sisekorraeeskirjad, ei ole absoluutne; kostjate käitumine on inimõigusi rikkuv; oma tervise eest vastutab iga inimene ise.
1.7.Kostja I nõuab jätkuvalt kaubanduskeskuses maski kandmist. Samuti on kehtestatud muud piirangud koroonaviiruse leviku piiramiseks.
1.8.Hagejal on ühiskonnaelus osalemiseks jäänud ainult toidupoes käimise võimalus, sest hageja ei ole koroonaviirust põdenud ega selle vastu vaktsineeritud. Kui hageja ei saa toidupoes käia, ei ole võimalik hagejal ka kodus süüa. Hagejal on ka kaks last, keda hageja peab üleval. Hagejal ei ole majanduslikult võimalik kasutada toidu ostmiseks e-poodi või kasutada kullereid või muid lisateenuseid (hageja sissetulekuks on ainult töövõime- ja puudetoetus). Samuti soovib hageja oma toidu ise valida, sest käib poes harva ja ostab siis suurema koguse. E-pood seda ei võimalda. Lisaks on e-poe ooteajad pikad.
1.9.Erasektori kaasamine koroonaviiruse leviku piiramisel on vajalik ja põhjendatud, kuid seda ei saa teha jõu- ja sunnimeetmetega ning kasutades vägivalda.
1.10.Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse, milles palus peatada maski kandmise nõue meditsiinilise vastunäidustuse tõttu ja ebavõrdne kohtlemine kuni kohtuasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 5.01.2022 määrusega hagi menetlusse võtmast osas, milles hageja taotles ebaseadusliku tegevuse ja inimõiguste rikkumise lõpetamist ning mittevaralise kahju hüvitamist (resolutsiooni p 1). Osas, milles hageja esitas kostja III vastu kahju hüvitamise nõude seoses hageja telefoni kahjustamisega, jättis maakohus hagi puuduste tõttu käiguta ning määras hagejale tähtaja nende kõrvaldamiseks.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest osaliselt keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 punkti 1 ja lg 2 punkti 2 alusel. Vabariigi Valitsuse korraldust, millest kauplused lähtuvad maski kandmise kohustuse kehtestamisel, saab hageja vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras, pöördudes halduskohtu poole. Selle vaidluse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on pöördunud Tallinna Halduskohtu poole seonduvalt Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korraldusega nr 362 (haldusasi 3-21-2558),
2-21-18551 Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 (haldusasi 3-21-2167) ning Vabariigi Valitsuse 30.07.2021 korraldusega nr 270.
2.2.Maakohtu hinnangul olid ka hagis esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet puudutavad asjaolud seotud Vabariigi Valitsuse korralduse vaidlustamisega. Need ei anna alust kostjate õigusvastaseks tegevuseks.
2.3.Kui hagejal on meditsiinilise vastunäidustuse tõttu võimatu maski kanda, tuleb hagejal vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele esitada kaupluses tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud arstitõend. Kauplustes on kohustuslik kontrollida maski kandmist ning selle kohustuse eiramisel võib terviseamet kauplusele (omanikule) trahvi määrata.
2.4.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu keeldus maakohus ka hagi tagamise avalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 1) ning kohustada maakohut võtma hageja hagiavaldus menetlusse, andes hagejale võimaluse avalduses esinevad puudused kõrvaldada.
3.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
hageja on hagi esitanud eraõiguslike juriidiliste isikute vastu. Eraõiguslikke vaidlusi lahendab maakohus; maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse (TsMS § 392). Kohtul on kohustus juhtida tähelepanu puudustele ja anda tähtaeg nende kõrvaldamiseks (TsMS § 340). Alles seejärel saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmise üle. Kui maakohus oleks palunud hagejal puudused kõrvaldada, oleks hageja seda teinud; maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja hagiavaldus on perspektiivitu osas, milles maakohus selle menetlusse võtmisest keeldus; maakohus on määruses eksinud, kui viitas Vabariigi Valitsuse 30.07.2021 korraldusele nr 270, 23.08.2021 korraldusele nr 305 ja 21.10.2021 korraldusele nr 362. Hagis kirjeldatud sündmused toimusid enne korralduste vastuvõtmist – s.o 28.02.2021; ajal, mil hagiavalduses kirjeldatud sündmused aset leidsid, ei olnud kohustust esitada maski kandmise vastunäidustuse kohta arstitõendit; hagejal ei ole võimalik ka praegu arstitõendit saada, sest perearstid neid väljasta ja eriarstide järjekorrad on mitmeid kuid pikad. Hageja soovis pöörduda oma eriarsti poole, kuid see ei õnnestunud.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-21-18551
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab hagi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks osas, milles maakohus selle menetlusse võtmisest keeldus. Määruskaebus rahuldatakse.
6.Hageja on esitanud hagis järgmised nõuded: 1) kohustada kostjaid lõpetama õiguste rikkumine ja tervise ohtu seadmine ning tagama juurdepääs eluks hädavajalikule (ringkonnakohtu hinnangul saab nõuet tõlgendada kui nõuet maski kandmise nõude lõpetamiseks kaubanduskeskuses ja juurdepääsu tagamiseks kaubanduskeskuses asuvatele poodidele, sh toidupoodidele); ning 2) moraalse kahju hüvitamise nõue hageja õiguste rikkumise ja eluks hädavajalikule juurdepääsu takistamise eest (ringkonnakohtu hinnangul saab nõuet tõlgendada kui mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mis seondub 28.02.2021 kaubanduskeskuses toimunud sündmusega ja seal asuvatesse kauplustesse juurdepääsu takistamisega). Hageja on hagiavalduses tuginenud muu hulgas sellele, et ta ei saa tervislikel põhjustel maski kanda ja toonud määruskaebuses esile, et sel ajal, kui 28.02.2021 sündmus toimus, ei olnud kohustust esitada maski kandmise vastunäidustuse kohta arstitõendit.
7.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on esitanud oma hagiavalduse kaubanduskeskuse pidaja (kostja I), turvateenust pakkuva äriühingu (kostja II) ja turvatöötaja (kostja III) vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavaldusest üheselt selge, et hageja eesmärgiks ei olnud vaidlustada Vabariigi Valitsuse korraldusi, mis seondusid maski kandmise nõude või muude koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõuete ja piirangutega. Seda enam, et hageja oli sellekohased kaebused halduskohtule juba esitanud. Hageja on hagiavalduses toonud esile 28.02.2021 kaubanduskeskuses toimunud konkreetse sündmuse ning kostjate osaluse ja puutumuse sellega, samuti sündmuse tagajärjel hagejale kaasnenud füüsilised ja vaimsed tagajärjed. Kohtute pädevuse piiritlemisel tuleb aluseks võtta vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub hagiavaldusest, et hageja nõuded seonduvad eraõigussuhetega. Eraõigussuhteks on ka suhe, mis tekib sellest, kui inimene külastab kaubanduskeskust ning kaubanduskeskus on kehtestanud sinna sisenemiseks ning seal kaupade ja teenuste pakkumiseks reeglid ja nõuded, sh nõude maski kandmiseks. Kui kaubanduskeskuse pidaja on selle külastamiseks kehtestanud maski kandmise nõude, siis ka see kohustus on kaubanduskeskust külastava inimesega tekkinud eraõigussuhtest. Seejuures ei ole määravat tähtsust sellel, et ka Eesti Vabariik on paralleelselt kehtestanud reeglid ja nõuded avalikes siseruumides viibijatele, sh avalikes siseruumides (s.t ka kaubanduskeskustes) maski kandmise kohustuse (vt Vabariigi Valitsus 23.11.2020 korralduse nr 417 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ muutmine“ § 82). Seetõttu on maakohus ekslikult leidnud, nagu tuleks hagejal pöörduda nõuetega kostjate vastu halduskohtusse. Vastavalt TsMS §-le 1 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtul ei ole pädevust kontrollida kaubanduskeskuse pidaja (kostja I) ning turvaettevõtete (kostja II) ja nende töötajate (sh kostja III) tegevust. Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlemisest keeldumine TsMS § 371 lg 1 punkti 1 alusel lubatav. Ringkonnakohus viitab ka sellele, et kohus ei saa suhtele, millele on antud tsiviilõiguslik vorm, anda hinnangut hagiavalduse vastuvõtmise staadiumis pelgalt mõne fakti põhjal. Suhte tegelik iseloom selgub vaidluse lahendamise käigus (vt Riigikohtu erikogu määrus 3-3-4-1-03, p 9).
2-21-18551
8.Hagi menetlemisest keeldumiseks ei esinenud ka TsMS § 371 lg 2 punktis 2 sätestatud alust.
8.1.Ringkonnakohus, nõustudes hagejaga, leiab samuti, et hagejale oleks tulnud enne hagi perspektiivi hindamist anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (TsMS 3401 lg 1). Hagiavaldusest ei ole üheselt selge, millised asjaolud, milliste nõuetega seonduvad, sh kas hageja on soovinud esitada kahju hüvitamise nõude ka seoses kaubanduskeskuses 28.02.2021 toimunud sündmusega ning millised nõuded, milliste kostjate vastu hageja on esitanud. Hageja on hagiavalduses toonud esile füüsilised ja vaimsed kannatused, mis 28.02.2021 sündmusega hagejale kaasnesid. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja nõuded tuleb teha selgeks enne, kui hagi perspektiivi saab hinnata. Praegusel juhul oli hagi menetlemine takistatud eelkõige selle ebaselguse tõttu. Määruskaebuses on hageja märkinud, et kui kohus oleks palunud hagis esinenud puudused kõrvaldada, oleks hageja seda teinud. Ringkonnakohus leiab, et hagejale tuleb anda võimalus hagi väiteid ja nõudeid täpsustada (kõrvaldada hagis esinevad puudused).
8.2.Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) nr 3-2-1-120-16, p 11). Juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada. Juhul kui ka peale asjakohaste selgituste andmist ja hagejale hagi muutmiseks tähtaja määramist ei ole hageja puudusi kõrvaldanud, saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumise üle. Kui hageja ei esita nõudeid ja asjaolusid kohtu määratud tähtajaks, võib kohus jätta hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata (vt RKTKm 2-19-16249, p 16). Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et hageja on hagis esitanud taotluse tõendite kogumiseks ja võib soovida tõendite pinnalt edaspidi oma väiteid täiendada, mis TsMS § 376 lg 4 punkti 1 piirides oleks lubatav.
8.3.Samuti tuleb maakohtul pöörata tähelepanu hageja väitele, et kuna ta ei saa tervise tõttu maski kanda, siis tulnuks talle võimaldada kaubanduskeskust külastada ilma maskita. S.t hageja on tuginenud sellele, et ka eraõigussuhte osapooled peaksid võimaldama mõistlikke ja asjakohaseid erandeid (nt tervisest tulenevad põhjused, mis maski kandmist ei võimalda). Hagiavaldusest nähtub, et hagejale on migreeni tõttu (millele ta maski kandmise võimatuse osas ka viitas) määratud puue. Määruskaebuse kohaselt ei olnud 28.02.2021 sündmuse ajal kohustust esitada maski vastunäidustuse kohta arsti tõendit. Riigikohus on TsMS § 371 lg 2 p 1 kohta tehtud lahendites leidnud, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kehtib kohtule kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 3-2-1-56-07, p 10) ja et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm 3-2-1-31-12, p 13). TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse (vt RKTKm p 14 esimene lõik). Küsimus sellest, kas hageja võis tervislikel põhjustel kaubanduskeskust külastada ilma maskita, võib olla sellise keerukusega, mida tuleb analüüsida sisulises menetluses, kui hageja kõrvaldab hagiavalduses esinenud puudused.
2-21-18551
8.4.Eelnevast tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult. Puudused hagi aluses ja esemes ei ole niivõrd ulatuslikud, et neid poleks mõistlikult võimalik kõrvaldada ning õigustaksid seetõttu hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Puudused hagis ei väljenda sedagi, et hagil puuduks üldse edulootus. Seda, kas hagi ka põhjendatud on, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel.
8.5.Viimasena märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu pädevuses ja ülesandeks on hinnata maakohtu määruse seaduslikkust. Seda arvestades ei hinda ringkonnakohus määruskaebuse neid väiteid, mis õiguslikku sisu ei oma.
8.6.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, siis tuleb maakohtul asja menetlusse võtmise otsustamise järel lahendada ka hageja poolt hagi tagamise taotlus.
8.7.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
8.8.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.