Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga. Asjaolud ja hageja nõue Viru Maakohtule on 04.06.2021 esitatud P. O. (hageja) hagi Narva linn, Võidu prospekt 16 korteriühistu (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja temale kuuluva sõiduautoga xxxx (reg.märgiga xxxx) sõitis 19.05.2021 kl 14:00 Võidu prospekt 16, Narva asuvas õuealas. Õuealas on sõidukite liiklemine lubatud. Õuealal asub tee ning teel oli auk, mida kostja oli märgistanud metallist postiga, posti kõrgus ca 1 m. Augu sügavus oli ca 15 cm, seega metallist post ulatus teekattest ca 85 cm välja. Metallist post polnud hagejale, kui sõiduauto juhile nähtav ega ka märgatav, mistõttu hageja sõitis sellele otsa. Selle tagajärjel post kukkus ja koos posti alusega jäi hageja sõiduki alla, kahjustades sõiduki põhja ning alumist osa. Sõiduki kahjustusi on näha Kahjuabi24 poolt tehtud piltidelt. Õuealal liikumiseks lubatud sõidukiirust hageja ei ületanud. Arvestades, et hageja sõiduk on kõrge, siis metallist post koos alusega, mis oli pandud 15 cm sügavasse auku, ei olnud hagejale nähtav ega märgatav. Hageja pöördus 19.05.2021 kell 14:38 e-kirjaga kostja poole ning teatas toimunust. Hageja palus hüvitada sõidukile tekitatud kahju. Kostja seaduslik esindaja suuliselt telefoni teel soovitas hagejal pöörduda kostja kindlustuse poole. Kostja kindlustus keeldus kahju hüvitamast, kuna nimetatud juhtum ei kuulu kindlustuse vastutuse alasse. Hageja pöördus 22.05.2021 uuesti kostja poole teatades, et kostja kindlustus juhtumiga ei tegele ning palus kostjal hüvitada kaskokindlustuse omavastutuse osa, mis lasub sõiduki omanikul. Kostja keeldus kahju hüvitamast. Hageja pöördus korduvalt kostja poole paludes toimunu kohta videosalvestist, kostja hageja pöördumistele ei reageerinud. Võidu 16, Narva õueala on kostja valitsemisalas, mistõttu kostja vastutab sellel liikluse korraldamise eest. Kostja poolt paigaldatud metallist post ei olnud ohutu ning võis suure tõenäosusega ühel või teisel viisil tekitada liiklejatele kahju. Liiklejate ohutuse tagamiseks paigaldatakse seaduse nõuetele vastavad liiklusmärgid enamasti maa sisse või maapinnale selliselt, et kontakt maapinnaga oleks piisavalt suur, et märk ei saaks ümber kukkuda. Käesoleval juhul kukkus auku paigaldatud post isegi väga aeglase sõidukiiruse juures. Kostja on paigaldanud seaduse nõuetele mittevastava metallist posti, mis on väiksest kokkupõrkest kukkunud ja kahjustanud seeläbi hageja vara. Seega kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust ning samaaegselt rikkunud hageja omandit. Hageja pöördus 20.05.2021 Kahjuabi24 poole taotlusega hüvitada sõidukile tekitatud kahju. AS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal (BTA) kindlustuslepingu kohaselt on hageja omavastutuse suurus 190.00 eurot. Sõiduki remondikulude suurus on hetkel arvutamisel, kuid ilmselgelt ületavad remondikulud kindlustuse omavastutuse osa. Hageja palub seega kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista kindlustuse omavastutuse osa 190.00 eurot, sissnõutavaks muutunud viivise 0.67 eurot ning viivise seaduses sätestatud 2(8)

määras alates 04.06.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Vaidlusalune post on hageja auto kapotist kõrgem ning see ei ilmunud hageja auto ette ootamatult. Sõiduteele tekkis auk aprilli lõpus, mistõttu pandi ka selle sisse autojuhtide hoiatamiseks post. Post oli kaugele hästi nähtav, kuna sellel olid mitmevärvilised valgustpeegeldavad lindid. Kuna hageja ei pöördunud pärast juhtunut politseisse, siis ei saa rääkida ka kostja süüst. Lisaks ei ole ka majavalitseja, kelle poole hageja pärast toimunut pöördus, kostja seaduslik esindaja. Hageja täiendavad ja lõppseisukohad 12.08.2021 teatas hageja, et tema sõiduki remondimaksumus on 3 407.95 eurot. Käesoleval juhul puudus hagejal kohustus teavitada toimunust politseid. Seda enam, et kostja käitumine andis hagejale põhjuse järeldada, et pooled jõuavad kokkuleppele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.01.2021 määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lg 2 kohaselt hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 121 „Üherööpmeline raudtee” ja 122 „Mitmerööpmeline raudtee”, pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Määruse sõnastusest tulenevalt puudub kohustus hoiatusmärkide panemiseks alal, kus sõidukiirus on alla 30 km/h. Samas, kui hoiatusmärgid on pandud, siis need peavad vastama määruses sätestatud nõuetele. Üheks selliseks üldiseks nõudeks on see, et hoiatusmärk peab olema pandud enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Kohtule esitatud dokumentidest ja kostja kohtuistungil avaldust tulenevalt kostja oli hoiatusmärki pandud otse augu sisse. Seetõttu see ei olnud hagejale nähtav. Hageja sõiduk ei oleks saanud selliseid olulisi kahjustusi juhul, kui kostja ei oleks õigusaktidele mittevastavat posti pannud. Juhul, kui kostja ikkagi otsustas seda hoiatusposti panna, siis see pidi vastama õigusaktide nõuetele. Seega kostja tegevus seisneb selles, et kostja pani õigusaktidele mittevastava posti otse auku, mistõttu ei olnud see hagejale nähtav. Kui kostja oleks hoiatusmärgi pannud vastavalt õigusaktidele (enne ohtlikku kohta ja nõuetekohase hoiatusmärgi), siis see oleks hagejale olnud nähtav ning hagejale kuuluv sõiduk ei oleks saanud kahjustusi. Kuna seadus ei kohusta alla 30 km/h alal hoiatusmärki panema, siis kahju sellises ulatuses ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks üldse hoiatusmärki pannud. Äärmisel juhul saaksid kahjustada sõiduki rehvid, mitte aga sõiduki põhi. LS § 6 lg 4 kohaselt liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Võidu 16, Narva õueala on kostja valitsemisalas, mistõttu kostja vastutab sellel liikluse korraldamis eest. LS § 6 lg 4 kaitse eesmärk ongi ükskõik millisele liiklejale tekkimise kahju ärahoidmine. Kostja on ise lisanud tõendi, mille kohaselt oli tema õuealal tekkinud kaevu äravajumine ning selleks, et tagada liiklejate ohutus, püstitati post. Seega möönab kostja oma vastutust tagada tema maatükil ohutu liiklus.

3(8)

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud pooled ära ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlus puudub selles, et Narva linn, Võidu prospekt 16 elamu majandamiseks on loodud Narva linn, Võidu prospekt 16 korteriühistu (kostja). Puudub vaidlus ka, et kostja õuealal tekkis 30.04.2021 veesademete tõttu kaev (auk) ning liiklejate ohutuse tagamiseks paigaldati korteriühistu poolt kaevu sisse 1-meetri kõrgune metallpost koos alusega (tlk 5, 36). Sademevee kanalisatsioonikaevu remont teostati 24.05.2021 (tlk 31). Pooled ei vaidle ka, et hageja 19.05.2021 kl 14:00 liikudes oma sõiduautoga kostja õuealal, sõitis vaidlusalusele postile otsa. Iseenesest puudub vaidlus ka, et postile otsasõitmise tagajärjel said hageja auto põhi ja alumine osa kahjustada ning hagejal on sõiduki remontimisel tekkinud kahju (vähemalt) 190.00 euro suuruses kindlustuslepingust tulenevas omavastutuse osas. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 kohaselt maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. KrtS § 34 lg 2 järgi, korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Seega on hagi kaasomandi osa valitsemisega seotud kahju rikkumise nõudes esitatud õige kostja vastu. Hageja leiab, et kostja vastutab tema autole tekitatud kahju eest, kuivõrd kostja poolt paigaldatud post ei vastanud seaduse nõuetele, see ei olnud hagejale nähtav ega märgatav. Kostja hagejaga ei nõustu, kuna leiab, et ta on enda poolt teinud kõik mis võimalik, et liiklejate võimalik kahju ära hoida. Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas kostja peab hageja poolt autoga postile otsasõitmise tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitama. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab käesoleval juhtumil olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, s.o teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama 1) kostja teo (tegevuse või tegevusetus vormis), 2) hagejale tekkinud kahjuliku tagajärje (kahju); 3) kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose ning 4) kostja tegevuse õigusvastasuse ja 5) kostja süü. Nimetatud delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt ja eelmärgitud järjekorras. Kohus selgitas pooltele, et hageja peab tõendama kostjale etteheidetava tegevuse aluseks olevaid asjaolusid, kahju tekkimist ning asjaolu, et kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava rikkumisega. Samuti peab hageja põhjendama, et kostjale etteheidetava normi üheks kaitse-eesmärgiks on hagejale tekkinud kahju ärahoidmine. Kostja peab 4(8)

tõendama õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning oma vastuväiteid kahju suurusele. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul võib vaidluse puudumisel lugeda tuvastatuks kostjale etteheidetava teo (aktiivse tegevuse), hagejale selle tulemusel tekkinud kahjuliku tagajärje ja nende vahel põhjusliku seose olemasolu. Ilma kostja poolt teekattele posti paigaldamiseta ei oleks hagejale tekkinud sõidukile kirjeldatud vigastusi. Hageja selgituse järgi peab ta kostja tegu õigusvastaseks põhjustel, et kahju tekitati hageja omandi rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5) ja täiendavalt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kohus märgib, et teo õigusvastaseks lugemiseks VÕS § 1045 lg 1 järgi piisab sellest, kui hageja tõendab, et kostja teos sisaldub vähemalt üks VÕS § 1045 lg 1 p-des 1-8 loetletud õigusvastasuse eeldustest, s.o kohus ei pea hagi rahuldamise korral võtma seisukohta, kas kostja tegu on õigusvastane kõikidel hageja väidetud põhjustel. VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud omandi rikkumine võib seisneda ka omandiõiguse esemeks oleva asja kahjustamises. Kohus leiab, et hageja on esitatud selgituste ja tõenditega põhistanud antud alusel kostja teo õigusvastasuse. Kohus selgitab, et hageja poolt täiendavalt teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi tuginemisel peab ta tooma mh esile kostjat kohustava kaitsenormi olemasolu ning VÕS § 1045 lg 3 tulenevalt ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta hüvitist nõuab (vt RKTKo 23.02.2022 nr 2-19-3736/84 p 13). Seejuures lähtudes hageja tõendamiskoormisest ei pea kohus omal algatusel otsima hagejat kaitsta võivat normi ega võtma ilma hageja taotluseta seisukohta, kas mõni selline kaitsenorm on olemas ning kas see kuulub kohaldamisele1 (vt nt RKTKo 12.12.2016 nr 3-2-1-132-16 p 16). Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kostjat kohustava kaitsenormi olemasolu. Hageja heitis kostjale ette, et tee oli veesademete tõttu tekkinud augu tõttu nõuetekohaselt märgistamata, kuigi seaduse kohaselt oli kostjal kohustus tagada nõuetekohane märgistus. Hageja viidatud liiklusseaduse (LS) § 6 lg 3 kohaselt peavad liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid vastama käesolevas seaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetele. Antud juhul puudub vaidlus, et vaidlusalune juhtum toimus kostja õuelal LS § 2 p 96 tähenduses. LS § 15 lg 1 p 6 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus õuealal 20 kilomeetrit tunnis. Hageja 12.08.2021 vastuses viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lg 3 kohaselt, hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Kohtu hinnangul puudus seega iseenesest kostjal seadusest tulenev kohustus tema õuealal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 20 kilomeetrit tunnis, määruses ettenähtud viisil ja tingimustele vastava hoiatusmärgi paigaldamiseks. Kostja kohustust tähistada teekattes tekkinud auk Eestis kehtestatud standarditele vastava liikluskorraldusvahendiga ei tulene ka ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 „Tee seisundinõuded“, kuivõrd nimetatud määrusega reguleeritakse avalikult kasutatava tee seisundinõudeid (§ 1 lg 1), s.h kohustusega tähistada kattega teel teatud mõõtudes auk liikluskorraldusvahendiga (§ 12). Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas õigusvastatust välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 5(8)

lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist (vt RKTKo 24.03.2021 nr 2-18-8345/41 p 13). Kostja ei ole oma vastuses välja toonud VÕS § 1045 lg 2 nimetatud asjaolusid, millest tulenevalt kahju tekitamine ei olnud õigusvastane. Kõige viimasena kohus kontrollib seega, kas kahju õigusvastaselt tekitanud isik on süüdi. Kohus selgitab, et süü vormidena eristatakse tahtlust, rasket hooletust ja hooletust (VÕS § 104 lg 2). VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Hooletuse raskemaks vormiks on raske hooletus, milleks on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (vt VÕS § 104 lg 4). Raske hooletus võib väljenduda elementaarsete ohutusnõuete eiramises. Samas kahju õigusvastaselt põhjustanud isiku süü vorm ei oma deliktilise vastutuse tekkimise jaoks üldjuhul tähtsust, see võib VÕS § 140 lg 1 järgi mõjutada varalise kahju eest väljamõistetava hüvitise suurust. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest. See tähendab, et tulenevalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes (vt RKTKo 26.10.2021 nr 2-19-7379/61 p 18.1). Käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste aspektist iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (vt RKTKo 26.10.2021 nr 2-19-7379/61 p 18.2). Õigusvastase teo toimepannud isik saab vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi muu hulgas tõendada, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel (vt RKTKo 26.09.2006 nr 3-2-1-53-06 p 13). Juriidiline isik ei saa siiski vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu. Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud kostja tahtlusele kahju tekitamisel õigusvastase teo tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus selle tuvastamiseks, kas kostja pani õigusvastase teo toime välise hooletuse tõttu, hindama, mida mõistlik isik oleks ette võtnud selleks, et kahju ei oleks tekkinud, s.h kas mõistlik isik oleks sarnases olukorras, kui kahju tekkis, ette näinud

T.Tampuu. Lepinguvälised õigussuhted. Tallinn: Juura, 2017, p 6.3.8.

6(8)

kahju tekkimise võimalust ja kas ta oleks pidanud teadma kannatanu huvides hoolika tegutsemise kohustusest2. Kostja on kohtule teatanud ning kohus nõustub, et vaatamata sellele, et tal kohustus seaduse nõuetele vastava hoiatusmärgi panemiseks õuealal puudus, on ta soovinud liiklejate hoiatamiseks ning võimaliku kahju ärahoidmiseks paigaldada siiski post, et liiklejad ei sõidaks tekkinud auku sisse. Kostja selgituse järgi oli post kõrgem hageja auto kapotist ja see ei ilmunud hageja ette ootamatult, hoiatav märk oli kõrguselt standartne, kaugelt hästi nähtav, kuna omab mitmevärvilisi valgust peegeldavaid vööte. Kostja mõtles liiklusseaduse normidele ning postile oli paigaldatud helkiv lint, mis on silmale näha. Kostja hinnangul liikudes kiirusega 20 km tunnis on võimalik peatada paari sekundi jooksul ka takistuse ootamatult ilmumisel, antud juhul ei olnud takistus ootamatu. Vastuseks hagejale kostja esindaja selgitas, et ta ei väida, et post oli hagejale nähtav, vaid eeldab, et post peaks olema nähtav. Kohtule fotodena esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusaluse posti külge oli kleebitud valgustpeegeldav lint, et see oleks kõigile hästi nähtav (tlk 5). Lisaks nähtub kohtu hinnangul esitatud fotodelt, et vaidlusalune metallpost on piisavalt suurel alusel, et see ei saaks kergelt ümber kukkuda (tlk 5, 5 pöördel). Hageja on kohtule teatanud, et kuna vaidlusalune post oli paigaldatud 15 cm sügavasse auku, siis ei olnud see hagejale nähtav ega märgatav. Kuigi kostja ei ole algselt posti paigutuse osas vastuväiteid esitanud, on ta 22.02.2022 teatanud, et post ei olnud paigaldatud auku, vaid luugi (sügavusega 5-7 cm) metallkaanele, mistõttu oli see hästi nähtav. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kostja on nimetatud asjaolule tuginenud juba pärast kohtu poolt antud tähtaega, ei oma see samas käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna ka 15 cm sügavasse auku paigaldatud 1-meetrine post on piisavalt kõrge (85 cm) ning peab olema hoolsal liiklemisel autojuhile nähtav. Ka kohtule tõendina esitatud fotost nähtub, et vaidlusalune post ulatus hageja auto kapotini (tlk 5 pöördel). Kohtuistungil antud hageja selgitustest nähtub, et õnnetusjuhtumi päeval ta vaidlusalust posti ei märganud, kuna samaaegselt pidi nii teisest autost mööda sõitma, kui ka jälgima õuealal olevat prügikasti ning lisaks paistis ka ere päike (tlk 56). Kohus nimetatud hageja ütlusi hinnates on siiski seisukohal, et hageja sõitis vaidlusalusele postile otsa mitte seetõttu, et post ei olnud liiklejatele üleüldse nähtav, vaid pigem tekkinud olukorra ja hageja hooletuse tõttu. Kohus märgib, et liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kohus nõustub kostjaga, et olles hoolas ning liikudes autoga õuealal lubatud kiirusega, on võimalik peatada vaid mõne sekundiga. Kohus nõustub ka, et vaidlusalune post ei ilmunud hageja ette ootamatult. Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kostjale ei saa ette heita kahju tekitanud õigusvastase teo toimepanemist. Kostja on käitunud hoiatava posti panemisel teekattes oleva augu juurde mõistlikult inimeselt oodatava hoolsusega. Post oli piisava kõrgusega ja esitatud fotode põhjal muust taustast erksa tähistuse tõttu selgelt eristuv tulenevalt posti paigaldamise taotluslikust eesmärgist. Arvestades õuealal suurimat lubatud kiirust ja siin liiklevalt autojuhilt oodatavat suurendatud tähelepanu (nt õuealal liikuvate laste tõttu), ei võinud kostja kohtu hinnangul mõistlikult oodata posti paigaldamise tagajärjel kahju tekkimise ettenägemist.

Samas, p 6.3.13.

7(8)

Kuna kostja süü hagejale kahju tekitava teo toimepanemisel ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 1043 alusel ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks lisada ka, et kui kostja ei oleks vaidlusalust posti üleüldse paigaldanud, siis arvestades tõenditena esitatud fotodel nähtavat posti aluse pindala (tlk 5, 5 pöördel) ning augu sügavust (15 cm), siis nimetatud auku sissesõitmisel ei oleks ilmselt hageja kahjustuseks olnud vaid autorehvid, nagu väidab hageja, vaid ilmselt siiski palju suuremad auto kahjustused. Seoses kostja väitega, et juhtumi päeval tulnuks kohale kutsuda politsei, märgib kohus järgmist. Politseid tuleb teavitada, kui õnnetuses saab kannatada mõni inimene, kui sõiduki omanikku ei ole võimalik tuvastada või kui juhid ei jõua omavahel kokkuleppele, kes ikkagi õnnetuse põhjustas. Kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on aga juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel, ei ole õnnetusest vaja politseile teatada. Hageja on esitanud taotluse kostjalt 19.05.2021 kl 14:00 videosalvestise väljanõudmiseks. Kohus selgitab, et TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, kuivõrd asjaolu, et hageja sõitis vaidlusalusele postile otsa ei ole vaidlusalune ning kas hageja pidi oma autost nimetud posti nägema või mitte, ei ole ilmselt kostja õuesalvestisega võimalik tõendada (seda saaks ilmselt tõendada vaid autos oleva videosalvestisega). Lisaks on kostja kohtuistungil teatanud, et nimetatud salvestist ei ole enam olemas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.