Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn)
EUROPARK
ESTONIA
hagi Green Light (likvideerimisel)
Hageja lepinguline esindaja E A Kostja Osaühing Green Light Consulting (likvideerimisel) (registrikood 11181105, asukoht Kanali tee 6, Tallinn), likvideerija H L Menetlusliik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Osaühingult Green Light Consulting Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 70 eurot.
3.Määrata menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista Osaühingult Green Light Consulting Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulude hüvitis 255 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või
1 (4)
on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Hageja esitas 11.11.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõudis kostjalt leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot väljamõistmist. Nõude aluseks on parkimislepingu rikkumine sõiduki xxx parkimisega 23.11.2018 hageja opereeritavale parkimisalale aadressil Tartu mnt 1, Tallinn (digitoimiku lk [dtl] 6). Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuna kostja esitas nõudele 29.11.2021 vastuväite (dtl 12). Kostja leiab, et nõue on alusetu ja kunstlikult konstrueeritud, ebaseaduslik ja tegemist on alusetu rikastumise katsega (dtl 15).
2.Hageja esitas 20.12.2021 hagi sama nõudega.
3.Kohus võttis hagi 21.12.2021 menetlusse ja selgitas, et asja lahendatakse lihtmenetluses (dtl 59).
4.Kostja vaidles 17.01.2022 hagile vastu väites, et kostja ei saanud algset (kojamehe vahele paigutatud) trahvinõuet kätte ning nõuet ei esitatud mõistliku aja jooksul. Kostjal ei ole enam võimalik sõiduki kasutajat välja selgitada ja sellega vastutusest vabaneda. Liiklusseadus kohustab hoidma andmeid sõiduki tegeliku kasutaja kohta kuus kuud. Parkimisala korrektne tähistatus ja seeläbi parkimislepingu sõlmimise ettepaneku tegemine ning lepingu sõlmimine ei ole tõendatud (dtl 55-60).
5.Kohus selgitas pooltele 27.01.2022 määrusega menetluse seisu, tõendamiskoormist ja kordas lihtmenetluse erisusi puudutavaid selgitusi (dtl 61-62). Ärakuulamist pooled ei taotlenud. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 2.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja vastutaval kasutusel olev sõiduk xxx pargiti 23.11.2018 hageja opereeritaval tasulisel parkimisalal. Parkimisalal oli lihtsasti märgatavalt esitatud teavitus parkimistasu ja parkimistingimuste kohta (fotod, dtl 35-39, 71-75). Olenemata
2 (4)
millist sissepääsu parklasse sõites kasutati, kehtib seal parkimisleping. Isegi kui auto parkimiseks ei oleks lepingut sõlmitud, tuleks auto võõral maal omaniku tahte vastaselt parkimise korral kõne alla nõue parkija vastu tulenevalt VÕS § 1037 lg-st 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandi või valduse rikkumisest rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks (RKTKo 3-2-1-68-16, p 35).
8.Parkimisalale on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid eraparkla alale sisenemise kohta koos lepingutingimustega (dtl 36-39, 72-75). Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki parkimise kaudu leping vastavalt nimetatud tingimustele. Tingimuste p 4 järgi tuleb parkimise eest maksta tasu. Tingimuste p 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral – seega ka tasu maksmata jätmise korral – leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi 30 eurot. Leppetrahv muutub sissenõutavaks 14 päeva möödumisel nõude esitamisest (dtl 37-38, 72).
9.Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tunnused. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 lg 1 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist.
10.Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata. Kostja pole vaidlustanud, et oli 23.11.2018 sõiduki xxx vastutav kasutaja. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine. Kohtupraktika kohaselt on see kostja tõendamiskoormis (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-3-16, p 11).
11.Fotolt on näha, et trahvinõue paigutati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 33, 68). See on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas 2-17-117146, p 11). Sõidukist tehtud fotode (33-34) võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et dtl 33 paiknev foto ei ole tehtud sõidukist xxx. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Pole mingit mõistlikku põhjust arvata, et hageja pildistas esmalt parkimislepingut rikkuvat kostja sõidukit, kuid trahvinõude esiklaasile paigaldamist tõendava foto tegi teisest sõidukist. Pole ka mingit mõistlikku põhjust arvata, et hageja pildistas sõiduki esiklaasi, millele oli paigaldatud muu info, kuid jättis pildistamata leppetrahvinõude paigaldamise. Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Kostja vastuväide selles osas ei päde.
12.VÕS § 1131 lg 1 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult (ettevõtjalt, VÕS § 1 lg 6) nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Leppetrahvilt võib viivist arvestada (RKTKo 3-2-1-69-08, p 24). Seega on täidetud sissenõudmiskulude hüvitamise eeldused. Hageja ei pea tõendama kahju tekkimist ja selle ulatust (VÕS § 1131 lg 1 komm 4.1.a).
13.Kostja vastuväide, et ta ei saanud parkimislepingut sõlmida, kuna juriidiline isik ei saa füüsiliselt sõidukit kasutada, on alusetu. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkis keegi, kelle tegevust ei saa temale omistada. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutulepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväidet, et kostja oli parkimise ajal sõiduki vastutav kasutaja (hagiavalduse lk 1, dtl 23. Vt kostja 17.01.2022 vastuse p 3, dtl 57). Kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada,
3 (4)
kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel tuleb eeldada, et sõidukit parkis kostja, kostja pole tõendanud vastupidist.
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
15.Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 3 tunni eest 340 eurot (dtl 69). Kostja vastuväiteid ei esitanud.
16.Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kulu.
17.Kohtu hinnangul on vaidlus faktiliselt ja õiguslikult lihtne ning hageja jaoks on tegemist väga tihti sarnastel asjaoludel korduva kohtumenetlusega. Hageja esindaja töömaht 2 tundi hagiavalduse koostamise eest on liiga suur. Kohus loeb põhjendatuks 1 tunni töö selle toimingu osas.
18.Kohus loeb hageja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 255 eurot (75 + 20 + 2 x 80) ja kohus mõistab vastava hüvitise kostjalt hageja kasuks välja. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (174 lg 10). Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane (nr EE100727267). Õigusabikuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele ei kuulu.
19.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
20.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 ja § 637 lg-le 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.