Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja P OÜ vahel 31.05.2019 sõlmitud laenuleping xxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 200 eurot. Poolte vahel on mh 27.06.2019 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 200 eurot ja 20.07.2017 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 300 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ 30.09.2019 lepingu xxxx üles, 14.09.2019 lepingu xxxx üles ning 11.10.2019 lepingu xxxx üles. 17.10.2019 loovutas P OÜ oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Hagimaterjalid edastati 16.12.2021 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõudelt viivisemääraga 44,88% aastas. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et P OÜ ja kostja on kokku leppinud sõlmitud laenulepingus tüüptingimuses, mille kohaselt P OÜ-l õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist samas ulatuses intressimääraga tulenevalt laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). Kohus on seisukohal, et P OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega P OÜ ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 44,88% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning P OÜ on kutsevõi majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 189,56 eurot perioodi 17.10.2019 kuni 01.09.2021 eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivis laenulepingute nr xxxx, xxxx ja xxxx alusel 28,46 euro ulatuses (viivitatud päevi 686, viivisemäär 8% aastas). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõudelt 189,56 eurot alates 02.09.2021.a põhinõude täitmiseni täitmiseni lepingujärgses määras 44,88% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhisumma tasumata osalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras alates 02.09.2021.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja

kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Maakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (360 eurot) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 200 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.