Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja sõlmisid 08.02.2017 õigusteenuse lepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale õigusteenust, mis seisnes kostja esindamises Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-1377 kuni asja lõpliku lahendamiseni. Kostja kohustus õigusteenuse lepingu alusel tasuma hagejale 7 päeva jooksul arve väljastamisest tasu hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, samuti maksma viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja täitis ülesande, esindades kostjat kohtus alates õigusteenuse lepingu sõlmimisest kuni maa- ja ringkonnakohtu otsuste jõustumiseni (jõustus19.05.2018). Hageja advokaadi tegevuse kohta kliendi esindamisel apellatsioonimenetluses kuupäevadel 08.01.2018 ja 22.01.2018 väljastas hagejakostjale 21.03.2018 arve nr 0302 summas 2088 eurot koos aruandega. Arve maksetähtaeg lõppes 28.03.2018. Vaatamata korduvatele lubadustele, ei ole kostja raha maksmise kohustust tänaseni täitnud. Sellele järgnevast päevas arvestatuna kuni tänaseni on kostja olnud arve tasumisega viivituses kokku 1252 päeva (periood 29.03.2018-31.08.2021) ja kokkulepitud viivisemäära järgne viivisesumma on 2614,18 eurot.. Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 4176 eurot (sh põhinõue 2088 eurot ja viivisenõue 2088 eurot) ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata. Nõue on aegunud. Hageja väljastas 21.03.2018 kostjale arve nr 0302 teostatud tööde eest. Arve maksetähtaeg lõppes 28.03.2018. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega aegus nõue 29.03.2021. Kuna nõue aegus 29.03.2021, siis tuleb tunnistada kehtetuks ka esitatud viivisenõue.

KOHTU PÕHJENDUSED

VÕS § 76 lg 1, 2 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi ja § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud viivist. Kohustuse rikkumiseks on kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, osaline täitamata jätmine VÕS § 100 järgi. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenust, käsundiandja peab aga maksa selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1, 2 sätestab et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb vastavalt asjaoludele maksta mõistlik tasu. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  Pooled sõlmisid 08.02.2017 õigusteenuse lepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale õigusteenust kostja esindamises Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-1377 kuni asja lõpliku lahendamiseni.  Kostja kohustus õigusteenuse lepingu alusel tasuma hagejale 7 päeva jooksul arve väljastamisest tasu hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, samuti maksma viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 2 (4)

      

Hageja osutas kostjale kokkulepitu teenust apellatsioonimenetluses 08.01.2018 ja 22.01.2018, otsus on asjas jõustunud. Hageja on kohustused kostja ees täitnud. Hageja esitas 21.03.2018 kostjale teenuse eest tasumiseks arve nr 0302 summas 2088 eurot koos aruandega tehtud töö eest. Kostjal oli kohustus tasu maksta hiljemalt 28.03.2018. Kostja ei ole tasu summas 2088 euro maksmise kohustust täitnud. Viivis on võlalt 2088 eurot perioodi 29.03.2018-31.08.2021 eest (kokku 1252 päeva) 2614,18 eurot ja hageja on viivist vähendanud põhivõlani 2088 eurot. Kostja ei ole viivist tasunud.

Vaidlustamata asjaolude tõttu ei ole vaja anda täiendavat hinnangut õigusteenuse lepingule, hageja 21.03.2018 arvele nr 0302 ja tehtud tööde aruandele perioodi 14.10.2017-28.02.2018 eest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel on 08.02.2017 sõlmitud VÕS § 619 lg 1 järgi käsundusleping, millest tulenevad kohustused on hageja kostja ees täitnud ja kostja on jätnud täitmata hagejale tasu maksmise kohustuse, olles sellega seni viivituses. Nii on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes tasu maksmise kohustust, on viivituses, kuna on jätnud tasumata hagejale osutatud teenuste eest 2088 € ja tasu maksmisega viivitamise eest viivist 2088 €. Aegumine TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ning lg 2 järgi lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 1 järgi määratakse tähtpäeva saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega ning lg 2 järgi siis kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Hagi esitamisega võrdsustatakse TsÜS § 160 lg 1 p 3 alusel avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluses. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vaidlustamata asjaolude kohaselt pidi kostja maksma hagejale tasu 2088 € vastavalt talle esitatud arvele nr 0302. Seega tuleb vaidluses kohaldada TsÜS § 147 lg 3 II lausest sätestatut. Nimelt muutus kostja kohustus vastavalt poolte vahelisele lepingule ja vaidlustamata asjaoludele sissenõutavaks arve esitamisega. Hageja esitas 21.03.2018 lepingust tuleneva tasu maksmiseks kostjale arve nr 0320 (vaidlus puudub). Seega algab hageja tasunõude aegumine TsÜS § 147 lg 3 II lause, § 135 lg 1 järgi vastavalt 2018. a lõppemisest ja lõpeb TsÜS § 135 lg 2, § 136 lg 1, järgi 31.12.21 kl 24:00. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja mille suhtes on maksekäsu 3 (4)

kiirmenetlus üle läinud hagimenetluseks, on kohtule esitatud 13.07.21 (hagiavaldus ise on esitatud 13.08.21). Seega on hagi esitatud TsÜS § 146 lg 1 järgi 3- aastase aegumise tähtaja sees ega ole aegunud ning kohus ei kohalda kostja taotluse alusel TsMS § 143 järgi hageja nõudele aegumist. Kokkuvõte Kuna kostja ei ole muid väiteid ega tõendeid esitanud, siis leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § VÕS § 619 lg 1 järgi välja mõista hagetavat põhivõlga 2088 € tasu ja viivis 2088 €.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Hageja menetluskuluks on lõiv 350 €, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja menetluskulude rahaline suurus jääb kindlaks määramata kulude puudumise tõttu (tähtaeg oli kostjale antud, kuid kostja kulude nimekirja ei esitanud).

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.