(xxxx) Kohtutäitur R. S. xxxx Eesti Vabariik Xxxx kaudu
E. P.
(xxxx) Kokku Vastuväiteid nõuetele pole esitatud.
3.Jätta rahuldamata võlausaldajate E. P. ja N. P. vastuväited.
4.Lõpetada A. K.i (pankrotis) pankrotimenetlus ja vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri kohustustest.
5.Määrata pankrotihaldur Lembit Ülperi töötasuks 6478 eurot, mis maksta välja pankrotivarast.
6.Algatada A. K.i (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172.
7.Kohustada võlgnikku A. K.i (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 09.10.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Lembit Ülper. 19.04.2021 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek, mis on jõustunud 05.05.2021. Pankrotihaldur esitas 31.01.2022 lõpparuande kohtule kinnitamiseks ja 08.02.2022 täpsustatud tervikteksti. Lõpparuande kohaselt osales haldur oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel võlgniku ühisvara jagamise kohtuvaidlustes tsiviilasjas nr 2-17-13836. Rohkem kohtumenetlusi ei ole ja haldur ei kavatse kohtumenetlusi alustada. Võlgniku kinnisvara on pankrotimenetluses vastavalt tsiviilasjas nr 2-17-13836 kohtumäärusega kinnitatud kompromissile halduri poolt jagatud: Xxxx asuv kinnisasi (registriosa xxxx) hinnaga 22 500 eurot ja Xxxx asuv kinnisasi (registriosa xxxx) hinnaga 2 375 eurot. Võlgnikule kuuluvad jagatud ühisvara osad summas 22 500 eurot ja 2375 eurot on pankrotivarasse laekunud. Vanemahüvitise maksmine võlgnikule on lõpetatud 30.06.2021. Pankrotivarasse on kokku laekunud 39632,42 eurot, millest on tehtud järgmised väljamaksed: 0,16 eurot on tulumaks intressidelt, 7891,24 eurot võlgnikule makstud elatis, 1700 eurot ajutise halduri tasu, ajutise haldur kulu 160 eurot, 6478 eurot halduri tasu, 10 981,02 eurot I järgu nõue ja 12 422 eurot II järgu nõuded. Pandiese on ühisvarana jagatud, võlgniku osa 22 500 eurot laekunud. Müümata vara ei ole ja teistelt isikutelt pole midagi saada. Kuna käesoleval juhul ei ole haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku kuritegelikku või võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist, ei pea haldur võlgniku maksejõuetuse tekkimist võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Seetõttu ei ole halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28 mõttes). Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, määrata halduri tasu 6478 eurot ning vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihaldur Lembit Ülperi poolt võlgniku
pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.
2.Võlausaldaja E. P. esitas 10.02.2022 kohtule vastuväite ja palub jätta rahuldamata võlgniku taotluse võlgade kustutamiseks. Võlausaldaja kinnitab, et pankrotimenetluse käigus sai ta võlgnikult 2134, 66 eurot ja võlgnik ei ole veel tasunud 4653,95 eurot. Kogu võlausaldajale väljamakstud raha oli saadud võlgniku kinnisvara realiseerimise arvelt, seega sunniviisiliselt. Vabatahtlikke makseid võlgnik teinud ei ole. Võlausaldaja arvates ei vasta tõele, et võlgnik on näidanud ennast pankrotimenetluse jooksul seaduskuulekana, pankrotimenetluse käigust huvitatuna ning on olnud piisavalt aktiivne ja initsiatiivikas oma asjade korraldamisel. Võttes arvesse võlgniku materiaalset olukorda ja tema võlgade tagastamise võimalusi leiab võlausaldaja, et on alusetu ja enneaegne võlgniku avalduse läbivaatamine.
3.Võlausaldaja N. P. kinnitab, et on saanud pankrotimenetluse käigus kätte 9487,04 eurot ning tasumata on veel 20 683,57 eurot. Võlausaldaja toob esile, et ta on pensionär, kes saab pensioni 445 eurot kuus ning raha oli antud võlgnikule kuni võlausaldaja pensionile minekuni. Võlausaldaja ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik oli seaduskuulekas, aktiivne, initsiatiivikas ja on tundnud muret tasumata võlakohustuste pärast. Võlgnik pole vabatahtlikult võlausaldaja ees kohustusi täitnud. Võlausaldaja palub kinnitada pankrotihalduri 31.01.2022 aruanne, kuid jätta rahuldamata taotlus võlgade kustutamiseks. Kohtumääruse põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 31.01.2022 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Kohus tutvunud võlausaldajate vastuväidetega leiab, et need tuleb jätta rahuldamata. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel moodustus võlgniku varast pankrotivara, haldurile läks üle vara valitsemise õigus ning võlgnik kaotas õiguse teha pankrotivaraga tehinguid. Seega pankrotimenetluse kestel toimub kõik pankrotihalduri kontrolli all pankrotiseaduses sätestatud korras ning võlgnikul puudub õigus iseseisvalt, valikuliselt ja enda äranägemisel tasuda võlausaldajatele võlgu. Pankrotihalduri esitatud lõpparuandest nähtub, et pankrotimenetlus on täitnud oma eesmärgi: pankrotihaldur on teinud kõik vajalikud toimingud pankrotivara moodustamiseks, sealhulgas pankrotivara suurendamiseks, pankrotivara suurus on lõplikult välja kujunenud, selle suurendamiseks enam võimalusi ei nähtu, mistõttu on tekkinud alus võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks. Pankrotimenetluse lõpetamisel ei vabastata võlgnikku koheselt järelejäänud kohustustest, vaid ainult algatatakse kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine otsustatakse üldjuhul peale 5 aasta (erandjuhul 3 aasta) möödumist menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik tegema endast kõik oleneva, et vähendada võlgasid. Menetlus toimub kohtu järelevalve all ja võlgnik peab esitama kohtule igal aastal vastavasisulise aruande. Käesolevas menetlusetapis on vastuväite esitamine võlgade
kustutamisele ennatlik.
6.Kohus leiab, et pankrotimenetlus on täitnud oma eesmärgi, lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.
7.Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
8.PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 51 p 3 kohaselt võib kohus määrata haldurile alammäärast suuremat tasu, kui kohus peab seda põhjendatuks.
9.Võlausaldajate 18.05.2021 üldkoosolek on kinnitanud pankrotihalduri tasu, mis hõlmab ka kõik pankrotihalduri kulud, summas 6478 eurot. Halduri selgituste kohaselt oli seisuga 18.05.2021 pankrotivara 38185,51 eurot ning haldur võttis tasu arvestamise aluseks summa 35 416 eurot. Lõpparuande koostamise ajal seisuga 31.01.2022 on pankrotivara suurus 39 632,42 eurot. Arvestades tasu arvestamise aluseks võetud summat 35 416 eurot on halduri PankrS § 651 lg 2 järgse tasu alammäär 6103 eurot, millele lisandub 11% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 375,65 (35416-32001) eurot, kokku 6478,65 (6103+375,65) eurot. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikele 2. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri tasuks 6478 eurot.
10.PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotihalduri tasu ja kulutused kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Lembit Ülperi võlgniku pankrotihalduri kohustustest.
11.Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid
tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt kooskõlas PankrS § 170 lg 1.
12.Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
13.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
14.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Võlgniku võlausaldajate I üldkoosoleku protokollist nähtub, et võlausaldajad võlgnikule usaldusisikut ei määranud. Võlausaldajad ei ole nõudnud võlgnikule usaldusisiku määramist. Pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik suudab iseseisvalt täita usaldusisiku kohustusi ning ise korraldada võlausaldajale oma võlakohustuse täitmist. Kohus leiab, et kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma ning mis vähendab võimalusi võlausaldajate nõuete täitmiseks, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
15.Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab, et pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
16.PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajaks usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
17.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.