Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Kohtuistungi aeg Menetlusosalised ja esindajad
A K hagi Azuro Eesti OÜ (endine OÜ Driada) vastu lepinguliste kohustuste täitmise nõudes 3500 eurot 23.11.2021 Hageja: A K (isikukood XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX), lepinguline esindaja: M F (e-post: XXX) Kostja: Azuro Eesti OÜ (registrikood 11974449, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja V R (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A K hagi Azuro Eesti OÜ vastu.
2.Kohustada Azuro Eesti OÜ-d kinnistule aadressil XXX, paigaldatud mahuti parandama või selle võimatuse korral vahetama paigaldatud mahuti uue vastu.
3.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt Azuro Eesti OÜ-lt hageja A K kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot.
5.Mõista kostjalt Azuro Eesti OÜ-lt hageja A K kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (500 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
1(6)
2-21-11208 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
A Kuznetsov esitas 16.07.2021 hagi Azuro Eesti OÜ (endine OÜ Driada) vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks. 17.08.2021 täpsustas hageja oma nõuet. Hageja nõuab kostjalt tehtud töö parandamist või lepingutingimustele vastava uue töö tegemist.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid 30.08.2019 töövõtulepingu nr XX. Vastavalt lepingule pidi kostja paigaldama kogumismahuti (septiku) hageja abikaasale kuuluvale kinnistule aadressil XXX. Hageja kohustus tasuma kostjale töö eest 2500 eurot. 10.10.2019 kinnitasid pooled, et kostja täitis tööd kokkulepitud mahus, hageja aga maksis kostjale töö eest kokkulepitud summa. 2020.a. kevadel avastas hageja, et kostja paigaldatud mahuti on õmblusest lõhkenud ja selle tulemusena mahuti täielikult veega üle ujutatud. Mahuti kael oli kaardu tõmbunud. Enam ei ole kogumismahutit algsel eesmärgil võimalik kasutada. Mahuti kahjustuste tõenduseks on esitatud fotod (dtl 19–24). Hageja teavitas juhtunust viivitamatult kostja esindajat V R . Viimane tuli maatükile alles 2020.a. juunis. Esiti lubas kostja probleemiga tegeleda, ent 2020.a. augustis keeldus vigastuste kõrvaldamisest ja hagejale kahju hüvitamisest. 19.10.2020 saadetud pretensiooni kostja ignoreeris. Hageja on seisukohal, et kuna tegemist oli tarbijaga sõlmitud lepinguga, vastutab kostja lepingueseme puuduste eest. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) töövõtu- ja müügilepingu sätetele: töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse eest tarbijatöövõtu puhul (VÕS § 642 lg 2), töövõtugarantii (VÕS § 650 lg 1), müügigarantii (VÕS § 230, 231), lepingutingimustele mittevastava töö parandamise või uue töö tegemise nõudmise õigus (VÕS § 646 lg 1), ning nõuab kas kogumismahuti parandamist või uue mahuti paigaldamist.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul deformeerus mahuti läbi naaberkrundi mineva tee taastamistööde tõttu. Teetööd ja kinnistult üleliigse pinnase väljavedu toimusid selleks sobimatute ilmadega, tee oli liiga pehme. Alles tööde tegemise käigus selgus mahuti kasutamise otstarve, milleks oli fekaalide äravool, ülevoolukaevu eesmärk oli fekaalide hajutamine pinnasesse. Kostja keeldus eeldatava keskkonnamõju tõttu ülevoolukaevu ühendamast. Hageja esitatud piltidelt on näha, et mahuti ümbrus ei ole täielikult täidetud liiva või peenikese kruusaga. Lepingu kohaselt pidi materjalid täitmiseks tarnima tellija, mida ta ei teinud, vaid otsustas mahuti ümbruse liiva või kruusaga ise täita. Puuduliku täitmise tõttu võib teiste tegurite mõjul koormus valesti jaotuda, mis võib olla mahuti deformeerumise põhjuseks. Liiva kvaliteet oli täitelikult hageja vastutusalas. Pärast tööde lõppu anti hagejale suuliselt info, et naabertee taastamistöid võib teha kas pärast ilma korralikku külmenemist või tee täielikku kuivamist. Sügisel ja talvel 2019–2020 tee taastamiseks sobivaid ilmasid ei olnud. Mahuti deformatsioon on taastatud tee pool. Tee-ehitusel ei ole arvesatud mahuti ümber oleva kaitseala suurusega, mis on ehitusnormide järgi viis meetrit. Kui mahuti defekt oleks olnud majapoolses otsas, ei oleks kostjal küsimusi garantii kehtivuses. Hageja hinnangul ei aktepteeriks mahuti tootja garantiid paigalduse tehnoloogia rikkumise tõttu ning seepärast teatas ta pärast mõtlemisaega hagejale, et tegemist ei ole garantii alla käiva juhtumiga. Kostja taotles ekspertiisi tegemist küsimuses, kas tee taastamistööd mahuti vahetus läheduses koosmõjus hageja tarnitud ebapiisavas koguses ja puuduliku kvaliteediga materjaliga võisid mõjuda negatiivselt mahuti geomeetriale. 2(6)
2-21-11208
4.Hageja oma vastuses kostja seisukohale viitas sellele, et lepingus olid tehtavad tööd ja paigaldatav seadmestik algusest peale kokku lepitud. Liiv, mis oli elnevalt hageja kinnistul, oli kostja sõnul tööde tegemiseks piisav. Peenkruusa soetas kostja, samuti tegeles kostja mahuti ümbruse liiva ja kruusaga täitmisega. Kostja ei nõudnud lisamaterjali ega esitanud pretensioone kasutatava liiva ja kruusa kohta. Pärast tööde lõppu veenis kostja hagejat, et mahuti on töökorras ja kasutusvalmis. Kostja teatas, et tehtud töödele kehtib 2-aastane garantii. Kostja ei ole esitanud tõendeid väite kohta, et mahuti vigastus on tingitud naabruses asuval maa-alal tegutsenud ehitaja süül või et seal oleks tehtud minged töid. Kumbki pool peab tõendama enda väiteid.
5.Arutamaks ekspertiisi määramist ja eksperdile esitatavaid küsimusi, korraldas kohus 23.11.2021 kohtuistungi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumisest teadlik. Kostja teavitas kohut telefoni teel, et ei soovi istungil osaleda, vaid jääb kirjalikult esitatud vastuse juurde ja taotleb ekspertiisi määramist. Istungil selgitas hageja, et tööd tehti vastavalt lepingule, sealhulgas ostis kostja ise mahuti ja täitis selle ümbruse. Eksperdi isiku osas hagejal ettepanekuid ei olnud. Kohus andis pooltele tähtaja eksperdile küsimuste esitamiseks ja selgitas ekspertiisi määramise korda.
6.06.12.2021 saatis hageja omapoolsed küsimused eksperdile. Nende alusel leidis kohus eksperdi ja selgitas välja ekspertiisi maksumuse. Kohus andis kostjale tähtaja ekspertiisikulude ettemaksu tasumiseks. Kostja ettemaksu ei tasunud, mistõttu jättis kohus 27.12.2021 ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata.
7.Hageja märkis hagiavalduses, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja kohtu küsimusele kirjaliku menetluse kohta ei vastanud. Kohus otsustas jätkata menetlust kirjalikult ja anda pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks.
8.Kostja esitas 14.01.2022 vastuse, milles selgitas, et tal ei ole võimalik palgata esindajat, kuid tema seisukoht ei ole muutunud. Vastusest jäi kohtule mulje, et kostja ei ole mõistnud tõendamiskoormuse jaotust. Seetõttu uuendas kohus 21.01.2022 menetluse, selgitas kostjale tõendamiskoormist ja andis talle tähtaja tõendite esitamiseks, tõendite kogumise taotluse esitamiseks või asja uue arutamise taotlemiseks kohtuistungil. Kostja selleks määratud tähtaja jooksul kohtule ühtegi taotlust ega muud dokumenti ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli 30.08.2019 sõlmitud töövõtuleping ja seda olenemata sellest, et lepingus on tellija nime kohal lünk (dtl 10 ja 14). Lepingu punktis 2.1.4 on loetletud tööd, mida töövõtja tegema kohustub, eelkõige paigaldama mahuti, ja punkti 4.1 kohaselt peab tellija maksma selle eest 2500 eurot. Kuivõrd on tegemist majandustegevuses tegutseva ettevõtja ja tarbijast tellijaga, siis on poolte vahel sõlmitud leping tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lõike 4 mõistes.
11.Vaidlust ei ole ka selles, et kostja paigaldatud mahuti on deformeerunud määral, mis ei võimalda seda kasutada eesmärgil, milleks hageja selle paigaldada lasi. Vaidlus on selle üle, kas kostjal on kohustus mahuti parandada või asendada.
3(6)
2-21-11208
12.VÕS § 641 lg 2 punkti 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ning punkti 5 kohaselt tarbijatöölepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja avalikult tehtud avaldusi töö omaduste suhtes. VÕS § 642 lõigete 1 ja 2 järgi vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel ning mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
13.Hagiavaldusest ei ole selge, kas töö puudus avaldus kuue kuu jooksul töö üleandmisest või hiljem, hageja tugineb lepingu punktis 11.5 kokku lepitud 24-kuulisele müügigarantiile, mis annab talle seaduses sätestatust soodsama seisundi. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et ta vaatas kahjustunud mahuti üle 2020. aasta juunis ehk vähem kui aasta pärast tööde üleandmist.
14.Garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse VÕS § 650 lõike 1 kohaselt, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldub VÕS §-des 230–231 müügigarantii kohta sätestatu.
15.Müügigarantii on VÕS § 210 lõike 1 kohaselt müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või seda hooldada, et tagada selle vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind. Müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Sama sätte lõike 2 kohaselt algab garantiitähtaeg asja üleandmisest, kui teisiti ei ole kokku lepitud. Hageja pöördus seega kostja ja ka kohtu poole lepingus kokku lepitud garantiitähtaja jooksul.
16.VÕS § 231 lõike 1 kohaselt peab müügigarantii tarbijalemüügi puhul sisaldama garantii andja nime ja aadressi, garantii tingimusi, garantiist tulenevate õiguste teostamise korda, selgitust, et tarbijal on õigus asja mittevastavuse korral tasuta kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, ning asjade loetelu, mille suhtes garantii kehtib. Töövõtulepingu punkt 11.5 on väga lakooniline ega sisalda garantii tingimusi, õiguste teostamise korda, selgitust ega asjade loetelu, kuid VÕS § 231 lõike 3 kohaselt ei välista ega piira see garantii kehtivust. Loetletud andmete eesmärk on tagada, et tarbijale oleks antud garantii realiseerimiseks piisavalt andmeid. Antud juhul on hageja olnud ka ilma nimetatud andmeteta võimeline oma õigusi teostama.
17.VÕS § 644 lõike 1 kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ei ole väitnud, et seda tähtaega on ületatud.
18.Eelnevast saab järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping, tööl ilmnesid puudused, need ilmnesid garantiitähtaja jooksul, garantiikokkulepe on kehtiv ja tarbija esitas nõude töö parandamiseks või uue töö tegemiseks tähtaegselt.
19.Garantiikokkulepe ei sisalda juhtumeid, millele garantii ei laiene, ega garantii tingimusi. VÕS § 641 lõike 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Riigikohus on märkinud, et töövõtja vabaneb vastutusest nimetatud juhtudel vaid siis, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud (RKTKo 3-2-1-177-11, p 13).
4(6)
2-21-11208
20.Hageja on esitanud vastutusest vabanemiseks vastuväited, et hageja muretsetud liiva kogus ja kvaliteet ei olnud piisavad, mahuti ümbruse täitmistööd tegi hageja ja et mahuti kahjustused tekkisid läheduses toimunud teetööde tõttu. Ühtki neist väidetest ei ole kostja tõendanud ja hageja ei ole neid ka omaks võtnud.
21.Poolte väited erinevad osas, mis mahus kostja töid tegi ja mis ulatuses pidi midagi tegema hageja. Kostja sõnul pidi lepingu kohaselt mahuti ümbruse täitmiseks vajaliku liiva tarnima hageja, kes seda ei teinud, vaid otsustas täita mahuti ümbruse ise. Lisaks selgus kostja sõnul alles tööde tegemise käigus, mis otstarbeks soovitakse mahutit kasutada. Hageja sõnul seevastu tegeles mahuti ümbruse täitmisega kostja, kes tegi ka arvestused, kui palju on materjali vaja, ning soetas ise mahuti, kui oli hagejaga arutanud, milleks seda kasutada kavatsetakse. Ainsa erinevusena lepingust on mõlemad pooled möönnud, et kostja ei ühendanud ülevoolu.
22.Eelmises punktis nimetatud väiteid ei ole pooled suures osas tõendanud. Ainus tõend tööde tegemise kohta on käsikirjaline märkus lepingu lõpus, et tööd on tehtud vastavalt lepingule ja tasu on makstud, pooltel vastastikkuseid pretensioone ei ole, kuupäevaga 10.10.2019 (dtl 13 ja 17). Kostja esitatud fotode puhul (dtl 62 ja 63) ei ole selge, kas need on tehtud tööde tegemise käigus või tööde üleandmisel (faili metaandmetes on võttekuupäeva koht tühi, kuid 10. oktoobri jaoks on ümbrus liiga roheline). Seega saab kohus kostja tehtud tööde mahu osas lähtuda ainult lepingus märgitust, ülevoolu ühendamise erandiga, mille osas vaidlust ei ole.
23.Mis puudutab täitematerjali kogust ja kvaliteeti, siis võib eeldada, et asjatundjana oli kostja neid pädev hindama ja töövõtjana oli tal ka kohustus seda teha, kui tulemuseks pidi olema lepingutingimustele vastav töö.
24.Seega loeb kohus tuvastaks, et kostja tegi lepingus nimetatud töö ja andis sellele garantii, garantiitähtaja jooksul ilmnes, et töö ei vasta lepingutingimustele, ja kostja ei ole tõendanud, et esineks mõni alus, mis teda seaduse või kokkuleppe järgi vastutusest vabastaks. Kostja vastutab seega tehtud töö lepingutingimustele mitevastavuse eest.
25.Hageja on taotlenud mahuti parandamist või selle võimatuse korral katkise mahuti vahetamist uue vastu.
26.Pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 231 lg 4 punkti 1 kohaselt eeldati, et müügigrantii annab tarbijale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Vastavalt VÕS § 646 lõikele 1 võib tellija juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele, nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
27.Kostja ei ole esile toonud, et mahuti parandamine oleks tehniliselt võimatu või selle kulud ületaks parandatud töö väärtuse. Samuti pole esile toodud, et uue töö tegemise kulu ületaks kasu, mida hageja uue töö tegemisest saaks.
28.Seetõttu leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kohustada kostjat mahuti parandama või selle võimatuse korral vahetama paigaldatud mahuti uue vastu.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5(6)
2-21-11208
29.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
30.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 200 eurot.
32.Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.
34.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.