2-21-118752/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik OK Incure OÜ esitas 21.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 30.09.2021 hagi T. B. vastu võla nõudes, 18.11.2021 hagiavalduse täienduse ning 17.01.2022 täpsustas/vähendas hageja esitatud intressinõuet. Hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmisid I AS (endine I OÜ) ja kostja 11.01.2017 krediidilepingu nr. xxxx, millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 1250 eurot intressiga 45% aastas, tagasimakseperiood 36 kuud. Järgnevalt suurendati kostja krediiti 16.08.2017 limiidi suurendamise lepinguga nr. xxxx, millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 2000 eurot intressiga 45% aastas, tagasimakseperioodiga 36 kuud. Seejärel suurendati kostja krediiti 23.12.2017 limiidi suurendamise lepinguga nr. xxxx, millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 2400 eurot intressiga 45% aastas, tagasimakseperioodiga 36 kuud. Krediidikonto taotlemiseks esitas klient elektroonilise taotluse veebilehel xxxx või suuliselt telefoni teel. Leping loeti sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja oli teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitas klienti otsusest SMSi teel. Leping on sõlmitud tähtajatult. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab arvelduskrediidilepingu tunnustele. Krediidikonto limiit on korduvkasutatav krediidilimiit, mis tähendab seda, et kui kliendi poolt tehakse tagasimakseid ning kui tagasimaksest jätkub ka põhiosa katteks, siis kasutuses olev põhiosa krediit vabaneb mille osas saab jälle krediiti uuesti kasutada. Krediidikonto limiidi muutmine toimub laenulepingu üldtingimuste p. 13.5. sätestatud korras. Lepingu muudatusele vaatamata ei ole tegemist uue lepingu sõlmimisega vaid lepingu muudatusega, mille käigus võib krediidiandja määrata lepingule uue numbri (üldtingimuste p. 13.6). Korrektselt lepingut täitvale kliendile võimaldatakse limiidi tõstmist. Kostja puhul on krediidilimiiti tõstetud neljal korra. Saadud arvelduskrediidi tagastamine toimus kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 7.1, mille kohaselt peab klient maksma krediiti tagasi ja tasuma intressi vastavalt talle saadetud arvele. Krediidiandja esitab kliendile arve vähemalt minimaalse kuumakse summas iga kuu, kui kliendil on tagasi maksmata krediiti, tasusid või intressi. Minimaalse kuumakse pidi kostja tasuma iga kuu 15. päevaks, kui tal oli tagasi maksmata krediiti, tasusid või intressi. Kostja on kokku saanud krediiti summas 3360 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt tehtud kokku 4843,44 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1418,41 eurot, intresside katteks 3320,40 eurot, viivise katteks 11,01 eurot ja teenustasude katteks 93,62 eurot. Viimane tagasimakse kostja poolt on tehtud 30.11.2020. Viimase tagasimakse seisuga oli intressi jääk 33,73 eurot. Intress alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast so. 01.12.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni so. 08.03.2021 on summas 185,46 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Intressiperiood % aastas % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 01.12.2020 - 31.12.2020 47.58 0,13 1,892449

Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.3 (maksetega hilinemisega kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja on kandnud seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need on tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning tulenevalt sellest on võlausaldaja teinud mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Kostjale on edastatud nii posti, kui ka e-posti teel meeldetuletuskirju (29.12.2020, 01.02.2021 ja 01.03.2021 meeldetuletuskirjad, 08.03.2021 nõudekiri, 17.03.2021 pretensioon, 19.04.2021 hagihoiatus, 09.04.2021, 26.04.2021, 11.05.2021 ja 26.05.2021 meeldetuletuskirjad epostile), milles on teavitatud ka võla sissenõudmiseks tehtavatest kulutustest. Lisaks on võetud kostjaga korduvalt ühendust ka telefoni teel. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. 19.01.2022 kohtuistungil vähendab hageja võla sissenõudmiskulusid 35 euroni. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 18.12.2021 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 02.12.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus on määranud 02.12.2021 määruses asja lahendamise suulises menetluses ning määranud istungi ajaks 19.01.2022. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 19.01.2022 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt vähendatud ulatuses. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. I AS on 15.02.2021 laenulepingu ülesütlemise teates teatanud kostjale, et alates krediidilepingu ülesütlemisest astub krediidiandja asemele uus võlausaldaja OK Incure OÜ. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I OÜ (praegune I AS) ja kostja kokku kolm krediidilepingut: 11.01.2017 krediidileping nr. xxxx (dtl 30–35), millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 1250 eurot intressiga 45% aastas, 16.08.2017 limiidi suurendamise lepingu nr. xxxx (dtl 36-42), millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 2000 eurot intressiga 45% aastas, 23.12.2017 limiidi suurendamise lepingu nr. xxxx (dtl 43 – 49), millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 2400 eurot intressiga 45% aastas. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et krediidi osalise tagastamisega on kostja tunnistanud nii lepingute sõlmimist kui ka krediidi saamist. Hagile on lisatud krediidisummade väljamaksmist tõendavad konto väljavõtted (dtl 56-57) ja nõude arvestus (dtl 58-61). Lepingu ülesütlemise seisuga 08.03.2021 oli põhivõla jääk 1941,59 eurot, hageja märgib, et inkassomenetluse raames tasus kostja täiendavalt 485,86 eurot, seega põhinõude võlgnevus on 1455,73 eurot. Kostja ei ole hagis märgitud põhinõudele vastuväiteid esitanud. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1455,73 eurot. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingutes on kokku lepitud krediidi intressimääras 45% aastas ning hageja poolt 17.01.2022 korrigeeritult esitatud intressinõude kohaselt on kostja poolt tasumata intressimaksed lepingu lõpetamise seisuga summas 219,19 eurot (dtl 112114). Kohus leiab, et hageja intressi nõue on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o. 0,13% päevas (ehk 45% aastas) põhisummalt 1455,73 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 09.03.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.09.2021 summas 387,95 eurot. Viivise määr vastab lepingutes märgitud intressi määrale päevas. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 387,95 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 tuginedes sissenõudmise kulud peale lepingu lõppemist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on lisanud hagile peale lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjad (dtl 96103). Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub väljamõistmisele peale lepingu lõppemist 08.03.2021 edastatud kolme tasulise meeldetuletuskirja eest sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot (25+5+5). Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 250 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik