6.Jätta menetluskulud 89 % ulatuses kostja kanda ning 11% ulatuses hageja kanda.
7.Määrata hageja menetluskuludena kindlaks hageja tasutud riigilõiv 450 eurot.
8.Määrata kostja menetluskuludena kindlaks õigusabikulud 1165,99 eurot.
9.Mõista L. L. ilt ENveron OÜ kasuks välja hageja menetluskulud summas 400,50 eurot.
10.Mõista ENveron OÜ-lt L. L. i kasuks välja kostja menetluskulud summas 128,25 eurot.
11.Pooled peavad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 08.02.2021 Tartu Maakohtule hagi, mille kohaselt OÜ Enliven ja kostja vahel sõlmiti 15.09.2005 üürileping, mille kohaselt andis OÜ Enliven kostja tasulisse kasutusse mitteeluruumid üldpinnaga 123 m2 büroohoones asukohaga Tõrva linn, Valga mnt 4. Üürileping sõlmiti tähtajaga kuni 14.09.2010, hiljem poolte kokkuleppel lepingu tähtaega pikendati. OÜ Enliven lõpetas tegevuse 2015. a., kuid kostja jätkas ruumide kasutamist kokkuleppel büroohoone haldaja Markaner OÜ-ga. Markaner OÜ jätkas OÜ Enliven asemel kostjale arvete esitamist üüri ja kommunaalteenuste eest, mida kostja osaliselt tasus. 2017.a. sai büroohoone haldajaks hageja, kes jätkas kostjale üüri ja kommunaalteenuste arvete esitamist, mida kostja on osaliselt tasunud. Arvete osalise tasumisega on kostja tunnistanud üürisuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Üürileping oli sõlmitud kahe üürnikuga, sh kostjaga. Kostja pidas üüripinnal kohvikut, teine üürnik töötas sealsamas pagarina. Alates 2010. aastast esitas üürileandja üürnike soovil üüri ja kommunaalteenuste arved eraldi. Tegemist ei ole solidaarvõlgnikega. Hageja peab ennast üürileandjaks VÕS § 271 tähenduses. Peale üürilepingu tähtaja möödumist jätkasid üürnikud (sh kostja) üüripinna kasutamist, üürileandja ei nõudnud üürnikelt üüripinna vabastamist. Üürileping muutus tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 kohaselt. Üürileping on olnud jätkuvalt kehtiv alates 15.09.2005 kuni 26.09.2020, mil hageja ütles üürilepingu üles üürnike järjest suureneva üürivõla tõttu. Üürileping on üle läinud Enliven OÜ-lt Markaner OÜ-le 15.10.2015 ning Markaner OÜ-lt ENveron OÜ-le (endise ärinimega osaühing Home-ID) 01.10.2017. Vaatamata kostja poolsele väidetavale üürilepingu ülesütlemisele 30.01.2017 ei olnud üürileping lõppenud 01.10.2017, kui Markaner OÜ ja hageja sõlmisid lepingu üürilepingu ülevõtmiseks, kuivõrd peale ülesütlemisavalduse esitamist jätkas kostja üüritud ruumide kasutamist. Seega ei realiseerunud üürilepingu ülesütlemine kostjast endast tulenevatel asjaoludel. Kostja ülesütlemisavaldus oli tühine, kuna see oli esitatud 2(11)
ilma soovita tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. OÜ Markaner ja hageja vahel üürilepingu ülevõtmise lepingu sõlmimise ajal 01.10.2017 oli kõnealune üürileping kehtiv. Peale hageja ärinime muutmist väljastab raamatupidamisprogramm arvete väljatrükke, millele on kantud hageja praegune ärinimi ENveron OÜ. Hageja on esitanud kostjale arveid regulaarselt arvetel märgitud kuupäevadel, seetõttu on neilt võimalik ja põhjendatud arvestada viivist. Kostjalt ebaregulaarselt laekunud maksed arvestas hageja esmalt sissenõutavaks muutnud viivitusintressi katteks ja seejärel põhivõla katteks. Hagi kohaselt on kostja on jätnud hagejale täielikult või osaliselt tasumata arved summas 5979,95 eurot (põhivõlg). Lisaks on hagejal kostja vastu seadusjärgse viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel summas 147,37 eurot. Kokku on hageja nõue 6127,32 eurot. 18.10.2021 menetlusdokumendis vähendas hageja põhivõla nõuet 697,69 euro võrra ja viivise nõuet 16,11 euro võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista 5282,26 eurot põhivõlga ja 131,26 eurot viiviseid, kokku 5413,51 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostjal puudub nii kirjalik kui suuline kokkulepe hagejaga. 15.09.2005 sõlmitud üürilepingu kehtivus on lõppenud 14.09.2010. Hageja ei ole selgitanud, millest tuleneb tema õigus ennast üürileandjaks pidada. Valga mnt 4, Tõrva kinnistu kuulub kinnistusraamatu andmetel alates 07.09.2012 OÜ-le Breting. Üürilepingu üleminek OÜ-lt Markaner OÜ-le Home – ID on võimatu ainuüksi seetõttu, et üürileping oli juba 30.01.2017 üles öeldud. Lõppenud lepingut ei saa enam üle anda. Hageja nõue on vastuoluline. Hageja nõuab, et kostja tasuks arve, mille 100%-lise tasumise kohta hageja ise tõendi on esitanud. Hageja ei esitanud kostjale arveid regulaarselt. See nähtub hageja enda esitatud pangakonto väljavõtetest, kust on näha, et kostja on teinud makseid ilma konkreetsele arvele viitamata. Hageja ei ole esitanud andmeid arvete esitamise aja kohta. Seetõttu on küsitav isegi see, kas kõik arved on sissenõutavaks muutunud. Arveid ei ole esitatud arvetel märgitud kuupäevadel. Arvete sissenõutavuse küsimuse juures tuleb lähtuda sellest, et arved, millele kostja oma maksetes otseselt viidanud ei ole, on esitatud alles koos hagiavaldusega. Kostja vaidleb 18.10.2021 hageja arvestustele vastu. Hageja ei ole varasemalt mingeid viiviseid nõudnud ega arvestanud. Samuti on hageja ise soovinud raha maksmist igal nädalal olenemata arvete esitamisest või mitteesitamisest. Pooled ei ole viivistes kokku leppinud. Kostja pidi arveid ise hagejalt küsima. Arved esitati sisuliselt alati tagasiulatuvalt ja juba tasutud summade kohta. Hageja oleks pidanud 15.09.2005 üürilepingu punkti 3.3. kohaselt esitama kostjale arved üüri kohta hiljemalt arvestuskuu esimeseks kuupäevaks. Lepingu punkti 3.4. kohaselt pidanuks hageja esitama arve ka kommunaalteenuste osas. Hageja arveid vastavalt lepingule ei esitanud. Kui asuda seisukohale, et poolte vahel kehtis 15.09.2005 üürileping, on hageja jätnud oma kohustused täitmata ja mingil juhul ei ole võimalik viiviste nõudmine. Kuna kostja pidanuks tasuma arve alusel nii üüri kui ka igakuiselt muutuvad kommunaalmaksed, ei 3(11)
olnud ilma arveta võimalik summasid tasuda. Riigikohtu seisukoha kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05 ei ole võimalik viivist nõuda tasumata summalt juhul, kui arve on esitamata. Kostja vaidleb vastu sellele, et hageja on arvestanud makstud summasid viiviste katteks. Arvete tasumise hetkel ei olnud viiviste nõuet olemas. Hageja ei ole kunagi enne hagi esitamist kostjalt viiviseid nõudnud. Ei saanud olemas olla mingeid sissenõutavaid viiviseid, kuna isegi hageja ise pole väitnud, et ta oleks kunagi kostjalt viiviseid nõudnud. Kostjal sai olla olemas vaid kohustus tasuda üür ja kommunaalkulud. Viiviseid ei saa tekitada raamatupidamist muutes tagasiulatuvalt ja seejärel asuda tasutud summasid olematu viivise katteks määrama. Kui hageja oleks kordagi viiviseid nõudnud või teatanud, et ta määrab mingid summad viiviste täitmiseks, oleks kostja igal juhul sellele VÕS § 88 lg 5 tähenduses vastu vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
Enliven OÜ üürileandjana ning R. L. ja L. L.(kostja, praegu L. L. ) üürnikena sõlmisid 15.09.2005 üürilepingu XXX üüripinna kasutamiseks, mille alusel kohustus kostja tasuma üüri- ja kommunaalteenuste arveid;
-
Üürileping oli sõlmitud tähtajaga kuni 14.09.2010;
-
Kostja kasutas üüritud ruume kuni 26.09.2020.
5.Vaidlus on: 1) kas ENveron OÜ on õige hageja, sh kas hageja ja kostja vahel oli võlgnevuse tekkimise ajal üürisuhe; 2) võlgnevuse suuruses; 3) viivisenõude põhjendatuses ja suuruses.
6.Hagi osalise rahuldamise aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1.
7.Kohus käsitab järgnevalt osalist hagist loobumist (I), hilinenult esitatud tõendeid ja vastuväidet (II), seejärel analüüsib üürilepingu kehtivust (III), hageja põhi- ja viivisenõuet (IV) ning lõpuks jagab menetluskulud ja määrab kindlaks nende rahalise suuruse (V). I
Hagist osaline loobumine
8.Hageja esitas 18.10.2021 menetlusdokumendis nõude täpsustatud arvestuse ning vähendas põhivõla nõuet 697,69 euro võrra ja viivise nõuet 16,11 euro võrra.
4(11)
9.Riigikohus on selgitanud, et haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada. Kuivõrd hageja on nõudest kohtu hinnangul osaliselt loobunud, võtab kohus loobumise vastu ning lõpetab selle summa ulatuses TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. II
Tõendite ja vastuväidete osaline vastu võtmata jätmine
10.31.08.2021 eelistungil andis kohus pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimisteks ja kompromisslepingu esitamiseks kohtule kuni 20.09.2021. Juhul, kui kompromissi ei sõlmita, tuli hagejal samaks tähtajaks esitada täiendavad tõendid. Kohus pikendas vastavalt taotlustele tähtaega kuni 18.10.2021. Hageja esitas 18.10.2021 kohtule seisukoha, täiendava tõendi ning uue võlgnevuse arvestuse. Kohus andis 20.12.2021 kirjaga kostjale tähtaja esitada kostja seisukoht ning võimalikud kostja tõendid 21 päeva jooksul. Kostja esitas 10.01.2022 seisukoha ning täiendavad tõendid. 14.01.2022 määrusega luges kohus asjas eelmenetluse lõppenuks ning andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Seega oli tõendite esitamise tähtaeg hagejale 18.10.2021 ning kostjale 10.01.2022.
11.TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
12.Hageja esitas 03.02.2022 menetlusdokumendi lisadena täiendavad tõendid. Hageja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuivõrd tõendid esitati vähem kui nädal enne kohtu määratud kohtuotsuse teatavakstegemise kuupäeva, põhjustaks esitatud tõendite menetlusse võtmine kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Kohus ei võta asja juurde 03.02.2022 esitatud menetlusdokumendi lisasid 1,2,4,5 ja 6.
13.Kostja esitas 24.01.2022 menetlusdokumendis vastuväite, et hageja on võtnud kostjalt väidetavate võlgnevuste katteks ära vara, millega on teostanud üürileandja pandiõigus. Kohus märgib, et tegemist on käesolevas menetluses uute vastuväidetega. Kostja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu arvates põhjustaks vastuväite menetlemine asja lahendamise viibimist. Kohus jätab kostja vastuväite tähelepanuta.
III
15.09.2005 sõlmitud üürileping
14.Üürileping lõppes selle tähtaja möödumisel 14.09.2010 tulenevalt lepingu p 10.3. Hageja väitel jätkas kostja pärast lepingu tähtaja möödumist üüritud ruumide kasutamist ning üürileandja aktsepteeris seda. 5(11)
15.Kostja on 31.08.2021 kohtuistungil kinnitanud, et kasutas XXX üldruumidest poolt ruumi kohviku pidamiseks ning tegutses ruumides kuni 26.09.2020. 15.09.2005 sõlmitud üürileping sai läbi 2010, uut lepingut ei tehtud, arveid hakkas esitama HomeID OÜ. Ühtegi lepingu muudatust ei ole olnud, samuti pole sõlmitud uut üürilepingut. Arveid ruumi üürimise eest maksis erinevatele ettevõtetele – Home ID OÜ, ENveron OÜ, Markaner OÜ, OÜ Spektro Arendus.
16.Seega kattuvad poolte väited osas, mis puudutab üüritud ruumide kasutamise jätkumist ka pärast üürilepingu tähtaja möödumist. Kohtu hinnangul muutus 15.09.2005 üürileping tähtajatuks üürilepinguks vastavalt VÕS § 310 lg 1 regulatsioonile. Pooled jätkasid lepingutingimuste täitmist vastavalt 15.09.2005 lepingus kokkulepitule. Uusi/teistsuguseid lepingutingimusi poolte vahel kohus asjas tuvastanud ei ole.
17.Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid Enliven OÜ ja Markaner OÜ 15.10.2015 lepingu, millega Markaner OÜ võttis 15.09.2005 sõlmitud üürilepingu üürileandjana üle. 01.10.2017 sõlmitud lepinguga võttis Osaühing Home-ID (alates 27.02.2018 uus ärinimi ENveron OÜ) 15.09.2015 üürilepingu üle Markaner OÜ-lt. Üürileping on hageja väitel öeldud hageja poolt üles 26.09.2020 üürnike suureneva üürivõla tõttu. Tõendeid ei ole hageja ülesütlemise kohta esitanud, samas kattub nimetatud kuupäev kostja poolt istungil avaldatud kuupäevaga, mil ta üüritud ruumides tegutsemise lõpetas. Kohus loeb esitatud andmetel usutavaks, et üürileping lõppes 26.09.2020. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 15.09.2005 Enliven OÜ ja üürnike, sh kostja vahel sõlmitud üürilepingu pooleks on alates 01.10.2017 Osaühing Home-ID, praeguse ärinimega ENveron OÜ. Kohus ei pea asjakohasteks kostja vastuväiteid seoses XXX asuva kinnistu kuulumisega OÜ-le Breting. Hageja on esitanud OÜ Breting juhatuse liikme 18.10.2021 allkirjastatud kinnituse, millega kinnitatakse, et alates 01.10.2017 on nimetatud kinnistu haldamise õigused ja kohustused OÜ-l Home-ID.
18.Kostja leiab, et kostja avaldused seoses üürilepingu väidetava ülesütlemisega kostja poolt 30.01.2017 on vastuolulised. 31.08.2021 kohtuistungil kostja üürilepingu ülesütlemise kohta kohtule mingit infot ei andnud, kinnitades kohtu küsimustele vastates, et tegutses üüritud ruumides edasi ka pärast 2010. aastal lepingu tähtaja möödumist kuni 2020. aasta septembrini. Ühtegi lepingu muudatust ei tehtud. Kostja 30.08.2021 esitatud dokumentidest nähtub 30.01.2017 dateeritud äriruumi üürilepingu ülesütlemise avaldus, milles kostja ütleb üles FIE L. L. ja E. N. (OÜ Enliven) vahel 12.11.2005 sõlmitud äriruumi üürilepingu alates 30.01.2017. Kohus märgib siin, et selles avalduses esitatud andmed ei kattu hageja esitatud lepingu andmetega, mille kohaselt on leping sõlmitud 15.09.2005 ning täiendavalt on pooleks ka R. L.. Kohus leiab, et menetluses kostja enda poolt antud selgitustest nähtuvalt tegelikkuses kostja ise ei pidanud üürisuhet üüritud pinna kasutamiseks lõppenuks, vaid jätkas ruumide kasutamist ka pärast 30.01.2017. Seega ka juhul, kui kostja 30.01.2017 tahteavalduse tegi, puudus tal tegelik tahe üürilepingu lõpetamiseks.
19.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 15.09.2005 üürileping muutus pärast 14.09.2010 tähtajatuks üürilepinguks. Kohus leiab ka, et hageja ENveron OÜ-le läksid alates 01.10.2017 nimetatud üürilepinguga seonduvalt üle üürileandja õigused ja kohustused. 6(11)
Kostjal tekkinud üürivõlgnevus
IV
20.31.08.2021 kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus, et kuivõrd kasutas kellegi ruume enda tegevuseks, tuleb selle eest maksta üüri. 2020. aasta eest on ta maksnud jaanuari ja veebruari, tasumata on märts kuni august 2020. Üüri suurus oli kokku lepitud aastast 2005, algselt 60 krooni m2, alates euro tulekust ca 4 eurot m2, lisandus käibemaks. Ruutmeetri eest tasu vahepeal ei muutunud.
21.Hagi kohaselt on võlgnevus tekkinud täielikult või osaliselt tasumata arvetest ajavahemikul jaanuar 2018-september 2020. Hageja on esitanud ENveron OÜ ning OÜ Spektro Arendus konto väljavõtted, millest nähtub kostja poolt arvete tasumine ajavahemikul 01.01.2018-31.12.2020. Kohus loeb ka OÜ-le Spektro Arendus ülekantud maksed hagis nõutud arvete tasumiseks. Kokku on hageja esitatud tõenditest nähtuvalt kostja tasunud ajavahemikul 2018-2020 hagejale üüri ja kommunaalteenuste arveid summas 9768,54 eurot. Kohus tuvastas hageja esitatud arvete ning pangakontode väljavõtete alusel järgmist, esitatud järgnevalt kokkuvõtliku tabelina:
Arve nr
Arve kuupäev
Maksetähtpäev
171005
31.12.2017
171108
Arve kokku
Kostja on tasunud
Kostjal Hageja on tasu- nõuab mata hagis
07.01.2018 410,72 €
180,72 €
77,85 €
31.12.2017
07.01.2018 408,06 €
178,06 €
230,00 €
234,66 €
171205
31.12.2017
07.01.2018 430,41 €
430,41 €
0,00 €
2,85 €
07.02.2018
14.02.2018 420,43 €
145,43 €
149,60 €
180204
05.03.2018
12.03.2018 460,24 €
460,24 €
0,00 €
8,35 €
180306
31.03.2018
20.04.2018 421,64 €
421,64 €
0,00 €
9,33 €
30.04.2018
14.05.2018 404,25 €
524,25 €
-120,00 € 0,00 €
180503
31.05.2018
07.06.2018 397,06 €
Puudub maksekorraldus
397,06 €
397,06 €
10.07.2018
17.07.2018 406,61 €
406,61 €
0,00 €
10,37 €
07.08.2018
14.08.2018 408,96 €
408,96 €
0,00 €
7,76 €
07.09.2018
14.09.2018 428,01 €
428,01 €
0,00 €
7,07 €
13.10.2018
20.10.2018 411,64 €
211,64 €
200,00 €
202,89 €
06.11.2018
13.11.2018 411,58 €
411,58 €
0,00 €
19,07 €
7(11)
10.12.2018
17.12.2018 430,15 €
Puudub maksekorraldus
430,15 €
430,15 €
10.01.2019
17.01.2019 435,01 €
435,01 €
0,00 €
16,48 €
13.02.2019
20.02.2019 459,94 €
459,94 €
0,00 €
13,86 €
10.03.2019
17.03.2019 459,11 €
459,11 €
0,00 €
22,95 €
08.04.2019
15.04.2019 430,68 €
Puudub maksekorraldus
430,68 €
430,68 €
07.05.2019
14.05.2019 396,29 €
396,29 €
0,00 €
14,81 €
05.06.2019
12.06.2019 410,67 €
410,67 €
0,00 €
15,84 €
05.07.2019
12.07.2019 419,45 €
419,45 €
0,00 €
18,81 €
14.08.2019
21.08.2019 410,08 €
410,08 €
0,00 €
19,74 €
09.09.2019
16.09.2019 413,49 €
413,49 €
0,00 €
19,42 €
08.10.2019
15.10.2019 402,19 €
302,19 €
100,00 €
149,53 €
05.11.2019
12.11.2019 403,39 €
418,39 €
-15,00 €
12,36 €
10.12.2019
17.12.2019 421,09 €
421,09 €
0,00 €
79,27 €
31.12.2019
07.01.2020 444,25 €
Puudub maksekorraldus
444,25 €
444,25 €
31.01.2020
07.02.2020 426,40 €
426,40 €
0,00 €
41,89 €
28.02.2020
06.03.2020 410,03 €
410,03 €
0,00 €
23,77 €
28.08.2020
04.09.2020 387,64 €
Puudub maksekorraldus
387,64 €
387,64 €
28.08.2020
04.09.2020 402,74 €
Puudub maksekorraldus
402,74 €
402,74 €
28.08.2020
04.09.2020 394,05 €
Puudub maksekorraldus
394,05 €
394,05 €
28.08.2020
04.09.2020 365,01 €
Puudub maksekorraldus
365,01 €
365,01 €
28.08.2020
04.09.2020 430,54 €
Puudub maksekorraldus
430,54 €
430,54 €
8(11)
06.09.2020
KOKKU
13.09.2020 421,61 €
Puudub maksekorraldus
14 593,42 9768,54 €
421,61 €
421,61 €
4 824,88 5 282,26 € €
22.Kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et hageja on esitanud ajavahemikul 2018-2020 üürilepingust tulenevaid arveid kokku summas 14 593,42 eurot, millest kostja on tasunud kokku 9768,54 eurot. Seega on tasumata arveid summas 4824,88 eurot ajavahemiku eest, mil kostja enda kinnitusel üüritud ruume tegelikkuses kasutas ning üürileping kohtu hinnangul kehtis.
23.Kostja esitatud vastuväited on vastuolulised. Ühest küljest kostja ei vaidle vastu, et on üüritud ruume kasutanud, teisalt ei soovi kasutamise eest tasuda. Kohus leiab, et sõltumata ruumide kasutamise õiguslikust alusest on kostjal tekkinud kohustus hagejale ruumide kasutamise eest tasuda. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud ruumide tasuta kasutamise kokkulepe vmt. Küll on hageja tõendanud kehtiva üürilepingu olemasolu. Kostja vastuväidetest ei nähtu ka, millistele konkreetsetele hageja 18.10.2021 esitatud arvetele ja arvestustele kostja vastu vaidleb ning millisel alusel. Kostja on küll avaldanud, et on nõus kompromissina nõus tasuma 2400 eurot, kuid ei ole selgitanud, milliseid hageja arveid ta sellisel juhul õigustatuks ja tõendatuks peab ning miks ta ei ole tasunud üüriarveid vähemalt tema poolt õigeks peetavas summas.
24.Kohus leiab, et kostjalt tuleb tasumata jäänud arvetest tuleneva põhivõlgnevusena mõista välja 4824,88 eurot, s.o arvete tasumata osa. Hageja nõuet summas 5282,26 eurot ei pea kohus põhjendatuks. Hageja ei ole tõendanud, millal on arved kostjale esitanud. Kohus leiab, et hageja pole suutnud ka tõendada, millal on arved sissenõutavaks muutunud. Sellises olukorras ei pea kohus põhjendatuks hageja poolt VÕS § 88 lg 8 alusel kostja tehtud maksete arvestamist esmalt muutunud viivise ning seejärel põhivõla katteks. Kohus peab võimalikuks mõista välja tasumata arved ulatuses, mis on jäänud tõendatult kostja poolt tasumata.
25.Viivisenõude eelduseks on rahalise kohustuse täitmisega viivitamine võlausaldaja poolt. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud arvete saatmise aega, puudub kohtu hinnangul alus ka viivise väljamõistmiseks. Kohus jätab viivisenõude täies ulatuses rahuldamata. V
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning
9(11)
asja läbivaatamise kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
27.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudeks pärast osalist loobumist on 5413,51 eurot, millest kohus rahuldab 4824,88 eurot. Seega moodustab rahuldatud osa 89 % nõudest. Kohus jätab selles ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 11% ulatuses hageja kanda.
28.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud kokku 2145 eurot. Sellest summast moodustab riigilõiv 450 eurot, õigusabikulud 1584 eurot ja sõidukulud kohtuistungile 31.08.2021 Tallinn-Tartu-Tallinn 370 km kokku 111 eurot. Hageja taotleb määrata, et tähtaegselt tasumata menetluskuludelt tuleb alates kohtumääruse jõustumisest tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 03.02.2021 esitas hageja kohtule EN Investeeringud 24.01.2022 arve, saaja ENveron OÜ, summas 1584 eurot. Arve sisuks on õigusabikulud tsiviilasjas 2-20-146275.
29.Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt menetluses ei ole hagejat esindanud lepinguline esindaja, mistõttu ei ole hagejal TsMS § 175 lg 1 alusel võimalik nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Hageja menetlusdokumendid on allkirjastanud E. N., kes on oma nime ja allkirja juurde lisanud, et allkiri on antud hageja juhatuse liikmena. Seega ei ole tegemist lepingulise esindaja kuludega ja nende hüvitamist ei saa nõuda. Kuna hageja asukohaks on Värska alevik, ei saa põhjendatud olla sõidukulu Tallinnast Tartusse ja tagasi. Kui kohus leiab, et õigusabi- ja sõidukulud võivad olla väljamõistetavad, palub kostja nõuda TsMS § 176 lg 6 alusel hagejalt menetluskulusid ja nende kandmist tõendavad dokumendid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjas hageja küll kinnitab kulude kandmist, kuid jääb arusaamatuks, kellele need väidetavad kulud makstud on.
30.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks asjas õigusabikulud summas 971,66 eurot + km, kokku 1165,99 eurot. Kostja esindaja on oma kliendi eest teinud tööd tunnitasuga 110 eurot + km järgmiselt: 23.08.2021 asja materjalidega tutvumine ja küsimused kliendile 40 min 73,33eurot; 30.08.2021 kohtule seisukoha koostamine 1 h ja 10 min 128,33 eurot; 31.08.2021 kliendiga nõupidamine 30 min 55 eurot; 31.08.2021 kohtuistungil osalemine 40 min 73,33 eurot; 09.09.2021 seisukoha koostamine 2 h ja 05 min 229,17 eurot; 10.01.2022 seisukoha koostamine 1 h ja 30 min 165 eurot; 24.01.2022 lõplike seisukohtade koostamine 2 h 220 eurot; 24.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 15 min 27,50 eurot. Kokku 8 h 50 min ja 971,66 eurot. Kostja palub kohtul määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
31.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10(11)
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
32.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Hagejat esindas menetluses juhatuse liige E. N., kes on alla kirjutanud kõigile kohtule esitatud menetlusdokumentidele ning esindanud hagejat istungil. Hageja on küll esitanud õigusabikulude arve, kuid see ei tõenda, et hagejal oleksid tekkinud asjas õigusabikulud. Sõidukuludega seonduvalt märgib kohus, et hageja asukohaks on äriregistri kohaselt XXX. Seega pole põhjendatud sõidukulud marsruudil Tallinn-Tartu. Kuivõrd hagejal puudus menetluses lepinguline esindaja, pole põhjendatud ei õigusabikulude ega sõidukulude menetluskuludena kindlaksmääramine. Hageja põhjendatud menetluskuluks loeb kohus riigilõivu 450 eurot.
34.Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – advokaat J. K.. Esindaja on osalenud kohtuistungil 31.08.2022 ning esitanud kohtule kirjalikke menetlusdokumente. Kohus loeb kostja menetluskulud mõistlikuks ning määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1165,99 eurot .
35.Arvestades menetluskulude jaotusega tuleb kostja kanda jätta 89% hageja menetluskuludest, s.o riigilõivust, kokku summas 400,50 eurot. Ülejäänud osas jääb hageja menetluskulu hageja enda kanda. Kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 11%, s.o 128,25 eurot. Ülejäänud osas jääb kostja menetluskulu kostja enda kanda.
36.Vastavalt poolte taotlustele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.