Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-21-111755
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi S H vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1 837,84 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A-L V esindajad Kostja S H (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista S H ́ilt OK Incure OÜ kasuks xxx AS-i ja S H ́i vahel 15.08.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx tulenevalt välja põhivõlgnevus 1 000 eurot, intress 353,70 eurot, meeldetuletustasu 20 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot.
3.Mõista S H ́ilt OK Incure OÜ kasuks xxx AS-i ja S H ́i vahel 15.08.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx tulenevalt tulenevalt välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.01.2021 kuni 16.11.2021 eest summas 65,53 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, millega OK Incure OÜ palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.01.2021 – 16.11.2021 eest summas 348,61 eurot
Jätta OK Incure OÜ menetluskulud 81% ulatuses S H ́i kanda ja 19% ulatuses OK Incure OÜ enda kanda.
6.Jätta S H ́i menetluskulud 19% ulatuses OK Incure OÜ kanda ja 81% ulatuses S H ́i enda kanda.
7.Määrata S H ́ile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
8.Välja mõista S H ́ilt OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 214,65 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S H ́il tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-jatagastamine. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse S H ́i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on xxx AS-i ja kostja vahel 15.08.2018 sõlmitud krediidikonto lepingust tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 18.01.2022. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, meeldetuletustasu, sissenõudmiskulu ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 1000 euro, intressi 353,70 euro, meeldetuletustasu 20 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 65,53 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise
summas 348,61 (414,14 – 65,53) eurot.
2.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 22.01.2021 kuni 16.11.2021 eest summas 414,14 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 45,96 %.
2.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2.3.Kohus on tuvastanud, et hageja arvestab viivist kostjaga sõlmitud krediidikonto lepingu tingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe alusel intressiga võrdses määras, s.o 0,13% päevas (45,96% aastas). Kohus on seisukohal, et IPF Digital AS krediidikonto lepingu tingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on xxx AS krediidikonto lepingu tingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult. Kohus märgib, et vaatamata hageja poolt hagiavalduses viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile asjas 2-20-103014, peab kohus põhjendatuks lähtuda Riigikohtu 10. mai 2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohast, mille kohaselt tühiseks tuleb pidada vähemalt sellist tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepet, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Tüüptingimustega laenulepingus märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on xxx AS krediidikonto lepingu tingimus ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatud punktid tühised aastas arvutatava 45,96% suuruse viivise määra osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 45,96 % aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 1000 eurot perioodi 22.01.2021 kuni 16.11.2021 (299 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood
% aastas
22.01.2021 - 30.06.2021 01.07.2021 - 16.11.2021 Kokku
% päevas Summa päevas 0,021918 0,219178 0,021918 0,219178
Perioodis päevi
Perioodi summa 35,06848 30,465742 65,53
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 22.01.2021-16.11.2021 eest summas 65,53 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 81 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 1837,84 eurot (põhinõue 1000 eurot + intress 353,70 eurot + meeldetuletustasu 20 eurot + sissenõudmiskulu 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 414,14 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 1489,23 eurot (põhinõue 1000 eurot + intress 353,70 eurot + meeldetuletustasu 20 eurot + sissenõudmiskulu 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 65,53 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 19% ulatuses hageja kanda ja 81% ulatuses kostja enda kanda.
4.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1837,84 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tasuda riigilõiv summas 225 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Lisaks on hagejal tekkinud menetluskulu 40 eurot kohtutäituri poolt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Nimetatud kulu on TsMS § 144 p 51 alusel põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 265 eurot.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
6.Kuivõrd kohus jätab 81% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 214,65 eurot (265 x 81%).
7.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.