Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-21-124993
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi H. A.i (A.) vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
497,42 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindajad lepinguline esindaja Jekaterina Morozova (e-post [email protected]) Kostja H. A. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista H. A. ́ilt aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks H. A. ́i ja AS L vahel 11.07.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt välja põhivõlgnevus 300 eurot, intress 36,6 eurot ning sissenõudmiskulu 25 eurot.
3.Mõista H. A. ́ilt aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks H. A. ́i ja AS L vahel 11.07.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 31.12.2020 kuni 30.09.2021 eest summas 18,02 eurot ja viivis alates 01.10.2021 kuni põhinõude (300 euro) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, millega aktsiaselts PlusPlus Capital palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 31.12.2020 kuni 30.09.2021 eest summas 40,1 eurot.
5.Jätta aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud 90% ulatuses H. A. ́i kanda ja 10% ulatuses aktsiaseltsi PlusPlus Capital enda kanda.
6.Jätta H. A. ́i menetluskulud 10% ulatuses aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda ja 90% ulatuses H. A. ́i enda kanda.
7.Määrata H. A. ́ile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
8.Välja mõista H. A. ́ilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena 306 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-jatagastamine. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse H. A. ́i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on kostja ja AS L vahel 11.07.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 17.01.2022. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult
põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 300 euro, intressi 36,6 euro, sissenõudmiskulu 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 18,02 euro ja alates 01.10.2021 väljamõistetava viivise osas kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 40,10 (58,12 – 18,02) eurot.
2.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 31.12.2020 kuni 30.09.2021 eest summas 58,12 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 25,90 %.
2.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2.3.Kohus on tuvastanud, et hageja arvestab viivist laenulepingu eritingimuste ja laenulepingu üldtingimuste punkti 7.2 alusel lepingus kokku lepitud lepingujärgse intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 25,9%. Kohus on seisukohal, et laenulepingu nr xxxx üldtingimuste punkt 7.2, mille kohaselt, juhul kui laenusaaja jätab maksetähtpäevaks tasumata või tasub mittetäielikult osamakse või mis tahes muu lepingu alusel tasumisele kuuluva summa, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist, mida arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt eritingimustes sätestatud määras ja laenulepingu nr xxxx eritingimuste punkt, mille kohaselt on viivisemääraks lepingujärgse intressi aastane määr, on tühised. Lepingus kokkulepitud intressi määraks on 25,9% aastas. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on käesolevalt laenulepingu üldtingimustes viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult.
VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Kohus on seisukohal, et üldtingimuste ja eritingimuste punkt, mille kohaselt kaasneb maksetega hilinemisel krediidiandja õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, on tühine. Lepingus kokkulepitud intressi määraks on 25,90% aastas. Laenulepingus märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on laenulepingu üldtingimuste viivise kohta sätestatud punkt tühine aastas arvutatava 25,90% suuruse viivise määra osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 25,90 % aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 300 eurot perioodi 31.12.2020 kuni 30.09.2021 (274 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood
% aastas
31.12.2020 - 31.12.2020 01.01.2021 - 30.06.2021 01.07.2021 - 30.09.2021 Kokku
% päevas Summa päevas 0,021858 0,065574 0,021918 0,065753 0,021918 0,065753
Perioodis päevi
Perioodi summa 0,065574 11,901293 6,049276 18,02
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (perioodi 31.12.2020-30.09.2021 eest) summas 18,02 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 90 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 419,72 eurot (põhinõue 300 eurot + intress 36,6 eurot + sissenõudekulud 25 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 58,12 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 379,62 eurot (põhinõue 300 eurot + intress 36,6 eurot + sissenõudekulud 25 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 18,02 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja enda kanda.
4.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 497,42 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõiv summas 100 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuga), kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot ilma käibemaksuta (120 eurot käibemaksuga) tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahend 3-2-1-131-16, 3-2-1-159-16). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on lepingulise esindaja kulu põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses tehtud toimingutele piisav ajakulu 2 tundi. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 340 eurot (riigilõiv 100 eurot + lepingulise esindaja kulud 240 eurot).
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
6.Kuivõrd kohus jätab 90% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 306 eurot (340 x 90%).
7.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.