Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

riigi

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Müüri ST OÜ esitas 29.09.2021. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt võlgnik tegeles seenekasvatuse rajamisega ning sai 2017.a PRIA-lt selleks vajaliku hoone rajamiseks noore taluniku toetust 40 000 eurot. Toetusest 30 000 eurot maksti välja 27.11.2018. a otsusega. Projekt sattus raskustesse kui seenekasvatuseks ettenähtud kinnistu kaasomanikega tekkisid tülid. Ehitusluba puudutavate kohtumenetluste tõttu on ehitusloa kehtivus olnud pikalt peatatud. Nimetatud asjaolu ning ehitusmaterjalide hinnatõus tekitasid olukorra, kus projekti ei olnud enam tähtaegselt võimalik ellu viia. 13.07.2021. a otsusega otsustas PRIA jätta toetuse summas 10 000 eurot välja maksmata ning nõudis tagasi toetuse summas 30 000 eurot. Võlgnik on kogu vara ja toetuse investeerinud seenekasvatushoone ehitusse ja tal ei ole vaba vara, mille arvel võlausaldaja nõuet täita. Hoone rajamise aluseks oli maakasutuse kokkulepe, võlgnik ei ole poolelioleva hoonega kinnistu omanik, ehitise omanikeks on kinnistu omanikud. Seega ei saa võlgnik võlausaldajate nõuete katteks võõrandada ka pooleliolevat ehitist. Ja kui saakski, ei kataks pooliku ehitise turuhind võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt tagasinõuet täita. Võlgniku juhatuse hinnangul ei ole võlgniku rahalist seisukorda võimalik parandada ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Seletuskirjas maksejõuetuse põhjuste kohta kirjutab võlgnik, et pärast aasta aega kestnud kohtuvaidlust ehitusluba küll taastati, kuid vahepeal olid ehituse hinnad märkimisväärselt tõusnud ja see tõi ettevõttele kaasa lisakulutusi. Uued kaasomanikud on ehitusloa uuesti vaidlustanud. Kogu toetussumma 30 000 eurot on kulunud sihipäraselt Müüri ST poolt ehitatavasse hoonesse. Avaldusele on lisatud võlgade ja vara nimekiri, samuti seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgade ja varade nimekirjast nähtub, et võlgnikul on vara 493,06 euro väärtuses, võlgasid 2 võlausaldaja ees 30 761,18 euro väärtuses. Kohus määrusega 25.10.2021 võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas 26.11.2021 kohtule aruande, millest nähtub üldandmeid ja teavet maksejõuetuse tekkimise kohta. Võlgnikettevõte on kantud äriregistrisse 10.10.2016, põhitegevusalaks muude üheaastaste põllukultuuride kasvatus. Viimane registripidajale esitatud majandusaasta aruanne on 2019.aasta kohta.

PRIA toetuse tagasinõudmise põhjuseks on projekti mittetähtaegne elluviimine. Võlgnik on sõlminud maa tasuta kasutusse andmise lepingu 10.10.2016 maatükile xxxxxxxxxxx küla xxxxxxxxxvald xxxxx maakond. Tol ajal kuulus Hxxxx Txxxxxxx 1⁄2 ja Txxxx Axxxxxxxxx (end. TxxxxxTxxxx) 1/2 kaasomandist kinnistule registriosa nr. 1742649 asukohaga xxxxxxxxxxx külaxxxxxxx vald. Käesolevaks ajaks on Hxxxx Txxxxx asemel registrisse kantud kaasomanikena 1⁄4 kaasomandist Mxxxxxx Axxxxxx ja 1⁄4 kaasomandist Rxxxx Pxxxx. Tartu Halduskohtu otsusega haldusasjas 3-18-1335 on esialgse õiguskaitse korras keelatud kinnistule ehitise püstitamine kuni 12.11.2018. Seega ei vasta tõele võlgniku väide, et ehitusluba on siiani peatatud. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusest nähtub, et võlgnik pidi ehitama hoone Shitaake seente kasvatamiseks. Hoonesse planeeriti seadmed, mis hoiavad seente kasvatamiseks vajalikku mikrokliimat, hoone juurde pidi kuuluma pakendamise ja ladustamise osa. Tegevuse maksumus koos käibemaksuga 40 000 eurot. Toetuse taotleja ei esitanud õigeaegselt kulutuste aruannet, taotles tegevuste elluviimise tähtaja pikendamist, mille PRIA rahuldas tähtajani 30.11.2020.a. Võlgnik esitas kulutuste aruandeid, s.h. ehituse töövõtulepingu nr. 1806, mis on sõlmitud võlgniku Müüri ST OÜ (osanik Txxxx Axxxxxx) ja Kxxxxxx OÜ (osanik Kxxx Rxxxxx Axxxxxx) vahel. Vastuskirjas on võlgnik märkinud, et tootmishoone ei ole sihipärases kasutuses, kuid toetuse saaja (võlgnik) on täitnud haridusnõuet ja pole saanud toetuse viimast osa, millega on arvestatud ehitus lõpule viia. Kohapealne kontroll toimus 17.02.2021. Selgus, et hoonest olid püsti seinad, puudusid katus, fermid, arvetel olevad elektrimaterjalid, lambid, pistikud. Soetatud oli kaks kastmismahutit. Toetuse saaja (võlgnik) oli osa materjale kasutanud kõrvalhoones, mis asub teisel kinnistul. Kinnistul on uued kaasomanikud, kellega puudub taotlejal (võlgnikul) maakasutusleping. Kohapeal puudus töövõtulepingus nr. 1806 märgitud pakkumine, ei saanud kontrollida teostusjooniseid ja ehituspäevikuid. Vundamenditöid on tehtud aastal 2018 aktide ja arvete alusel. Hiljem esitati Cramo Estonia AS arveid, mida ei saa seostada selle objektiga. Ainus investeering oli kastmismahutid summas 300 eurot. Omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu aastatel 2017-2020 puudus. Võlgnik täiendavaid dokumente määratud tähtajaks juurde ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur on avalikest andmebaasidest saadavate andmete põhjal esitanud ülevaate võlgniku maksustatava käibe, riiklike maksude, tööjõumaksude ja töötajate kohta (aruande p.2.12), millest selgub, et perioodil 2017 I kvartal kuni 2021 III kvartal on võlgnik maksnud riiklikke makse kokku summas umbes 1200 eurot, sellel perioodil on võlgnikettevõttel olnud 1 töötaja (2021.aasta I kvartalis), tööjõumakse on viidatud perioodi jooksul makstud kokku 17,42 eurot ja maksustatav käive on olnud sel perioodil umbes 17 000 eurot. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku kontoväljavõtete AS-s LHV Pank ja tuvastanud, et PRIA-lt on võlgnikule laekunud toetus 30.111.2017 summas 24600 eurot, aastal 2018 on sularaha väljamakseid tehtud kokku summas 12 145eurot. Aastal 2019 on sularaha väljavõtteid olnud summas 2980 eurot, aastal 2020 summas 3510 eurot ja 2021.a summas 3550 eurot. Kxxxxxx OÜ juhatuse liige on Kxxx Rxxxxx Axxxxxx, selle äriühingu ja võlgniku vahel on sõlmitud ehituse töövõtuleping. Sellele äriühingule on tehtud makseid aastal 2018 summas 6509,40 eurot, aastal 2020 summas 3360 eurot, aastal 2021 588 eurot. Võlgnikul ei ole ühtki sellist koostööpartnerit, kes arveldaks vaid sularahas või kelle puhul annaks sularaha kasutamine mingeid eeliseid, mistõttu sularaha kasutamine ei ole tõenäoliselt seotud võlgniku majandustegevusega. Võlgniku varad. Võlgniku varaks on raha kassas 483,71 eurot, raha arvelduskontol 7,35 eurot.

Võlgniku nimel ja vastutavas kasutuses ei ole sõidukeid, väikelaevu, jette. Kaubik Peugeot Boxer on võõrandatud augustis 2018.a. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu, seoseid teiste äriühingutega ei ole. Ajutise halduri arvates ei ole võlgniku raamatupidamises kajastatud võlgniku poolt rajatud hoone ehitamise kulusid. Kuna hoone on ehitatud võlgniku lähikondsetele isikutele kuuluvale kinnistule, on võimalik esitada alusetust rikastumisest tulenev nõue nende isikute vastu. Ajutine haldur esitab koondi arvetest (30 arvet), mille alusel on PRIA tuvastanud, et võlgnik on ostnud materjale, mida ei ole paigaldatud ehitatavasse hoonesse Nende hulgas on näiteks harjaplekk, viiluplekk, räästaplekk. Ajutine pankrotihaldur toob esile, et võlgniku vara on teadaolevate andmete alusel raha kassas 483,71 eurot ja arvelduskontol (LHV Pank) 7,35 eurot. Arvete koondis loetletud vara võib asuda kolmandate isikute valduses. Võlgnikul võib olla hoone ehitamisega seonduvalt alusetust rikastumisest tulenevad nõuded võlgniku lähikondsete isikute vastu. Võlgniku kohustused. Võlgnikul on kohustus PRIA ees summas 30 000 eurot, millele lisandub viivis 0,1% põhisummalt päevas alates 14.09.2021.a. ja kohustus Advokaadibüroo WALLESS OÜ ees summas 281,18 eurot. Võlgnik ei ole oma bilanssides kajastanud PRIA 13.07.2021.a. otsusest tulenevat viidatud kohustust ega sellele lisanduvat viivist, ka ei ole kajastatud kohustust Advokaadibüroo WALLESS OÜ ees. Võlgniku seisundi finantsanalüüs. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku majanduslikku olukorda 2018., 2019., 2020., ja seisuga 25.10.2021 esitatud bilansi ja kasumiaruande alusel. Neist andmetest nähtub , et võlgniku lühiajalise võla kattekordaja on aastal 2021 olnud nõrk, likviidsuskordaja aastal 2021.aastal on olnud nõrk, seega ei ole võlgnik võimeline katma kõiki lühiajalisi kohustusi. Võlgniku käibekapital on aastal 2021 tugevalt negatiivne. Võlgniku võõrja omakapitali suhe olnud perioodil 2018-2020 hea, aastal 2021 on näitaja muutunud negatiivseks, seega on negatiivne ka võlgniku omakapital. Võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik juba alates aastast 2018. Tehingud varaga ja arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Kohus on juba eespool käsitlenud võlgniku poolt tehtud sularahatehinguid ja tehinguid võlgniku ja Kxxxxxx OÜ vahel. OÜ Kxxxxxx OÜ juhatuse liige Kxxx Rxxxxx Axxxxxx on võlgniku osaniku Rxxx Axxxxxxx poeg ja võlgniku osaniku ja juhatuse liikme Txxxx Axxxxxxx abikaasa poeg, s.t. tehingud on tehtud lähikondsete vahel. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnik on PRIA-st saadud toetust kasutanud sihtotstarbeliselt. Võlgniku on esitanud mitmeid kuludokumente ja arveid, kuid neid ei saa seostada objektiga, mille ehitamiseks PRIA toetuse andis. Võlgnik on raamatupidamisdokumentides jätnud kajastamata seenekasvatushoone ehitamise, samuti ei ole üles võetud võimalikku nõuet kinnistu omaniku, kelle kinnistule hoone ehitati, vastu. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta.

Ajutine pankrotihaldur annab hinnangu, et võlgnik Müüri ST OÜ on püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgnik on PRIA-st saadud toetust kasutanud sihtotstarbeliselt. Esitatudandmetest ei ole võimalik tuvastada, et tehtud kulutused on seotud investeerimisobjektiga (seenekasvatushoone ehitamine). Kõik investeeringuga seotud tegevused peavad olema tasutud läbi pangakanali. Ka kaardimakse kviitung ei ole korrektne tasumist tõendav dokument. Ajutine pankrotihaldur esitab ülevaate põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse tingimustest, mis kehtisid võlgnikettevõttele PRIA-lt toetuse saamisel. Ajutise halduri hinnangul võlgnik ei üritanudki äriplaani ellu viia, sest ta ei tegelenud põllumajandustootmisega, tal puudus aastatel 2017-2020 põllumajandustoodangu müügikäive. See on toetuse saamise reeglite rikkumine, mille tulemuseks on toetuse tagasinõudmine. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena ei saa välistada pankrotikuritegu ja rasket juhtimisviga. Võlgnikul võib olla veel vara, mida ta ei ole kohtule ja ajutisele haldurile esitatud andmete hulgas varana kajastanud. Võlgnikul võib olla hoone ehitamisega seonduvalt alusetust rikastumisest tulenevad nõuded võlgniku lähikondsete isikute vastu. Võlgniku majandustegevus oli kahjumlik juba alates 2018.aastast. Kuna võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks, teeb ajutine pankrotihaldur PankrS § 30 alusel ettepaneku määrata deposiidimakse tegemine pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri ettepanek on: 1) Juhul kui deposiidimakse tasutakse, kuulutada välja võlgniku pankrot, nimetada pankrotihaldur, kohustada võlgniku juhatuse liikmeid andma võlgniku vanne. 2) Kui deposiidimakset ei tasuta, siis PankrS § 29 lg.1 kohaselt lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus määrusega 29.11.2021 määras tähtaja võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 2000 euro tasumise kohtu deposiidikontole. Määratud tähtajaks laekumisi ei olnud. Kohus kirjaga 05.01.2022 teavitas suurimat võlausaldajat PRIA-t esitatud pankrotiavaldusest ja võimalusest tasuda kohtu deposiidikontole nõutud summa pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Võlausaldaja PRIA vastas kohtule 12.02.2022, et juhtudel, kui võlausaldaja ei näe pankrotimenetlusel perspektiivi (võlgnikul vara puudub), siis ei ole otstarbekas asutuse rahalisi vahendeid kasutada. Ka juhul, kui võlgniku pankrot lõpeb raugemisega, on võlausaldajal võimalik esitada vastavad materjalid (toetuse tagasinõude otsus, kohtumäärus pankroti raugemise kohta) Euroopa Komisjonile kui toetusrahade kaasfinantseerijale. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle lisasid, on seisukohal, et võlgnik Müüri ST OÜ on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval juhtumil on võlgnik esitanud pankrotiavalduse, milles teatab, et tal puudub vara, mille arvel võlausaldaja nõuet täita ja et ta on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik märgib, et tal on kohustusi summas 30 761,18 eurot, varaks on raha kassas ja arveldusarvel kokku summas 493,06 eurot. Sama proportsiooni vara ja kohustuste vahel on tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur. Seega ületavad võlgniku kohustused enam kui 62-kordselt tema vara väärtuse. Võlgnikettevõte ei tegutse, tegevuse taastamine sellises majanduslikus olukorras ei ole võimalik ja seega on ta maksejõuetu. Võlgnik ei ole tõendanud võlausaldaja ees, et ta on temale välja makstud toetussumma kasutanud sihipäraselt ja ettenähtud otstarbel (vt PRIA otsus 13.07.2021 toetussumma 30 000 eurot tagasinõudmise kohta ja summa 10 000 eurot välja maksmata jätmise kohta tl.4-7). Võlgnik ei ole toetussumma tagasinõudmise otsust ka vaidlustanud. Seega puudub vaidlus selle üle, et võlausaldaja PRIA nõue 30 000 euro tagasi maksmise kohta on tõendatud. Samas ei nõustu kohus võlgniku esitatud põhjustega tema maksejõuetuse kohta. Võlgniku maksejõuetuse tegelikuks põhjuseks on asjaolu, et PRIA poolt eraldatud noore taluniku toetuse arvel ei ole loodud/rajatud võlgnikule kuuluvat omandit, vaid saadud toetusraha on osaliselt paigutatud võlgnikule mittekuuluvasse kinnisvarasse (kinnistu registriosa nr. 1742640). See kinnisvara kuulub võlgniku lähikondsetele. Osaliselt on saadud toetusraha kasutatud teadmata eesmärgil, kuid mitte otstarbeks, milleks see on välja makstud (seenekasvatushoone ehitamine). Puuduvad andmed, et võlgnik oleks üldse tegelenud toetuse saamise tingimuseks oleva tegevusega- põllumajandustootmisega. Võlgnik, sõlmides 10.10.2016.a maa tasuta kasutusse andmise lepingu (tl.39-40) maaomanikega Txxxx Axxxxxx ja Hxxxx Txxxx maatüki asukohaga xxxxxxxxxxx küla xxxxxxxx vald, suurusega 2 ha kasutusse saamise kohta, on teinud tehingu, millega leppis kokku kinnistule ehitatava hoone minekus maaomanike omandisse. VÕS § 54 lg.1 järgi kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sõlmitud lepingust ei tulene võlgnikettevõttele ühtki garantiid ega kokkulepet omandiõiguse säilimise tagamiseks võõrale maale püstitatavale ehitisele. Tegemist on tehinguga võlgniku ja tema lähikondsete vahel, millega on rikastatud lähikondseid. Sellist tehingut tehes on võlgniku juhatuse liige rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust, ei ole täitnud ärilise kaalutluse reeglit, mille hulgas on tingimus, et juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud. Võlausaldaja poolt välja makstud (ja hiljem tagasi nõutud) toetussumma kasutamise kohta võlgniku huvides puuduvad andmed. Võlgniku juhatuse liikme sellekohane väide seletuskirjas maksejõuetuse põhjuste kohta ei vasta tegelikkusele. Kohus toob siinkohal üksnes ühe näite: võlausaldaja viis võlgnikule püstitatava ehitise juures läbi kohapealse kontrolli 17.02.2021.a. Konstateeriti, et hoonest olid püsti seinad, puudusid katus, fermid, arvetel olevad elektrimaterjalid, lambid, pistikud. Samas esitas võlgnik oma kulutuse tõendamiseks arveid, mille hulgas ostudena harjaplekk, viiluplekk, räästaplekk. Tegemist on materjalidega, mida kasutatakse hoone katuse ehitamisel. Olukorras, kus hoonel puudus katus, ei saa rääkida selliste materjalide kasutamisest võlgnikule kuuluvas hoones. Ka ei ole selliseid materjale võlgnik kajastanud temale kuuluva vara hulgas. Võlgnik ei ole temale kuuluva varana raamatupidamisdokumentides üldse kajastanud nõuet kinnistu omaniku vastu. Sellisena on võlgniku juhatuse liige rikkunud lojaalsuskohustust, mille kohaselt peab ta oma tegevuses järgima üksnes äriühingu huve ja vältima huvide konflikti isiklike huvidega.

Kirjeldatud rikkumiste näol on tegemist raske juhtimisveaga Pankrs § 28 lg.2 tähenduses, mis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgnik Müüri ST OÜ on maksejõuetu, tema pankrot tuleks välja kuulutada PankrS § 31 lg.1 alusel ja järgnema pankrotimenetlus. Võlgnikul on vara 491,06 euro väärtuses. Seega puudub võlgnikul reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama. Suurim võlausaldaja on oma seisukohta põhistanud asjakohaselt. Võlausaldajal on õigus esitada oma nõue võlgniku juhtorgani liikme vastu, kes on oma kohustusi rikkunud, ka ÄS § 187 lg.2 alusel. Pankrotiseaduse § 29 sätestab: (1) Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. (2) Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. (3) Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku Müüri ST OÜ pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg.1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg.3 sätestab: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur esitas 26.11.2021. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ehkki justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg.1 järgi hüvitatakse riigi vahenditest tasu 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunnis, piirab seda PankrS § 23 lg.4 kehtestatud ülemmäär. Ajutine haldur palus- kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest- kohtul määrata temale tasu 16,5 töötunni eest summas 584 eurot, sellele lisandub käibemaks 116,80 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 700,80 eurot. Ajutine haldur palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata PankrS § 23 lg.6 alusel Saneerimismenetluse OÜ kasuks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 66 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse, kuid on juba eelnevalt määratud justiitsministri määrusega. Kohtu hinnangul on aruandes esitatud ajakulu põhjendatud. Kuna riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamisele on seatud piirangud PankrS §-s 23 lg.-s 4, lähtub kohus neist piirmääradest. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 584 eurot, sellele lisandub käibemaks PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Saneerimismenetluse on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu 584 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 116,80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.