2-21-17481/3 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

2-21-17481 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-21-17481 statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral. Seega jäi hagejal saamata töötasu summas 574,39 eurot. Hageja on lähtunud sellest, et haigekassa tasus temale 70% töötasust, nõue on esitatud saamata jäänud 30% töötasus osas. Hageja lisab arvestuskäigu - 1340,25/70x100=1 914,64 - see on töötasu 100%. 1 914,64 - 1340,25 (haigekassa poolt tasutud) = 574,39 eurot on hagejal jäänud saamata töötasu, kuna haigekassa hüvitas vaid 70% ulatuses. Hagejale tekitatud tervisekahjustusest tingituna esitab hageja ravikulude hüvitamise nõude, mis koosnevad erakorralise meditsiini ja erialaarstide visiiditasudest kokku summas 17,50 eurot. Hageja selgitab, et kostja tegevuse tagajärjel hävisid hagejale kuuluvad järgmised esemed, milliste eest hageja hüvitist nõuab: avarii käigus verega määritud ja rikutud jope väärtusega 100 eurot; mobiiltelefon remondikulud vastavalt 180 eurot. Kokku 280 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja varaline kahju summas 871,89 eurot (574,39+17,50+100+180). Hageja on õigustatud ka nõudma, et kostja hüvitaks õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju, mille suuruse palub hageja määrata kohtul. Hageja on seisukohal, et kostja on talle põhjustanud tema poolt toimepandud liiklusõnnetusega mittevaralise kahju ning palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise. Juhtides kriminaalses joobes sõiduautot põhjustas kostja avarii, mille tagajärjel tekitati hagejale kolmekuuline tervisekahjustus, seega vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest. Avarii tagajärjel põhjustati hagejale šokk, tekkis hirm liikluses osalemises, ei julgenud sõidukit ise juhtida. Hilisemalt liikluses osaledes piisas sellest, et istudes autos tekkis liikluses keeruline olukord, siis selle tagajärjel tekkis tugev hirmutunne, hageja sattus paanikasse. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks varaline kahju summas 871,89 eurot, mitttevaraline kahju kohtu ära nägemisel ning viivis põhinõudelt, s.o 871,89 eurolt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 08. novembrist 2021 kuni nõude täieliku täitmiseni.

2-21-17481 Kahju tekitamine mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel on hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena. Sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel (vt . Riigikohtu 27. oktoobri 2014 kohtuotsus nr 3-2-1-90-14, p 11). Kohus on seisukohal, et hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS § 1056 ja § 1057 alusel, mille kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab ohu allikat valitsenud isik kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst (VÕS § 1056 lg 1 ls 1). Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas (VÕS § 1056 lg 2 ls 2). Kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks (vt Riigikohtu 10.02.1997 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-97). Seega vastutab mootorsõiduki käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks ja mootorsõiduki põhjustatud kahju tuleb lugeda selle käitamisest tulenevaks kahjuks eelkõige siis, kui kahju põhjustatakse mootorsõiduki sihipärase kasutamisega mootorsõidukina liikluses. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et kostja juhtis 28. novembril 2019 kella 22.35 paiku LääneVirumaal, Haljala vallas, Tallinn-Narva mnt. 79 kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz olles alkoholi joobes ning kaldus vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku sõiduauto Škoda Octavia reg nr. XXX, mida juhtis hageja. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtus leiab, et põhjuslik seos kostja vastutuse aluseks oleva asjaolu (kostja käitumine suurema ohu allika valdajana) ja tekkinud kahju vahel (liiklusõnnetus) on tõendatud. Kostja mootorsõiduki valdajana põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati hagejale kahju, tervisekahjustusest tingitud erakorralise meditsiini ja erialaarstide visiiditasud kokku 17,50 eurot ning saamata jäänud tulu, töötasu 574,39 eurot, hävines hagejale kuulunud ese, jope väärtusega 100 eurot, hageja mobiiltelefoni remondi kulu 180 eurot. Järelikult kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mis põhjustatakse isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Mootorsõiduki otsene valdaja ei vastuta kahju eest, kui kahjustati mootorsõidukiga veetud asja, v.a sõidukis viibiva isiku poolt seljas või kaasas olnud asja, mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel või kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust (VÕS § 1057 p-d 1-5). Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist VÕS § 1057 loetletud välistustega, siis vastutab sõiduki juht (kostja) suurema ohu allika valdajana sõltumata oma süüst. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2, lg 3 ja lg 4 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara 4(7)

2-21-17481 halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus leiab, et hageja nõuded varalise kahju hüvitise väljamõistmise osas, s.o saamata jäänud töötasu 574,39 eurot, ravikulude hüvitamise nõue 17,50 eurot ja vara hävimisest tulenev nõue 280 eurot, kokku 871,89 eurot on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt s.o 871,89 eurolt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 08. novembrist 2021 kuni nõude täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue viivise nõude väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu ära nägemisel. Kohus märgib, et TsMS § 366 on kohaldatav üksnes olukorras, kus hagi esemeks on mittevaralise kahju nõue. Mittevaralise kahju sisu on sätestatud VÕS 128 lg-s 5, mille järgi hõlmab mittevaralise kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tegemist on mittevaralise kahju komponentide mitteammendatava loeteluga ja nii on Riigikohus lugenud mittevaraliseks kahjuks ka nt heaolu langus, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ja elukorralduses. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb siseveendumuse põhjal. Kohus peab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel võtma arvesse kahju tekitamise asjaolusid, sh õigusrikkumise laadi ja raskust, kahjuliku tagajärje raskust, rikkuja süü astet, kannatanu enda osa kahju tekkimises, poolte varanduslikku seisundit, kahju tekitaja käitumist ja asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Mittevaralise kahju eest väljamõistetavate rahaliste hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonnas üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Kohtul tuleb mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise määramisel kohtuotsuses määrata kindlaks kahju arvestamise meetod ja ka esitada kohtulahendis kaalutlused, kuidas kohus on konkreetse kahju suuruseni jõudnud. Hageja väite kohaselt, kostja, juhtides sõiduautot kriminaalses joobes, põhjustas avarii, mille tagajärjel tekitati hagejale kolmekuuline tervisekahjustus, seega vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest. Avarii tagajärjel põhjustati hagejale šokk, tekkis hirm liikluses osalemises, ei julgenud sõidukit ise juhtida. Hilisemalt liikluses osaledes piisas sellest, et istudes autos tekkis liikluses keeruline olukord, siis selle tagajärjel tekkis tugev hirmutunne, hageja sattus paanikasse. Hagiavaldusele lisatud Politsei-ja Piirivalveameti vastuskirja kohaselt oli PPA menetluses kriminaalasi nr 20259000091, milles alustati menetlus KarS 424 lg 1 tunnustel selle kohta, et kostja juhtis 28. novembril 2019 kella 22.35 paiku Lääne-Virumaal, Haljala vallas, Tallinn-Narva mnt. 79 kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz olles alkoholi joobes ning kaldus vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku sõiduauto Škoda Octavia reg nr. XXX, mida juhtis hageja.

2-21-17481 Kiirabikaardi kohaselt oli patsient (hageja) osaline kahe sõiduauto kokkpõrkes, kannatanu oli sõiduauto juht, esines lühiajalisem teadvuskadu, kaebab valu alaseljas, juhtunut ei mäleta. Lõplik kliiniline diagnoos – lülisamba nimmeosa ja vaagna murd. Ambulatoorse epikriisi kohaselt tekkis L2 kompresssionmurd 10% ulatuses, ortoosi peab hageja kandma kuni jaanuari lõpuni, suunatud füsioteraapiasse. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati hagejale kolmekuuline tervisekahjustus L2 kompressioonmurd 10% ulatuses. Hageja väited, et avarii tagajärjel põhjustati hagejale šokk ning hagejal tekkis hirm liikluses osalemises ja hageja ei julgenud sõidukit ise juhtida, on eluliselt ka usutavad. Kohus nõustub sellega, et liiklusõnnetuse tagajärjel võiks tavalisel sõidukijuhil mõnedel juhtudel tekkida erineva aja kestusega šokk ja edaspidi hirmutunne liikluses osalemises. Kohus leiab, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Kohus luges hageja väited kostja poolt omaksvõetuks ning seega saab järeldada, et kostja hageja väidetele vastu ei vaidle. Hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel arvestab kohus kõigi eelnevate asjaoludega: põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja kahju vahel, hageja kolmekuuline tervisekahjustus ning hageja üleelamised, šokk ja hirm liikluses osalemises. Samas leiab kohus, et hageja poolt nimetatud vigastused ja läbielamused ei ole muutnud oluliselt hageja elukorraldust (tegemist on lühiajalise tervisekahjustusega) ning kohus pole tuvastanud negatiivseid asjaolusid, mis tingiksid keskmisest suurema hüvitise määramise. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et õnnetus on jätnud olulisi jälgi hageja psüühikale. Kuna arvestada tuleb varasemat kohtupraktikat, siis kohus tugineb ka hüvitise suuruse hindamisel Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika analüüsile („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2008.aastal“ ja „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal). Kohus leiab, et hageja ei ole suurema rahalise hüvitise saamiseks nimetanud muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kostja poolt toimepandud liiklusõnnetuse tõttu. Arvestades eeltoodut peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 200 eurot. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 1056, VÕS § 1057, VÕS § 127 lg 6, VÕS 128 lg 5, VÕS 134 lg 2 ja 5, VÕS § 136 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja 2, TsMS § 367 ning VÕS § 108 lg 1. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju hüvitise 871,89 eurot (s.o saamata jäänud tulu hüvitis 574,39 eurot, tervisekahjustusest tekkinud ravikulude hüvitis 17,50 eurot, vara hävitamisest tekkinud kahju hüvitis 280 eurot) ja mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot, kokku 1071,89 eurot ning viivised alates 08. novembrist 2021 kuni varalise kahju nõude 871,89 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Viivitamatu täitmine 6(7)