2-21-136976/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused 16.11.2021 esitas A P Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TooOmaTransport OÜ vastu 209,15 euro nõudes. 17.11.2021 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega lõpetati 15.12.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 486 lg 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.12.2021 esitas A P Harju Maakohtule hagi TooOmaTransport OÜ vastu rahalises nõudes. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 05.07.2021 xxx (reg.kood xxx) poolt hallatava autorendi veebirakenduse xxx vahendusel sõlmitud sõiduki üürileping nr. xxx. Üürilepingu järgi andis hageja kostjale üürile ajavahemikuks 05.07.2021-07.07.2021 (kaks päeva) sõiduki xxx riikliku registrinumbriga xxx ning kostja pidi tasuma üüritasu 75 eurot. Sõiduki odomeetri näit oli sõiduki kostjale üleandmise ajal 280 193 km, sõiduk oli puhas nii seest kui väljast ning kütusepaak oli pooltäis (1/2+, 660 km). Kostja tagastas sõiduki hagejale 07.07.2021. Sõiduki tagastamisel oli sõiduki odomeetri näit 281 454 km. Seega läbis kostja sõidukiga üüriperioodil pikkusega kaks päeva 1 261 km (281454-280193=1261). Sõiduk oli tagastamisel nii seest kui väljast must ning kütusepaagis oli vähem kütust kui sõiduki üleandmisel kostjale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 167,35 eurot, viivise 1,61 eurot ja edasi viivise põhinõudelt 167,35 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja põhinõue tuleneb pesulakulust (sõiduki välipesu) summas 25 eurot, hüvitisest puuduoleva kütuse eest summas 13,20 eurot ja tasust läbisõidupiirangu ületamise eest summas 129,15 eurot (1261-200200)x0,15=129,15. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 31.01.2022 esitas kostja seaduslik esindaja T M vastuseks kostjale edastatud hagile ja hagi menetlusse võtmise määrusele e-kirja, milles märgib, et „Tunnustan nõuet. Nõus“. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et kostja 31.01.2022 e-kirjast saab üheselt järeldada, et kostjal puuduvad hagile vastuväited, kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid ning võtab seega hagi õigeks. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitanud nõudele 05.12.2021 vastuväite. Seega

puudub alus jätta TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulusid hageja kanda, kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista 535 eurot, sellest 75 eurot riigilõivuna, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuludena ja 440 eurot õigusabikuludena. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesoleval juhul läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 3 tundi ja 40 minutit. Arvestades esitatud hagiavaldust ja selle lisasid peab kohus hageja esindajal toimingutele kulunud aega põhjendatuks. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Kohus märgib, et antud juhul ei olnud hageja lepingulise esindaja puhul tegemist advokaadiga. Seega tulenevalt viidatud asjas 2-15-10824 Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2018 otsuse punktis 40 väljendatud seisukohast, loeb kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks käesolevas asjas 80 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole taotlenud käibemaksu hüvitamist. Lähtudes esindaja tunnihinnast 80 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks seega 293,60 eurot käibemaksuta, so 3,67x80. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 388,60 (75+20+293,60) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 388,60 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.