2-21-101090/19 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule esitatud 25.02.2021 hagiavaldusest nähtub, et Turundus OÜ (hageja) ja ESKON OÜ (kostja) sõlmisid 07.11.2019 e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja aktiveerima kostja kodulehel www.rauad4x4.ee Paysera maksemooduli hinnaga 64.00 eurot (lisandub käibemaks), täiendama e-poe filtreid, ajakuluks kuni 12 h ning uuendama e-poe kassasüsteemi, ajakuluks kuni 7 h, tunnihinnaga 45.00 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kohustus tööde eest tasuma peale nende valmimist hageja poolt väljastatud arvete alusel. Hageja teavitas 15.11.2019 kostjat, et e-poe kassa on aktiveerimiseks valmis ning saatis 19.11.2019 kostjale lingi https://www.rauad4x4.ee/index.php?route=checkout/checkout2, koos palvega, et viimane vaataks teostatud tööd üle. Teostatud tööde log failidest, ehk failidest, mis salvestavad programmeerimissüsteemis toimuvad sündmused, nähtub, et Paysera maksemoodul sai lisatud kostja e-poele 15.11.2019. Hageja programmeerija poolt täidetud Google Docs keskkonnas asuva tööde ajakulu tabeli, kuhu programmeerija märgib üles kõikidele klientidele teostatud tööde ajakulu, kohaselt teostati kostjale novembris töid perioodil 15.11.2019 kuni 19.11.2019, mil said valmis ka e-poe kassa uuendustööd, kokku 9 h eest. Kuna kostja soovis teostatud tööd üle vaadata koos hagejaga, siis leppisid pooled 04.12.2019 kokku, et kostjale näidatakse tehtud töid 05.12.2019 kohtumise käigus. Kostja seaduslik esindaja P. L. veendus 05.12.2019 kohtumisel, kus valmis saanud töid näitasid kostjale hageja juhatuse liige R.-R. P. ja töid reaalselt teostanud programmeerija A. I., et tellitud tööd on valminud, kostja jäi tööde kvaliteediga rahule. Kuna pooled arutasid 05.12.2019 toimunud kohtumisel ka lisatöödega seonduvat, sest kostja sooviks oli saada kõike ja kohe, siis saatis hageja sama tööpäeva lõpus kostjale nimekirja kohtumisel arutatud kodulehe võimalikest lisatöödest. Kostja esitaski 06.12.2019 e-kirja teel nõustumuse lisatööna rootsi keele mooduli tegemiseks. On loogiline, et kui kostjal oleks olnud novembris teostatud tööde suhtes pretensioone, siis oleks kostja lisatöö tellimuse asemel või siis vähemalt viivitamatult peale lisatöö tellimist, esitanud ka vastavad pretensioonid. Kuna kostja ei esitanud teostatud tööde suhtes pretensioone ka 5 päeva jooksul peale nende ülevaatamist 05.12.2019, valjastas hageja 11.12.2019 novembris teostatud tööde eest (e-poe kassa uuendustööd + Paysera maksemooduli aktiveerimine) kostjale tasumiseks arve 1677 põhisummas 499.20 eurot,

maksetahtajaga 18.12.2019. Kuna kostja andis e-poe kassasüsteemi uuendustööde tegemiseks selge nõustumuse üksnes 7 töötunnile, siis esitab hageja käesolevas asjas nende tööde osas tasunõude 7 h eest (7 h kassasüsteemi tood + maksemooduli Paysera liidestamise tasu) ning nõuab kostjalt 454.80 euro tasumist (7 h x 45.00 eurot = 315.00 eurot + 64.00 eurot = 379.00 eurot + km). Kostja tellis 06.12.2019 lisatööna enda kodulehele www.rauad4x4.ee ka rootsi keele mooduli lisamise, ajakuluks kuni 3 h. Hageja programmeerija poolt taidetud tööde ajakulu tabeli kohaselt teostati detsembris rootsi keele mooduli töid ajavahemikus 06.12.2019 - 10.12.2019, kokku 7 h. Hageja teavitas kostjat 11.12.2019 e-kirjas, millega saadeti kostjale novembris teostatud tööde eest valjastatud arve 1677, et rootsi keele moodul on valmis ja see on lisatud kodulehele, saates ka lingi https://www.rauad4x4.ee/se/. Teostatud tööde log failide väljavõtte kohaselt lisati rootsi keele moodul kostja kodulehele 10.12.2019. Mooduli valmimist tõendab lisaks eelnevale ka 17.01.2020 koostatud veebipoe programmeerimissüsteemi OpenCart, millele kostja e-pood on ehitatud, väljavõte, kust nähtub, et keelevalikuna on olemas ka rootsi keel. Hageja loodud rootsi keele moodul töötas kostja kodulehel ka seisuga 22.02.2021. Kuna kostja peale rootsi keele mooduli valmimisest teavitamist 11.12.2019 hagejale 26 päeva jooksul pretensioone ei esitanud, valjastas hageja detsembris teostatud tööde asjas 06.01.2020 kostjale tasumiseks arve nr 0042 põhisummas 648.96 eurot, maksetähtajaga 13.01.2020. Kuivõrd kostja andis selge nõustumuse rootsi keele mooduli töödeks kuni 3 töötunni ulatuses, siis nõuab hageja kostjalt vaid 162.00 euro tasumist (3 h x 45.00 eurot + km). Hagis esitatud tasunõuete aluseks olevatele töödele kulunud aja õigsust ning tööde reaalset valmimist ja lepingutingimustele vastavust tõendavad ka kostja e-poele reaalselt programmeerimistöid teinud menetlusosaliseks mitteoleva hageja töötaja A. I.i kirjalikud ütlused. Hageja on endapoolsed kohustused, aktiveerida kostja kodulehel www.rauad4x4.ee Paysera maksemoodul, uuendada e-poe kassasüsteem ning lisada rootsi keele moodul, täitnud. Kuna pooled ei leppinud kokku, et kostjal on kohustus hageja teostatud tööd vastu võtta, muutusid hageja tasunõuded sissenõutavaks tööde valmimisest. Hageja leiab alternatiivselt, et kõik tema poolt teostatud tööd saab lugeda kostjale üleantuks ka peale hagiavalduse kostjale kättetoimetamist. Arvete 1677 ja 0042 aluseks olevad tööd said valmis vastavalt 19.11.2019 ja 10.12.2019. Kostja vaatas arve 1677 aluseks olevad tööd üle 05.12.2019 toimunud kohtumisel, arve 0042 aluseks oleva töö valmimisest teavitas hageja kostjat 11.12.2019. Kuna kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, pidi ta tehtud tööd viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning teavitama hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest piisavalt täpse kirjeldusega mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest. Kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud, ega mittevastavust ka piisavalt täpselt kirjeldanud, ei või kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuivõrd kostja on vaatamata korduvatele nõudmistele jätnud tehtud tööde eest tasumata, palub hageja kostjalt välja mõista kokku 616.80 eurot (454.80 + 162.00). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 57.88 eurot, sissenõudmiskulu 40.00 eurot ning täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisummalt päevas alates 26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et viivis kokku ei ületa põhisummat (616.80 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagiga ei nõustu. Pooled sõlmisid 07.11.2019 e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja aktiveerima kostja kodulehel www.rauad4x4.ee Paysera maksemooduli hinnaga 64.00 eurot (lisandub käibemaks), täiendama e-poe filtreid, ajakuluks kuni 12 h ja uuendama e-

poe kassasüsteemi, ajakuluks kuni 7 h, tunnihinnaga 45.00 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kohustus tööde eest tasuma peale nende valmimist, mis on eelduseks arvete väljastamisele. Tegemist on interneti müügikeskkonnaga, mida sooviti kostja klientide huvides arendada. Seega oli töö valmimise eelduseks müügikeskkonna külastajate poolt vastavate funktsioonide kasutamise valmidus ja võimalikkus. Asjaolu, et tarkvaras tehakse muudatusi või arendusi, millised ei toimi ja nende kasutamine ei ole võimalik, ei ole rahaliselt hinnatavad ning kostjale ka kuidagi vajalikud. Antud juhul ükski tellitud arendus ei funktsioneerinud ning neid ei suudetud käivitada. Kostja korduvalt juhtis tähelepanu asjaolule, et töö tuleb lõpetada ning toimiv arendus on aluseks arve esitamiseks vastavuses kokkulepetele. Kahjuks ei suudetud ühtegi tööd lõpetada ning koostöö poolte vahel selle tõttu ka lõpetati. Veebilehel mingi nn ikooni tekitamine ei ole töö resultaat. Töö resultaadiks on asjaolu, kui nn ikoon on sihipäraselt tarkvarana toimiv, st täidab oma eesmärki. Antud juhul oli peale väidetavat tööd kostja müügikeskkond samas seisus ning tänaseni on hageja poolt virtuaalruumi sekkumise tagajärgi teiste teenusepakkujate poolt parandatud, sh töö uuesti tehtud. Täiesti eksitav on väide, et kostja on töökvaliteediga rahul olnud ja tööd on teostatud. Kostja eeldas koostöö lõpuni, et hageja arendused viiakse funktsioneerimise seisundisse, mida aga ei juhtunud. Kostja on seisukohal, et ei teki vaidlust asjaolus, et funktsioonid peavad töötama, see vastab läbirääkimistel avaldatule (sh töövõtja näidistele, mida kostjale esitleti) ning see on ka mõistlikule inimesele iseenesestmõistetav. Hageja ei vastanud kostja küsimustele ja pretensioonidele. Töötulemus kahe kuu jooksul puudus, ning seetõttu ei nõustutud edastatud arvetega. Kostja äritegevus põhineb enamjaolt interneti müügiportaalil ning ta ei saa endale lubada nii pikaajalist keskkonna häiritust ja ettenägematuid kahjustusi. Hageja ei pakkunud ühtegi lahendust olukorra muutmiseks ja ei püüdnudki tellitud tööd lõpetada, sh vaatamata korduvatele pretensioonidele ja pöördumistele. Asjaolu, et ühtegi tööd ei viidud lõpuni, tähendab seda, et need ei ole kostjale vajalikud, kasutatavad ning rahaliselt hinnatavad. Kostja oli sunnitud tööd uuesti tellima. Kostja ei vaidle, et hageja on tarkvarasse sekkunud, kuid tellitud töö ei olnud tehtud ning milles seisnes hageja töö jääb tänaseni arusaamatuks, kuna loetelust ei suudetud ühtegi töö positsiooni kasutamiseks valmis saada, sh ei ole väidetava töö tulemi kasutamine võimalik. Kostja on esitanud hagejale pretensioonid ning ta ei saanud tööga rahul olla, kuna see ei olnud tehtud. Kostja selgitab ka, et lisatöö (s.o rootsi keel) paluti teostada, kuna eeldati, et hageja teostab varem lubatud tööd. Kuid seda ei juhtunud, sh lisatöö osas. Tänaseks toimib kostja müügiportaalis hageja loetletust ainult rootsi keele valik. Antud töö oli aga teostatud ja kasutusele võetud aprillis 2020. Töö teostas kostja tellimusel V. J.. Seega tänaseks on töö tehtud, kuid mitte hageja poolt. Hageja esitatud tõend väidetava keele valiku olemasolu kohta ei seondu tema tööga. Kostja poolt olid arve 1677 osas pretensioonid esitatud: 06.12.2019 - kohtumisel Turundus OÜ kontoris, 11.12.2019 pretensioon e-kirjavahetuses ja 12.12.2019 pretensioon e-kirjavahetuses. Arve 0422 osas olid pretensioonid esitatud: 06.01.2020 pretensioon e-kirjavahetuses, st paluti edastada konkreetselt mis oli tehtud, et sellega saaks tutvuda ja näha, pretensioon e-kirjavahetuses 09.01.2020 ja 14.01.2020 pretensioon esitaud e-kirjavahetuses. Pärast viimast 14.01.2020 pretensiooni hageja ei vastanud kostjale ja ei pakkunud mingeid variante teostatu toimimiseks. Kostja leiab, et hageja esitatud programmeerija kirjalik tunnistus ei ole usaldusväärne ning tuleb jätta tähelepanuta. Nimelt on selgitused antud Word-formaadis ning tulenevalt faili atribuutides avaneva teabega on selle koostanud hageja lepinguline esindaja. Seega isikule on allkirjastamiseks esitatud kolmanda isiku poolt koostatud dokument. Seoses poolte kokkuleppega pidi hageja saavutama kokkulepitud tulemusena kostja kodulehe toimivad arendused, s.o muudatused. Kostja kohustuseks oli peale tööde valmimist nende eest tasuda. Kuna töövõtja tulemust ei saavutanud (töö ei olnud teostatud), oli ja on kostjal õigus

keelduda kohustuse täitmisest, s.o maksta tasu. Sealhulgas on oluline, et tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3), seega antud juhul tasunõue ei muutunud sissenõutavaks. Kostja on tellinud erialaspetsialistidelt töö, milline hõlbustaks tema klientide poolt müügiportaali kasutamist. Hageja ei ole aga vastavaid töid teostanud ning kokkulepitud tulemust saavutanud. Väidetavat tööd ei ole võimalik kasutada ja sellega isegi tutvuda. Kostja oli sunnitud sama töö tellima hoopis kolmandalt isikult (rootsi keele lisamine). Seega puudub hagejal nõue kostja vastu ning see on ilmselgelt põhjendamatu ja alusetu. Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Seoses põhinõude põhjendamatusega on alusetu ka viivisenõue. Hageja täiendavad seiskohad Kostja vaatas olemasoleva kassasüsteemi uuendustööd üle 05.12.2019 hageja kontoris toimunud kohtumisel ning tellis samal kohtumisel hagejalt hoopis uue ja kallima kaup24.ee sarnase kassasüsteemi tegemise. Kuna kostja tellis uue kassasüsteemi, siis saab sellest järeldada mitte seda, et uuendustööd ei saanud valmis, vaid et kostja jõudis tulemust vaadates arusaamisele, et vana süsteemi ta siiski enda e-poele ei soovi. Seega sai kostja valminud töid küll eesmärgipäraselt kasutada, mida ta aga ei soovinud teha, sest tema uueks eesmärgiks oli saada hoopis uus kassasüsteem. Eelneva tõttu ei olnud kostjal ka mingit põhjust esitada vana kassasüsteemi asjas ikkagi pretensioone, sest ei ole loogiline, et kostja vaatab vana süsteemi üle ja tellib uue ning esitab seejärel vana süsteemi, mille kasutamist ta ei soovi, siiski puuduste kõrvaldamise nõude. Isegi kui lugeda, et olemasoleva kassasüsteemi tööd ei valminud täies ulatuses, olid need tehtud olulises osas ja ei takistanud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist, mistõttu ei või kostja VÕS § 111 lg 3 ja hea usu põhimõttest tulenevalt tasu maksmisest keelduda, sest hageja on oma kohustuse vähemasti suuremas osas ja oluliste puudusteta täitnud. Osaliselt valminud tööde eest tasumisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega ka seetõttu, et hagejal puudus võimalus tööde lõpetamiseks asjaolu tõttu, mida hageja ei saanud mõjutada, sest kostja võttis ilma igasuguse põhjenduseta ja ette teavitamata enda kodulehe ja serveri paroolide muutmisega hagejalt nendele ligipääsu. Seega ja olenemata asjaolust, et kostja ei ole puuduseid piisavalt täpselt kirjeldanud, ega nende parandamist hagejalt nõudnud, peaks kostja maksma hagejale tasu vähemalt ulatuses, mis vastab puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele. Kuigi tööde avalikustamine, s.t ka kostja klientidele nähtavaks tegemine, käib sisuliselt ühe nupuvajutusega, puudus hagejal õigus valminud töid ilma kostjalt saadud juhiseta avalikustada, sest pooltevaheline tööprotsess käis selliselt, et hageja teeb tellitud töö valmis, misjärel kostja testib seda sisselogituna ning kui kostjale valminud töö sobib ja ta täiendavaid muudatusi ei soovi, siis annab kostja hagejale juhise vastava töö avalikustamiseks. Eelnevat tõendab nt hageja 22.11.2019 e-kiri kostjale, milles ta teavitab peale kassauuendustööde valmimist kostjat, et: „/.../ Kui on vaja midagi juurde, see oleks vaja teada, ey mida lisada/muuta“ ja 29.11.2019 e-kiri kostjale, kus hageja selgitab, et valminud tööd tuleb testida sisselogituna: „“selle longi alt, mille eelnevalt saatsime-aga kindlasti sisselogituna: p2 arendus käib siin: https://www.rauad4x4.ee/index.php? route=checkout/checkout2 Testida parem sisselogituna.“ Kostja ei ole hagejale ühegi töö avalikustamiseks juhist andnud. Kuna kostja muutis enda e-poe FTP serveri ja andmebaasi ligipääsu paroole sellest hagejat teavitamata, võttes hagejalt nendesse ligipääsu, ei saanud hageja töid ka omaalgatuslikult avalikustada. Siiski olid kõik valminud tööd kostjale nähtavad ja kasutavad enda serverisse sisse logides. Seega on hageja teinud kõik valminud tööd kostjale nähtavaks ja ka kättesaadavaks. Kostjal oli kohustus teha hagejaga koostööd, mis oli vajalik selleks, et hageja saaks täita oma kohustusi. Hageja on esitanud oma nõuete tõendamiseks kõik tal olemasolevad tõendid. Kuna

Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 07.11.2019 e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja aktiveerima kostja kodulehel www.rauad4x4.ee Paysera maksemooduli hinnaga 64.00 eurot (lisandub käibemaks), täiendama e-poe filtreid, ajakuluks kuni 12 h ja uuendama epoe kassasüsteemi, ajakuluks kuni 7 h, tunnihinnaga 45.00 eurot (lisandub käibemaks). Kostja tellis 06.12.2019 hagejalt ka lisatööna enda kodulehele www.rauad4x4.ee rootsi keele mooduli lisamise, ajakuluks kuni 3 h. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14).

Toimiku materjalidest nähtub ning puudub vaidlus, et pooled on tööde loetelus ja tasus lepingu sõlmimisel kokku leppinud (dtl 34-35). Iseenesest puudub vaidlus ka, et hageja on kostja kodulehel 2019 aasta novembris teostanud e-poe kassa uuendustöid ja töid Paysera maksemooduliga ning 2019 aasta detsembris rootsi keele mooduliga seotud töid. Hageja leiab, et nimetatud tööd olid tehtud nõuetekohaselt, kostja on tööd üle vaadanud, kostja ei ole teostatud tööde osas mistahes pretensioone esitanud. Hageja esitas 11.12.2019 kostjale tasumiseks arve 1677 põhisummas 499.20 eurot, maksetähtajaga 18.12.2019 (s.o e-poe kassa uuendustööd + Paysera maksemooduli aktiveerimine). Kuna kostja andis e-poe kassasüsteemi uuendustööde tegemiseks selge nõustumuse üksnes 7 töötunnile, esitas hageja käesolevas asjas kassasüsteemi uuendustööde eest tasunõude 7 h eest ning nõuab kostjalt 2019 novembri tööde eest kokku 454.80 euro tasumist (s.o 7 h x 45.00 eurot = 315.00 eurot + 64.00 eurot (s.o Paysera maksemooduli aktiveerimine) = 379.00 eurot + km). Rootsi keele mooduli teostatud tööde eest esitas hageja 06.01.2020 kostjale tasumiseks arve 0042 põhisummas 648.96 eurot, maksetähtajaga 13.01.2020. Kuna kostja andis selge nõustumuse rootsi keele mooduli töödeks kuni 3 töötunni ulatuses, nõuab hageja käesolevas asjas rootsi keele mooduli tööde eest kostjalt 162.00 euro tasumist (3 h x 45.00 eurot + km). Kokku palub hageja seega kostjalt tehtud tööde eest välja mõista 616.80 eurot. Arvete 1677 ja 0042 aluseks olevad tööd said valmis vastavalt 19.11.2019 ja 10.12.2019. Hageja leiab, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kostjal on kohustus tehtud tööde eest tasuda. Kostja ei eita, et ta on jätnud hagejale tehtud tööde eest maksmata, kuid põhjendab seda sellega, et kuna hageja poolt tema tarkvaras tehtud muudatused või arendused ei toiminud ja nende kasutamine ei ole võimalik, siis ei peagi ta hagejale tasu maksma. Kostja on korduvalt hagejale tehtud tööde osas pretensioone esitanud. Kostja teatas ka, et tänaseks toimib tema müügiportaalis hageja loetletust vaid rootsi keele valik, samas teostas nimetatud töö kostja tellimusel V. J.. Kostja peamised etteheited on seega suunatud sellele, et hageja ei ole töid teostanud nõuetekohaselt. Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas kostja peab hagejale töövõtulepingust tulenevalt 2019 aasta novembris ja detsembris tehtud tööde eest tasu maksma ning kas kokkulepitud tööd olid hageja poolt teostatud nõuetekohaselt. Kohus selgitab, et tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (RK TKo 2-16-5851, p 16). VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Hageja selgitas, et kuna pooled ei leppinud kokku, et kostjal on kohustus hageja teostatud tööd vastu võtta, muutusid hageja tasunõuded sissenõutavaks tööde valmimisest ning et väikeste tööde puhul ei ole tööde akteerimine hageja praktikas ka tavapärane (dtl 28-29). Pooled ei vaidle ka, et kostja kohustus kokkulepitud tööde eest tasuma peale nende valmimist hageja poolt väljastatud arvete alusel. Iseenesest puudub vaidlus ka, et kostja on saanud hageja poolt tehtud töid üle vaadata. Kohus selgitab, et VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2). VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui töö ei vasta lepingutingimustena, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina VÕS § 646 lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kohus selgitab ka, et VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus selgitab seega, et kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (lepingu täitmise nõue VÕS § 646 järgi). Sellest tulenevalt saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. Kostja on kohtule teatanud, et hageja on uuendatud kassa osas muutnud ainult disaini, makseviis Paysera on küll lisatud, kuid ei tööta (s.o pole kasutamiseks valmis), rootsi keel oli lisatud administraatori lehele, kuid samuti ei töötanud (veebisaidi külastaja seda ei saanud vaadata ja kasutada ning puudusid tõlked). Toimiku materjalidest nähtub, et poolte kokkuleppeks on e-poe kassa osas olnud algselt vaid kassasüsteemi uuendamine (dtl 34-35). Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja on kostjale novembris 2019 tehtud tööd (s.o kassasüsteemi uuendamine ja Paysera maksemooduli aktiveerimine) testimiseks saatnud, palunud üle vaadata, anda tagasisidet ning pakkunud ka võimaluse kohtumiseks (dtl 40-41, 111). Poolte 05.12.2019 kohtumise tagajärjel selgus, et kostja sooviks oli siiski Kaup24 sarnane kassasüsteem (dtl 39), mis on poolte varasemalt kokkulepitust oluliselt mahukam ja kallim töö (dtl 35), ning e-poele rootsi keele mooduli lisamine (dtl 39). Kostja on seega saanud novembris 2019 tehtud töid üle vaadata hageja juuresolekul hiljemalt 05.12.2019. Hageja on kostjale 11.12.2019 edastanud novembri tehtud tööde nimekirja koos arvega, lisaks ka selgitanud, et lisatud on rootsi keel ning saatnud ka lingi, et kostja saaks üle vaadata, mida on vaja tõlkida (dtl 47). Vaatamata sellele, et kostja on kohtule teatanud, et ta on hageja tehtud töid vaidlustanud, siis esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 11.12.2019 vaidlustanud vaid hageja arvet (s.o töötunde) ning palunud selgitust arves märgitud teostatud tööde kohta (dtl 126, 128). Kostja on 14.01.2020 hagejale teatanud, et töö ei ole tehtud (dtl 132). 12.12.2019 e-kirjavahetuses on kostja muuhulgas hagejale kirjutanud, et „7 tundi kassa, tegite ainult sammude numbrid, seda meil kuskil üldse ei olnud kokku lepitud et vajame need numbrid või kirjutatud„(dtl 127). Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et kuna kostja tellis 05.12.2019 kohtumisel uue kassasüsteemi, siis saab sellest järeldada mitte seda, et uuendustööd ei saanud valmis, vaid et kostja jõudis tulemust vaadates arusaamisele,

et vana süsteemi ta siiski enda e-poele ei soovi. Kassa uuendustööde osas, mille eest nõuab hageja käesolevas asjas muuhulgas tasu maksmist, ei ole kostja mistahes pretensioone hagejale esitanud. Ka kostja e-poele reaalselt programmeerimistöid teinud menetlusosaliseks mitteoleva hageja töötaja A. I.i kirjalikest ütlustest nähtub, et kostjale on novembris 2019 valminud tööd ette näidatud 05.12.2019 kohtumisel, kostja jäi töödega rahule (dtl 54). Kohus selgitab, et TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama sätte lg 2 alusel on dokumentideks ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Ka Riigikohus on 25.11.2020 otsuses (punkt 11.3.) tsiviilasjas 2-18-10961 asunud seisukohale, et „menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seega on dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 tähenduses mh nt ka töövaidluse asjaolude selgitamiseks kogutud dokumendid (nt töötajate seletuskirjad) ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate ütlused (vt ka Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14, p 9; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 13) ning neid tuleb hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.“ A. I.i 24.02.2021 kirjalike ütluste puhul on seega tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 2 tähenduses ning see tõend on hinnatav koos teiste tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohtul puudub alus kahelda nimetatud tõendi usaldusväärsuses. Lisaks on hageja soovinud ka A. I.i tunnistajana kirjalikes ütlustes esitatud asjaolude kohta üle kuulata. Toimiku materjalidest nähtub ka, et kostja on 09.01.2020 e-kirjas muuhulgas teatanud, et „rootsi keel on lülitatud, aga kahjuks pole näha veebi lehel„ (dtl 129). Nimetatud kirjale on hageja kostjale vastanud, et tal puudub ligipääs kostja veebilehele tööde lõpetamiseks, kuna kostja on paroole muutnud (dtl 130). Lisaks on ka kostja ise enda 14.01.2020 e-kirjas kinnitanud, et hagejal puudus ligipääs tema kodulehele, mistõttu ei saanudki hageja töid lõpetada, s.o tehtud töid avalikustada (dtl 132). Hageja on kohtule selgitanud, et pooltevaheline tööprotsess käis selliselt, et hageja teeb tellitud töö valmis ja saadab kostjale testimiseks ning kui kostjale valminud töö sobib, siis annab ta hagejale juhise vastava töö avalikustamiseks. Hageja on kohtule teatanud ka, et kuigi töö avalikustamine käib sisuliselt ühe nupuvajutusega, siis puudus hagejal õigus valminud tööd ilma kostja juhiseta avalikustada. Ka kohtuistungil on hageja selgitanud, et kõik tema tehtud tööd olid kostja jaoks tehtud testina, kui kliendile sobib, siis saab need ka avalikustada, kostja on aga ligipääsu paroolid ära võtnud (dtl 180). Kohus peab nimetatud hageja väidet eluliselt usutavaks. Vaatamata sellele, et hageja on teinud kõik valminud tööd kostjale nähtavaks ja kättesaadavaks, toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale tehtud tööde avalikustamiseks juhiseid andnud. Lisaks on kostja võtnud hagejalt ära ligipääsu oma kodulehele, mistõttu ei saanudki hageja nõuetekohaselt kokkulepitud töid lõpetada. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et kostjal oli kohustus teha hagejaga koostööd, mis oli vajalik selleks, et hageja saaks täita oma töökohustusi lõpuni, s.o muuhulgas ka valmistöid avalikustada. Kostja oma kohustust ei täitnud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks, et ta oleks hagejale konkreetseid pretensioone haginõude aluseks olevate teostatud tööde kohta või töödes esinevaid väidetavaid puudusi piisava täpsusega VÕS § 644 lg 2 kohaselt kirjeldanud või palunud töö lõpetamist või selle parandamist, esitanud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et kostja oleks hagejat mõistliku aja jooksul väidetavatest puudustest töödes teavitanud ning nõudnud ka puuduste

parandamist. Kõik kostja sellekohased väited on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ja tõendamata. Arvestades, et kostja on hageja ligipääsu tema veebilehele blokeerinud, võib ilmselt kohtu hinnangul järeldada, et mõningad puudused hageja töödes siiski võisid olla (või et näiteks koostöö ei sujunud), kuid samas töös esinevatest puudustest pidi kostja hagejat siiski teavitama nõuetekohaselt, mõistliku aja jooksul ja selgel viisil. Samas ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et kui väidetavad puudused siiski ka olid, et hageja oleks keeldunud töid parandamast. Kohus leiab ka, et mõistlik tähtaeg puudustest teavitamiseks arvestades töö iseloomu ning kostja poolt avaldatud, s.o et toimiv tarkvara arendus on vajalik tema igapäevaseks majandustegevuseks, oleks olnud hiljemalt 2019 aasta lõpuks, kui oleks juba kindlasti arusaadav, kas hageja teostatud tööd on tehtud nõuetekohased või mitte. Kuivõrd toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale mistahes konkreetseid pretensioone haginõude aluseks olevate teostatud tööde kohta enne käesolevat menetlust esitanud, ei või kostja VÕS § 644 lg 3 tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või et hageja oleks õigustamatult keeldunud töid parandamast või uut tööd tegemast. Ka asjaolu, et hiljem on kostja tellimusel rootsi keele töid teostanud V. J., ei oma praeguses asjas tähtsust, kuna kostja oleks pidanud juhul, kui rootsi keele moodul ei toimi, nõudma ennekõike tööde parandamist hagejalt. Seda aga kostja mõistliku aja jooksul ja nõuetekohasel viisil teinud ei ole. Esitatud tõenditest ei nähtu ka, et hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmata jätmine, oleks antud juhul asjaolusid arvestades, kostja puhul olnud põhjendatud. Kohtu hinnangul on kostja seega minetanud õiguse tugineda puudustele töös ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on endapoolsed kohustused täitnud või vähemalt täitnud need suures osas, samas tehtud tööde avalikustamine ja töö lõpetamine ei saanud juba sõltuda hagejast, kuna tal puudus alates 2019 detsembri keskpaigast kostja veebilehele ja ka andmebaasi ning serverisse ligipääs, sest kostja oli hagejat teavitamata muutnud kõik paroolid. Kostjal puudub kohtu hinnangul õigus keelduda tasu maksmisest, tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda haginõude aluseks olevate tehtud tööde eest, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 616.80 eurot. Hageja on esitanud ka viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise summas 57.88 eurot, sissenõudmiskulu 40.00 eurot ning täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisummalt päevas alates 26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et viivis kokku ei ületa põhisummat 616.80 eurot. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.